3-14-51724/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51724 Haldusasi V.P.i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 11.07.2014 järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse nr 2.1.-1/14/901 tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsioonile ettekirjutuse tegemiseks asja uueks läbivaatamiseks. Menetlusvorm Suuline, kirjalik. Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.P., tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk; vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindajad Kristiina Laanest ja Kadri Levand ning kolmas isik Äripäev AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk.

Resolutsioon

1. Jätta V.P.i kaebus rahuldamata.

2. Välja mõista kaebuse esitajalt V.P.ilt kolmanda isiku Äripäev AS-i kasuks viimase poolt kantud menetluskulud osaliselt, s.o summas 2475,74 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

11.04.2014 avaldas ajaleht Äripäev edetabeli „Eesti börsiinvestorite TOP 50“, milles viiendal kohal oli V.P.i nimi ja selle kõrval börsiinvesteeringute suurus eurodes 2013 ja 2014. V.P. esitas Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse tuvastamaks, kas Äripäev AS on rikkunud V.P.i isikuandmete töötlemise ja avaldamisega tema põhiõigusi ja –vabadusi. Rikkumise tuvastamise korral palus V.P. Andmekaitse Inspektsioonil teha Äripäev AS-ile ettekirjutus lõpetada V.P.i isikuandmete töötlemine ja avaldamine nii olevikus kui tulevikus ning kustutada ja/või sulgeda V.P.i kohta kogutud isikuandmed. 11.07.2014 koostas Andmekaitse Inspektsioon menetluse lõpetamise teate isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/14/901, millega otsustas riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise Äripäev AS-i suhtes. 11.08.2014 esitas V.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni 11.07.2014 järelevalvemenetluse lõpetamise teate tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, mis puudutab haldusmenetluse nõuete rikkumist Andmekaitse Inspektsiooni poolt. Kaebaja peab vajalikuks rõhutada, et Andmekaitse Inspektsioon, teatades nagu oleks ta kaebuse aluseks olevaid asjaolusid hakanud uurima omal initsiatiivil, on teadvalt esitanud kohtle faktiväiteid, mis ei ole tõesed. Kaebaja ei nõustu ei vastustaja ega kolmanda isiku seisukohaga nagu oleks Äripäevas (ÄP) avaldatud andmed eelnevalt avaldatud andmesubjekti enda ja/või seaduse alusel. ÄP lk 5 avaldatud Edetabel Eesti börsiinvestorite TOP 50 on üles ehitatud selliselt: nimi ja selle järel (kahes tulbas) börsiinvesteeringud 2014 eurodes ning börsiinvesteeringud 2013 eurodes.

Eeltoodust saab üheselt välja lugeda, nagu oleks tabelis olev isik (antud juhul kaebaja) investeerinud (sissemakseid teinud ja aktsiate eest tasunud) 2014 ja 2013 aastal tema nime järel olnud summa suuruses. Aktsiaraamatute ja Äriregistri andmete kaudu pole võimalik kindlaks teha, kui palju on füüsiline isik aastatel 2013 ja 2014 investeerinud oma isiklikke vahendeid (säästusid) Tallinna Börsi kaudu. Ka ei ole selliseid eelnevalt selekteeritud töödeldud/töödeldavaid isikukohaseid koondandmeid Tallinna Börsi mistahes väljaandes/publikatsioonis.

Seega, tegemist ei olnud juba avalikustatud andmete esitamisega ajalehe veergudel, vaid andmete eelneva täiendava töötlemisega IKS § 5 mõistes, samuti ei vasta tabelis esitatud andmed tabeli sisule ja faktilisele tegelikkusele – andmesubjekt (kaebaja) pole aastatel 2013 ja 2014 investeerinud tabelis näidatud summasid Tallinna Börsile. Lugejale (ja ka kaebajale) jääb täielikult arusaamatuks, kuidas need arvud (kust võetud, millise metoodika alusel) kaebaja nime järel on tekkinud. Vaidlust ei ole selles, kas ÄP avaldas isikuandmeid, mida ei tohiks üldjuhul (IKS § 11 lg 1 ) avaldada ilma andmesubjekti nõusolekuta.

Vaidlusalune küsimus on eelkõige see, kas antud juhul rakendub IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand, mille kohaselt isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi ning kas andmete mitteavaldamine (avaldamise keelamine andmesubjekti poolt) oleks antud juhul ajakirjandusvabaduse piiramine. Kaebaja ei nõustu Andmekaitse Inspektsiooni ja Äripäeva käsitlusega kaebaja eraellu sekkumise õigustamisel.

IKS § 11 lg 2 (sh IKS seaduseelnõu seletuskirja) kohaselt peavad erandi rakendamiseks olema täidetud üheaegselt kõik tingimused: avaldamine toimus ajakirjanduslikul eesmärgil; selleks oli ülekaalukas avalik huvi (eelkõige on avalik huvi avaliku elu tegelaste ja nendega seotud sündmuste vastu, kes on pidanud juba arvestama sellega, et nende vastu on kõrgendatud avalikkuse tähelepanu); see oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega; andmete avalikustamine ei kahjustanud ülemääraselt isiku õigusi (igal üksikjuhtumil ja igasuguste andmete puhul peab meediaväljaande toimetus eraldi hindama, kas avalik huvi üldsust huvitavate isikuandmete avalikustamiseks on niivõrd oluline, et kaalub üles isiku ja teiste isikute õiguste kaitse vajaduse).

Seega tuleb antud juhul muuhulgas vaadelda, kas andmesubjekti näol on tegemist avaliku elu tegelasega, kes on pidanud juba arvestama sellega, et tema vastu on kõrgendatud avalikkuse tähelepanu. Avaliku elu tegelase mõistet on käsitletud Isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 8 kohaselt saab avaliku elu tegelaseks eelkõige lugeda isiku, kes valdab poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni, võib mõjutada poliitikat, majanduslikke ja ühiskondlikke valikuid, on avaliku võimu teostaja, teenib elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega.

Kaebaja ei ole kunagi kahtluse alla seadnud avalike registrites esitatud info kättesaadavuse seaduslikkust. Antud juhtumil on Äripäev neid andmeid töödelnud ning oma väljaandes eraldi avaldanud. Seega isikuandmete avalikustamise eeltingimus on avaliku elu tegelase staatus. Kaebaja soovib selgitada, et Ringkonnakohus on 28.08.2014 otsuse nr 3-13-703 punktis 13 viidanud sellele, et isiku ettevõtlusega seotud info avaldamine ei kujuta endast ülemäärast eraelu puutumatuse riivet. Ettevõtlus on väljapoole, avalikkusele, suunatud tegevus. Kaebaja märgib, et selline investeerimine, millega kaebaja tegeleb, ei ole ettevõtlus, selline investeerimine on raha säästmise üks vorme.

Antud juhtumi puhul on tegemist eraisiku isiklike vahendite (st säästude) paigutamisega mõnedesse aktsiatesse n-ö pensionifondi funktsioonis tagamaks kaebajale vahendeid pensionieas. Tegemist ei ole aktiivse majandustegevuse ega ka avalikkusele suunatud tegevusega. Kaebaja selline tegevus ei mõjuta mitte kellegi teise eluolu. Kaebaja on passiivne aktsiate omanik ning ei mõjuta ega saa mingil moel mõjutada ei ühegi börsiettevõtte, majanduse ega ka Tallinna Börsi toimimist üldisemalt. Sellel tegevusel ei ole mingit seost kaebaja ametialase tegevusega.

Kaebaja ei täida mingit (ega pole kunagi täitnud ega selleks ka soovi avaldanud) avaliku elu funktsiooni ega pole osalenud üheski avalikus väitluses. Kaebaja ei oma üheski Tallinna Börsil noteeritud ettevõttes mõjuvõimu. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-09-706 öelnud, et avaliku elu tegelase määratlemisel on olulised ka isiku soov osaleda üldiste asjade otsustamisel ja avalikus elus osalemisel. Kaebaja pole kunagi sellist soovi üles näidanud ning keegi pole sellist ettepanekut talle ka teinud. Siinkohal kaebaja soovib rõhutada, et mistahes ametialase tegevusega võib erinevate isikute, sh õigusnõustajate (advokaadid, patendivolinikud, juristid), soov osaleda avalikkuses erinevates diskussioonides ning end määratleda avaliku elu tegelase (s.o siseneda avalikkuse huvisfääri) olla vägagi erinev.

Ülemäärane subjekti õiguste kahjustamise keeld Kaebaja ei nõustu sellega, et tegemist oli juba avalikustatud materjalide taasavaldamisega. Selliseid ja sellisel kujul andmeid ei ole kusagil avaldatud ja pole võimalik saada ilma isikuandmete täiendava töötlemiseta, kusjuures antud juhul on isegi arvude saamise metoodika lugeja (sh kaebaja) jaoks selgusetu. Jällegi ei ole Äripäev põhjendanud, kuidas ülekaalukas (ja õigustatud) avalik huvi on seotud kaebajaga. Kahjustamine (kahju saamine) on väga subjektiivne ja isiklik asi. Kaebaja edukust vms edukat tegevust pole ei ajakirjandus ega kaebaja ise väljendanud.

Antud juhtumil pole ÄP poolt avalikustatud tegevus mingil moel seotud kaebaja ettevõtlustegevusega. Kaebajale jääb arusaamatuks, mille alusel väidetakse, et tema isiku näol on tegemist tuntud isikuga ning et kindlasti peavad taluma ettevõtjad avalikkuse tähelepanu ja huvi mistahes isiku eraelulise tegevuse vastu. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et seaduse kohaselt peavad arvestama kõrgendatud avalikkuse tähelepanuga avaliku elu tegelased, pealegi pole kaebaja isiklike säästude investeerimine ettevõtlus. Sõnaja ajakirjandusvabadus

Ajakirjandusvabadus ei ole absoluutne ning seda ei saa laiendatult tõlgendada. Juhul, kui ajakiri soovib avaldada mingit infot (sh isikuandmeid), siis nagu ei tulekski analüüsida, kas neid andmeid võib avaldada. ÄP on pidevalt ja piisavalt avaldanud nii artikleid börside toimimisest kui ka kinnisvarauudiseid (kinnisvaraturu toimimisest), kuid nende kõrval pole kunagi (toimimise kirjeldamise eeltingimusena) avaldatud mistahes edetabeleid, kus oleks välja toodud, millised majad vms kinnistud millistele (era)isikutele kuuluvad. ÄP on asunud seisukohale, et kui midagi avaldatakse ajakirjanduses ja inimestel võib asja vastu huvi olla, siis polegi enam vajadust analüüsida, kas avaldamine (ilma andmesubjekti loata) on ka kooskõlas § 11 lg 2 sätetega.

Ilmselgelt seda antud nimekirja (edetabeli) koostamisel ja avaldamisel pole tehtud ning nüüd, kaebuse menetlemisel püütakse iga hinnaga isikut teha avaliku elu tegelaseks, kelle tegevuse vastu on ülekaalukas avalik huvi, keskendudes eelkõige huvi näitamise ja piiritlemisega, arvestamata seda, et kas see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, so kas isik vastab avaliku elu tegelase kriteeriumi(de)le, mis on isikuandmete ilma isiku nõusolekuta avalikustamisele kaasnev eeltingimus. Kaebaja igapäevane töö on õigusalane nõustamine intellektuaalse omandi kaitse küsimustes ning ta ei ole kunagi avaldanud arvamust investeerimise osas ja kohta.

Seega kõnealune tegevus on tema eraeluline tegevus. Siinjuures soovib kaebaja viidata Riigikohtu lahendile 3-2-1-18-13, mille punktis 15 on sätestatud järgmist: „Kui isik tegeleb loomingu või selle esitamisega, võib üldjuhul olla õigustatud kõrgendatud huvi tema loomingu ja loometegevuse, mitte aga tema eraelu vastu. Seda ei muuda ka asjaolu, et isik on mingil ajal ise soovinud ajakirjandusega suhelda ja enda kohta eraelulist infot jagada. Asjaolu, et inimene on enda kohta avalikkusele teavet jaganud, ei tähenda, et ajakirjandus võiks seejärel asuda selle isiku kohta täiendavalt eraelulisi andmeid koguma ja neid isiku sõnaselgele keelule vaatamata avaldada.

Olukorras, kus loovisik ei täida mingit avaliku elu funktsiooni ega osale avalikus väitluses, tegutseb ta privaatsfääris. Sellise tegevuse või teabe kajastamine on ajendatud kommertshuvist, mis ei õigusta eraellu sekkumist. Kolleegiumi arvates ei saa avalikku huvi samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu ega erahuvidega“. Kaebaja pole kunagi soovinud ajakirjandusega suhelda ega enda kohta eraelulist infot jagada. Patendivolinik, kes ei täida mingit avaliku elu funktsiooni ega osale avalikus väitluses, tegutseb isiklike vahendite investeerimisega privaatsfääris.

Sellise teabe (edetabel koos isikuandmetega) kajastamine on ajendatud kommertshuvist, mis ei õigusta eraellu sekkumist. Kolleegium on esitanud väga selge ja ühese seisukoha, et ei saa avalikku huvi samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu ega erahuvidega. Asjaolu, kas AS Äripäev poolt kaebaja isikuandmete töötlemine ilma viimase nõusolekuta rikub tema õigust eraelu puutumatusele, tuleb tuvastada väljendusja ajakirjandusvabaduse ning eraelu puutumatuse kui erinevate põhiseadusega kaitstud hüvede võrdleva kaalumise teel. Nii Euroopa kui Eesti kohtud on varasemates otsustes, sh nii vastustaja kui kolmanda isiku poolt viidatud Ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3-13-703, sätestanud, et avalik huvi isikuandmete nõusolekuta töötlemiseks ajakirjanduslikul eesmärgil peab olema konkreetsest töötlemise juhtumist lähtuv, mitte üleüldine.

Kaebuse esitaja leiab, et Andmekaitse Inspektsiooni poolt väljastatud haldusakt ei vasta Haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele, haldusaktist ei selgu, millise HMS sätte alusel on menetlus lõpetatud, samuti puudub selles vaidlustamisviide.

Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon jääb 11.07.2014 järelevalvemenetluse lõpetamise teates nr 2.1.- 1/14/901 ning kohtule antud asjas varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Andmekaitse Inspektsiooni menetluse lõpetamise teade ei ole haldusakt Kaebajal ei ole kaebuse esitamisel õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist (toimingu sooritamist) või konkreetse meetme rakendamist (näiteks ettekirjutuse tegemist) kolmanda isiku suhtes, kui pädevusja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme valikuks.

Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Inspektsiooni kaalutlusõigus järelevalvemenetluse algatamiseks tuleneb Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 33 lg-st 5. Kaebus ei ole tavapärane taotlus Haldusmenetluse seaduse (HMS) mõttes. Taotlus HMS-i mõttes on isiku tahteavaldus tema enda suhtes toimingu tegemiseks või haldusakti andmiseks.

Kaebuses aga soovitakse, et võetaks ette midagi kolmanda isikuga (isikuandmete töötlejaga), kes kaebaja õigusi rikub. Kaebuse saamisel otsustab inspektsioon, kas riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks (toimingu sooritamiseks) on alust. Kaebaja kirjeldab oma kaebuses, milles tema õiguste rikkumine tema arvates seisneb ning selle pinnalt langetab inspektsioon otsustuse, kas algatada või mitte algatada riiklik järelevalvemenetlus. Järelevalvemenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta otsust ei vormistata. Küll aga saadetakse isikuandmete töötlejale järelepärimine, mis sisaldab ühtlasi viidet järelevalvemenetluse algatamise kohta.

Riikliku järelevalvemenetluse lõpetab inspektsioon ettekirjutusega (haldusaktiga), kui tuvastatakse isikuandmete töötlemise nõuete eiramine. Kui isikuandmete töötlemine on olnud õiguspärane, menetlus lõpetatakse ja sellest teavitatakse kaebajat (toiming). Järelevalvemenetluse lõpetamine ilma haldusakti andmata vastava teavituse alusel on kooskõlas HMS § 43 lõike 2 teise lausega, mille kohaselt juhul, kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb.

Antud juhul on inspektsioon algatanud riikliku järelevalve menetluse kaalutlusõiguse alusel, st omal initsiatiivil HMS § 43 lõike 2 mõttes, ning toiming, millega järelevalveorgani poole pöördujat teavitatakse järelevalvemenetluse tulemustest, ei riiva iseseisvalt tema õigusi. Erinevalt haldusaktist ei ole toimingu puhul vaidlustamisviite kasutamine kohustuslik. Haldustoimingu olemusest ja Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-dest 5 ning 37 tulenevalt ei ole isikul õigus taotleda haldustoimingu tühistamist. Isikul oleks võimalik taotleda toimingu õigusvastasuse tuvastamist (tuvastamiskaebus).

Kuivõrd kaebaja on taotlenud haldusakti tühistamist ja vastustaja kohustamist haldusakti väljastama, ei ole vastustaja hinnangul võimalik sellisel kujul kaebaja taotlusi rahuldada ainuüksi seetõttu, et puudub taoline haldusakt, mida kaebaja soovib vaidlustada. Samuti ei saa kohus kohustada vastustajat haldusakti väljastama. Kohus saab kontrollida, kas kaalutlusõiguse teostamine on olnud õiguspärane, so kaalutlusvigadeta, kuid kohus ei saa halduse otsuseid reeglina enda omaga asendada. Õigus eraelu puutumatusele ei ole absoluutne Kaebusest nähtub, et kaebaja soovib sisustada määratlemata õigusmõisteid teisiti kui seda on teinud vastustaja.

Asjaolu, et kaebaja on jäänud eriarvamusele menetluse lõpetamise teates esitatud selgituste osas, ei anna siiski alust väita, et otsuse tegemisel on rikutud diskretsiooni teostamise põhimõtteid. Õigus isikuandmete kaitsele on üldise Põhiseaduse §-s 26 sätestatud privaatsusõiguse üks väljendusvõimalus. Igasugune isikuandmete töötlemine (sh avalikustamine) olenemata sellest, milliseid konkreetseid andmeid töödeldakse, riivab inimese põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele. Seadusandja on ette näinud erandid lubades isikuandmete töötlemise seaduses kindlaks määratud juhtudel (isikuandmete töötlemine eelneval nõusolekul või seaduse, sh IKS § 11 lõigete 1 ja 2 alusel), aktsepteerides nii teatud juhtudel privaatsusõiguse riivet.

Üldine privaatsusõigus ja väljendusvabadus on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigused. Õigust eraelu puutumatusele võib piirata teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks ja samal ajal võib väljendusvabadust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste, perekonnaja eraelu kaitseks. Väljendusvabadus hõlmab sõnavabadust, mida peetakse demokraatliku riigikorralduse nurgakiviks. Sõnavabaduse läbi tagatakse arvamuste pluralism nii üldisemalt ühiskonnaprobleemide käsitlemisel kui ka kitsamalt poliitiliste vabaduste teostamisel.

Sõnavabaduse põhimõte on demokraatliku ühiskonnakorralduse vältimatu tagatis ning seeläbi üks olulisemaid sotsiaalseid väärtusi. Käesoleval juhul on inspektsioon asunud seisukohale, et kaebaja isikuandmete avalikustamine on lubatud IKS § 11 lõigete 1 ja 2 alusel, kuna nõuded selleks on täidetud. Olukorras, kus seadusandja on lubanud isikuandmete avalikustamise IKS § 11 lõigete 1 ja 2 nõuete täitmise korral, on seadusandja jaatanud õigust sekkuda privaatsusõigusesse. Andmekaitse Inspektsioon on teostanud diskretsiooniõigust nõuetekohaselt Isikuandmete meedias avalikustamise õiguspärasuse hindamist eeldatavates vaidlustes on põhiküsimus selles, kas isikuandmete avalikustamine on lubatud või mitte ning seda on inspektsioon ka vaidlusalusel juhul analüüsinud.

Inspektsioon on seisukohal, et järgitud on diskretsiooni teostamisele esitatavaid nõudeid ning kaebaja vastuväited sellele on alusetud. Kõik kaalutlused on esitatud menetluse lõpetamise teates, mis on ka kohtule esitatud. Andmekaitse Inspektsioon hindas, kas sekkumine on proportsionaalne ning kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgiga. Seejuures pidas Andmekaitse Inspektsioon silmas Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt korduvalt korratud põhimõtet, et riigipoolne sekkumine väljendusvabaduse teostamisse on lubatav juhul, kui sekkumise järele on „rõhuv sotsiaalne vajadus“.

Asjaolusid hinnates asus Andmekaitse Inspektsioon seisukohale, et kaebaja eraelu riive küll eksisteerib, kuid see ei olnud antud juhul nii ulatuslik, et õigustada sekkumist ajakirjandusvabadusse. Seetõttu leidiski Andmekaitse Inspektsioon, et „rõhuvat sotsiaalset vajadust“ antud juhul ei esinenud. Kaalutlusõiguse teostamisel uuris Andmekaitse Inspektsioon väga hoolikalt muuhulgas nii Riigikohtu praktikat kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Seega teostas Andmekaitse Inspektsioon kaalutlusõigust põhjalikult ja ratsionaalselt. Andmekaitse Inspektsioon on isikuandmete avalikustamist IKS § 11 lõigete 1 ja 2 alusel analüüsinud menetluse lõpetamise teate 4 lehel.

Inspektsioon on põhjalikult hinnanud avaliku huvi, kooskõla ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ülemäärase kahju esinemise võimalikkust kaebaja suhtes. Eraldi on inspektsioon kaalunud sekkumise põhjendatust ajakirjandusvabadusse. Menetluse lõpetamise teatest nähtub selgelt, milliseid asjaolusid kaaludes inspektsioon teates esitatud seisukohtadeni on jõudnud. Andmesubjekti isikuandmete avalikustamine on õiguspärane Isikuandmed on käesoleval juhul avalikustatud IKS § 11 lõigete 1 ja 2 alusel. Inspektsioon on järelevalve menetluses hinnanud ja kaalunud kõiki olulisi asjaolusid, sh isiku põhiõigusi, nagu nähtub ka vaidlustatud menetluse lõpetamise teatest.

Vastustaja on jõudnud menetluse käigus järeldusele, et käesoleval juhul esineb kaebaja isikuandmete avaldamiseks avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Kaebaja puhul on tegemist avaliku elu tegelasega piiratud ulatuses. Avaliku elu tegelaseks loetakse muuhulgas isik, kelle puhul saab eeldada teatud majandusliku võimu olemasolu. Oma tegevusega on kaebuse esitaja ise sisenenud avalikku huvisfääri ning peab seega taluma ulatuslikumat eraelu puutumatuse riivet.

Ka tuleb võtta arvesse, et konkreetsel juhul on avaldatud üksnes inimese nimi ning börsiinvesteeringute üldsumma eurodes 2013. ja 2014. aastal. Kui kohus asuks käesolevas asjas seisukohale, et nii neutraalses ja tasakaalukas toonis isiku nime avaldamine meedias, nagu see on vaidlusaluses artiklis avaldatud, ei ole lubatud, tähendaks see, et valdav osa artiklitest Eestis peaks jääma kirjutamata, kuna peaaegu igas artiklis sisaldub kellegi nimi. Vaba ajakirjanduse säilimine on üks õigusriigi aluseid. Vaba ajakirjanduse piiramine saab olla põhjendatud üksnes väga kaalukatel alustel.

Kaebaja väide, nagu tegemist on „eraviisiliste“ investeeringutega, on kujundlik. Investeeringute summade avalikustamise puhul ei ole tegemist kaebaja eraeluliste andmete avalikustamisega. Eesti väärtpaberite keskregistri andmetega on igal isikul õigus tutvuda ja saada väljavõtteid reguleeritud turul kaubeldavate aktsiate omajate ja registris registreeritud osaühingute osade omajate kohta. Vaidlusalune artikkel on koostatud avalikes registrites ja andmebaasides olevate avalike andmete põhjal. Ajakirjanik on märkinud peamiste allikatena äriregistrit ja aktsiaraamatuid.

Andmete avalikustamine artiklis ei riiva konkreetsel juhul isiku privaatsusõigust intensiivsemalt võrreldes avalike andmebaasidega, kust kaebaja isikuandmed on kättesaadavad. Et andmete avalikustamist algallikas tuleb andmete avalikustamise mõõdukuse hindamisel arvesse võtta, on leidnud ka Euroopa Kohus oma 24.11.2011 otsuses asjades nr C-468/10 ja C-4669/10 „ASNEF“. Kaebaja ei ole inspektsioonile põhjendanud, kuidas meediaväljaande poolt avaldatu riivab tema õigusi intensiivsemalt, kui algallikas avaldatud informatsioon ning milles avaldub tema õiguste ülemäärane riive.

Vastustaja on kaalumist teostanud olemasolevate andmete alusel kaalutlusõiguse piire ületamata ning on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja õiguste ülemäärast kahjustamist ei ole toimunud. Ühtlasi avaldati kaebaja andmed väljaande edetabelis ka 2013. aastal, kuid tol korral nõuet isikuandmete avalikustamise lõpetamiseks ei esitatud. Jääb arusaamatuks, miks käesoleval juhul kaebuse esitaja andmete avaldamine tema õigusi rohkem kahjustab võrreldes eelmisel aastal toimunud andmete avaldamisega. Analoogses asjas on Tallinna Ringkonnakohus 28.08.2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-703 asunud seisukohale, et varaga seotud andmete avaldamine on reaalselt edendanud ühiskonnas vajalikku debatti paljude erinevate majandusega seotud oluliste teemade üle.

Kõnealused edetabelid on avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil, st ei ole koostatud üksnes sensatsiooni ja meelelahutuse huvides ega ole mõeldud kellegi solvamiseks. Kaebaja on inspektsioonile esitatud kaebuses muuhulgas taotlenud, et meediaväljanne ei töötleks tulevikus tema isikuandmeid. Inspektsioon ei saa teha AS-le Äripäev tulevikku suunatud ettekirjutust selleks, et edaspidi AS Äripäev kaebaja isikuandmeid ei töötleks, sest inspektsioon ei saa ennustada, kas AS Äripäev üldse tulevikus soovib kaebaja isikuandmeid avalikustada ja kui see soov tekib, milline on isikuandmete avalikustamise kontekst ning ei saa välistada, et isikuandmete avalikustamiseks esineb õiguslik alus.

Inspektsiooni arvates oleks selline järelevalveasutuse tegevus vastuolus hea halduse tava ja põhiõiguste harta põhimõtetega, sest inspektsioon ei saa eeldada, et äkki AS Äripäev tulevikus rikub isikuandmete töötlemise nõudeid kaebaja isikuandmete avalikustamisel. Õigussubjektidelt eeldatakse seaduspärast käitumist. Andmekaitse Inspektsioon jääb oma seisukohtade juurde. 11.07.2014 järelevalvemenetluse lõpetamise teade nr 2.1.-1/14/901 on õiguspärane. Andmekaitse Inspektsioon leiab, et aset ei ole leidnud menetlusreeglite rikkumist, mis oleks kaasa toonud teistsuguse otsustuse tegemise.

Kolmas isik: Kolmas isik esitab käesolevaga enda seisukohad selle kohta, et vastustaja otsus menetlus lõpetada oli õige, põhjendatud ja motiveeritud ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks, sest kolmandal isikul oli õigus kaebaja nõusolekuta tema isikuandmete avaldamiseks ning see õigustus oli tal tulenevalt sellest, et andmed olid eelnevalt avaldatud andmesubjekti enda poolt ja/või seaduse alusel kooskõlas IKS § 11 lg 1 alt-ga 2 ning kumulatiivselt andmed on avaldatud kooskõlas IKS § 11 lg 2 nõuetega, s.o ajakirjandusliku erandi kohaldamise kriteeriumide täitmise kaudu. 11.04.2014 avaldati majanduslehes Äripäev artiklite kogum sellest, millised on Tallinna börsil investeeringud, kasumlikkus ning edulood. Artiklite küljeloona avaldati andmekogum edetabelis „Eesti börsiinvestorite TOP 50“, mille koostas ajakirjanik Fredy-Edwin Esse avalikes registrites ning andmekogudes olevate avalike andmete põhjal. Ajakirjanik on märkinud enda peamiste allikatena äriregistri ja aktsiaraamatud (vt edetabeli lõpus). Vastav artiklite kogum on avaldatud paberlehel lehekülgedel 4-7 rubriigis „Luubi all“ (lisa 1) ning ka võrguväljaandes (kättesaadav registreerunud lugejatele).

Vastustaja palus menetluse käigus kolmandal isikul vastata küsimustele, kuidas on täidetud Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõige 2 tingimused selleks, et isikuandmeid võiks ka ilma isiku nõusolekuta avalikustada, s.o: -avaldamine toimus ajakirjanduslikul eesmärgil; -selleks oli ülekaalukas avalik huvi (eelkõige on avalik huvi avaliku elu tegelaste ja nendega seotud sündmuste vastu, kes on pidanud juba arvestama sellega, et nende vastu on kõrgendatud avalikkuse tähelepanu); -see oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega; -andmete avalikustamine ei kahjustanud ülemääraselt isiku õigusi (igal üksikjuhtumil ja igasuguste andmete puhul peab meediaväljaande toimetus eraldi hindama, kas avalik huvi üldsust huvitavate isikuandmete avalikustamiseks on niivõrd oluline, et kaalub üles isiku ja teiste isikute õiguste kaitse vajaduse).

Kolmas isik esitas enda seisukohad ning vastustaja tegi põhjendatud ja motiveeritud õige otsuse ning lõpetas menetluse 11.07.2014 menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-1/14/901 alusel. Kaebaja näol on tegemist Eesti tuntud ja austatud ettevõtjaga, kes on ametilt tuntud patendivolinik. Samuti on kaebaja enda valdkonna oluliste teemadel võtnud avalikkuse ees sõna. Antud juhul on küsimuse all, kas kolmas isik vajas andmesubjekti nõusolekut andmete töötlemiseks, s.h. avaldamiseks. Kolmas isik leiab endiselt, et kaebaja nõusolekuta tema isikuandmete avaldamiseks tal õigustus oli ja on.

Kolmas isik märgib esmalt, et IKS sätteid tuleb tõlgendada andmekaitse direktiiviga taotletud eesmärgist ja sellega kehtestatud süsteemist lähtuvalt. Selles osas ei ole vaidlust selles, et direktiivi artiklist 1 nähtub, et direktiivi eesmärk on, et liikmesriigid kaitseksid isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja - vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele, võimaldades samas isikuandmete vaba liikumist. Johtuvalt on selge, et nimetatud põhiõigusi tuleb ühitada sõnavabadusega. See ülesanne on liikmesriikidel.

Niisugust põhiõiguste ühitamist on silmas peetud direktiivi artiklis 9, mis on meie siseriiklikkusse õigusesse üle võetud IKS §-s 11. Andmed olid eelnevalt avaldatud andmesubjekti enda poolt ja/või seaduse alusel kooskõlas IKS § 11 lg 1 alt-ga 2. Üheks põhiõiguste vahelise konflikti tasakaalustavaks hoovaks on IKS § 11 lg 1, mille kohaselt kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.

Antud juhul on andmesubjekti andmed avaldatud tema enda poolt ja/või seaduse alusel. On üldteada, et Äriregister ning seal olev informatsioon on avalik. Sama kehtib Eesti väärtpaberite keskregistri kohta – seaduse § 7 sätestab, et igal isikul on õigus tutvuda ja saada väljavõtteid reguleeritud turul kaubeldavate aktsiate omajate ja registris registreeritud osaühingute osade omajate kohta. Seega on täidetud juba ainuüksi esimene alternatiiv andmete avalikustamise lubatavuseks. Kuni selline töötlemine ja avalikustamine riiklikes registrites on lubatud, ei saa olla keelatud ka edasine töötlemine.

Andmed on avaldatud kooskõlas IKS § 11 lg 2 nõuetega Kumulatiivselt on täidetud ka IKS § 11 lg 1 alternatiiv 2, s.o ajakirjandusliku erandi kohaldamise kriteeriumid IKS § 11 lg 2 alusel. Esmaseks kriteeriumiks on siinkohal ajakirjanduslik eesmärk ning avaldamine meedias. Mõlemad on täidetud, sest ei ole vaidlust selles, et kolmas isik on meediaettevõtte, kes avaldab informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil. Täiendavalt ning etteruttavalt, avalike andmete avaldamine Äripäevas on seotud kasumi saamise eesmärgiga, kuid ei väära mingil viisil nimetatud erandi kohaldumist - iga ettevõtja eesmärk oma tegevusest kasu saada.

Teatav äriline edu on eelduslikult professionaalse ajakirjanduse olemasolu sine qua non tingimus. Kolmas isik lisab, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on toiminguid, mis puudutavad andmeid, mis siseriiklike õigusnormide kohaselt on pärit avalikest dokumentidest, võib kvalifitseerida „ajakirjanduslikuks tegevuseks”, kui selle eesmärk on teabe, arvamuste ja mõtete avalikustamine, olenemata edastamise vahendist. Antud juhtumil on avaldatud põhjalik artiklite kogum seonduvalt Tallinna Börsiga ning seda kogumit ilmestab vaidlusalune edetabel andmesubjekti andmetega.

Järelikult oli selline teabe avaldamine edetabelis teabe avalikustamine ajakirjandusliku tegevusena. Vastustaja on sedastanud, et eelkõige on avalik huvi avaliku elu tegelaste ja nendega seotud sündmuste vastu, kes on pidanud juba arvestama sellega, et nende vastu on kõrgendatud avalikkuse tähelepanu. Kuigi kolmasi isik ei ole nõus, et avalik huvi on peaasjalikult avaliku elu tegelaste tegemiste vastu, siis antud juhul on ka vastustaja poolt sõnastatult IKS § 11 lg 2 alt 2 kriteerium täidetud. Avalikkusel on eeldatavasti põhjendatud ja õigustatud huvi selle vastu, kuidas toimib Eesti ainus avalik börs, fondid, investeerimisturg üldiselt ning millised on seonduvad edulood.

Avalikud andmed kirjeldatu kohta on eriliselt põhjendatud avalikkuse tähelepanu all just Äripäeva lugejaskonna jaoks. Nimelt Äripäeva keskmise lugeja huvi on fokusseeritud just majanduslikele, majanduspoliitilistele ja –sotsiaalsetele teemadele. Täiendavalt tuleb lisada, et avalikes registrites registreerimist leidvate tegevuste, toimingute teostamisel, peab iga isik arvestama, et tema kohta on teatavad seaduses nimetatud andmed avalikud ning nende avalikustamine võib olla õigustatud. Selline arusaam on leidnud kinnitust nii juhatuse liikmete kontaktandmete, nimede kui muude andmete osas.

Sama kehtib vältimatult ka muudest registritest avalikustatava informatsiooni suhtes, kui informatsiooni enda vastu võib eeldada avalikku põhjendatud huvi. Sellisena on näinud olukorda ka Tallinna Ringkonnakohus, kes enda 28.08.2014 otsuses haldusasjas 3-13-703 leidis, et: „isiku ettevõtlusega seotud info avaldamine ei kujuta endast ülemäärast eraelu puutumatuse riivet. Ettevõtlus on väljapoole, avalikkusele suunatud tegevus. Seadusandja on leidnud, et avalikkusel on õigus teada ettevõtete omanike ja juhtorganite liikmete andmeid ning ka ettevõtete majandustulemusi ning seetõttu on see info äriregistris tehtud avalikult kättesaadavaks.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ettevõtlustulu ja varaga seotud andmete avaldamine on reaalselt edendanud ühiskonnas vajalikku debatti paljude erinevate majandusega seotud oluliste teemade üle. Kõnealused edetabelid on avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil, st ei ole koostatud üksnes sensatsiooni ja meelelahutuse huvides ega ole mõeldud kellegi solvamiseks.“. Kolmas isik lisab, et tegemist oli kohtuasjaga, mis oli olulises osas analoogne käesoleva haldusasjaga. Kolmas isik nõustub vastustajaga, et igal üksikjuhtumil ja igasuguste andmete puhul peab meediaväljaande toimetus eraldi hindama, kas avalik huvi üldsust huvitavate isikuandmete avalikustamiseks on niivõrd oluline, et kaalub üles isiku ja teiste isikute õiguste kaitse vajaduse.

Antud juhtumil eksisteeris avalikkuse põhjendatud huvi ning see kaalus igal juhul üles andmesubjekti mistahes põhjendatud huvi keelata seaduse alusel juba avalikustatud materjalide taasavaldamise. Samuti on kaebaja näol tegemist avaliku elu tegelase või avaliku huvi sfääri sisenenud isikuga Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt, mille kohaselt sellised isikud peavad arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanuga enda tegevuse suhtes. Selliseks isikuks on muuhulgas isik, kes valdab majanduslikku võimu või võib mõjutada poliitikat, majanduslikke ja ühiskondlikke valikuid.

Kaebaja on edukas ettevõtja ning patendivolinik, kes on tema valdkonnas olulistel teemadel võtnud sõna ka meedias. Selle põhjal saab teha ainult ühe järelduse – kaebaja on oma tegevusega sisenenud avalikkuse huvisfääri ja ta peab taluma ulatuslikumat eraelu puutumatuse riivet kui need, kes mingil moel ei ole avalikkuse huviorbiidis. Kolmanda isiku väidet kinnitab esiteks see, et tegemist ei ole otseselt eraeluliste andmete, vaid isiku majanduslikku aktiivsust ning investeerimistegevus peegeldavate andmetega. Teiseks, ülemäärase kahjustamise välistab ka asjaolu, et avaldatud informatsioon oli neutraalne, õige, korrektne ning ei sisaldanud mingil viisil ega hulgal ebakohaseid hinnanguid või tõele mittevastavaid faktiväiteid.

Enamgi veel, andmesubjekti kohta ei antud ühtegi hinnangut ega mistahes väidet või viidet peale selle, et hr V.P. on ära märgitud edetabelis paiknemisega 5-ndal kohal ning edetabeli vastavates veergudes on ära toodud tema börsiinvesteeringute suurus aastal 2014, 2013 ning edetabelikoha muutus aastaga. Veelgi enam, kaebaja põhjendused õiguste ülemäärase kahjustamise osas on üldsõnalised. Paratamatult käib tuntusega kaasas ka avalikkuse tähelepanu ja huvi, mida isik peab oma positsioonist tulenevalt taluma (nii on see näiteks tuntud ühiskonnategelastega, näitlejatega, ja kindlasti ettevõtjatega jne).

Kolmas isik oli õigustatud kasutama hr V.P.i andmeid ilma tema nõusolekuta ning puudub kohustus lõpetada isikuandmete töötlemine.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjalike seletustega ja kaasatud kolmanda isiku seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusosalised vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kaebuse esitaja suhtes on rikutud Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 2 nõudeid. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas vaidlustatud menetluse lõpetamise teade isikuandmete kaitse asjas on käsitletav toiminguna, nagu väidavad vastustaja ja kolmas isik, või haldusaktina, mida väidab kaebaja.

Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kõnealuse teate näol ei ole tegemist haldusaktiga, mistõttu selles puudub ka vaidlustamisviide. Sellist teadet võib halduskohtus vaidlustada toiminguna, taotledes selle õigusvastasuse tuvastamist. Tallinna Ringkonnakohus 28.08.2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-703 on asunud järgnevale seisukohale: „/…/Järelevalvemenetluse lõpetamine ilma haldusakti andmata, vastava teavituse alusel, on kooskõlas HMS § 43 lg 2 teise lausega, mille kohaselt juhul, kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. Riigikohus on leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevusja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetmete rakendamiseks (Riigikohtu 13.12.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15). Antud juhul on AKI algatanud riikliku järelevalvemenetluse kaalutlusõiguse alusel, st omal initsiatiivil HMS § 43 lg 2 mõttes, ning tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendist, toiming, millega järelevalveorgani poole pöördujat teavitatakse järelevalvemenetluse tulemustest, ei riiva iseseisvalt tema õigusi (otsuse p 14). Puudutatud isik võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise, lõpetamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta“. Kohus andis kaebuse esitajale võimaluse muuta oma esialgset nõuet või esitada alternatiivnõudena õigusvastasuse tuvastamise nõue, mida kaebaja ei soovinud teha.

IKS § 11 lg 2 kohaselt isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kohus märgib, et eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Eraelu puutumatuse riivena käsitletakse muuhulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist. Riigikohtu 05.12.2002 otsuses asjas nr 3-2-1-138-02 (p 9) leiab kohus, et sõnavabaduse, sh ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Kohus nõustub kolmanda isiku väitega, et kõnealune edetabel on avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil, mis tähendab, et ei ole koostatud üksnes sensatsiooni ja meelelahutuse huvides ega ole mõeldud ka kellegi, sh kaebaja, halvustamiseks või solvamiseks.

Kohus, uurinud ja hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis, nõustub vastustaja ja kolmanda isiku põhjendustega. Kohtu hinnangul on AKI vaieldavas teates piisavalt põhjalikult, selgelt ja arusaadavalt selgitanud oma seisukohti ning analüüsinud erinevaid kaebaja väiteid, sh asjaolu, miks on nende arvates kaebaja isikuandmete avaldamine Eesti börsiinvestorite edetabelis Äripäev AS poolt olnud kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2, samuti kaebuse esitaja põhiõiguste riivet. Kohus leiab, et kaebaja suhtes ei ole rikutud IKS §

11 lg 2 nõudeid, mille kohaselt isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kohus leiab, et AKI on järelevalvemenetluses hinnanud ja kaalunud kõiki olulisi asjaolusid, sh isiku põhiõigusi, nagu nähtub vaidlustatud teatest. Vastustaja on jõudnud menetluse käigus õigele järeldusele, et antud juhul esineb kaebaja isikuandmete avaldamiseks ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Kohtu hinnangul vastustaja on kaalumist teostanud olemasolevate andmete alusel kaalutlusõiguse piire ületamata ning on põhjendatult jõudnud järeldusele, millega nõustub ka kohus, et kaebaja õiguste ülemäärast kahjustamist ei ole käesoleval juhul toimunud.

Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku väitega, et kaebaja andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Kaebaja põhjendused õiguste ülemäärase kahjustamise osas on kohtu arvates üldsõnalised. Kohus nõustub kolmanda isiku väitega, et oma tegevusega on kaebuse esitaja ise sisenenud avalikku huvisfääri, sellisel juhul ei ole võimalik jääda avalikkusele nähtamatuks, ning kaebaja peab seega taluma ulatuslikumat eraelu puutumatuse riivet. 16.12.2014 toimunud kohtuistungil V.P. väitis, et 2014 edetabelile järgnes raadiosaade, kus toodi välja isikute nimed ja ametikohad ning just peale seda saadet on tema vastu tekkinud kõrgendatud huvi nii tuttavate kui võõraste isikute poolt.

Kohus leiab, et kaebaja andmete avalikustamine ei riiva isiku privaatsusõigust intensiivsemalt võrreldes varasemalt avaldatuga (2013. aastal analoogses edetabelis). Andmete avalikustamise mõõdukuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka varasemat kaebaja kohta analoogsete andmete avalikustamist, mida kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud. 11.04.2014 avaldas ajaleht Äripäev edetabeli „Eesti börsiinvestorite TOP 50“, milles viiendal kohal on V.P.i nimi ja selle kõrval on näidatud börsiinvesteeringute suurus eurodes 2014 (1780 670) ja 2013 (924 779), need andmed on saadud avalikest registritest ja andmekogudest (äriregister, aktsiaraamatud). Samas ei ole seal märgitud kaebaja sünniaega või vanust, tema elukohta ega töökohta, sh ametit, samuti ei ole mainitud tema pereliikmeid jms. Mingit selgitavat teksti kaebaja tegevuse, sh börsiinvesteeringute, kohta see ei sisalda.

Kohus ei saa hakata ümber hindama AKI otsust riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise kohta, milleks halduskohtul pädevus puudub. Vastustaja on tegutsenud oma diskretsiooni piires, kaalutlusvigu ei ole kohus vaadeldavas haldusasjas tuvastanud. Kohus ei saa AKI-le ette kirjutada, kuidas vastustaja oleks pidanud järelevalvemenetlust läbi viima ja millise tulemuseni jõudma. Kohtu arvates käesoleval juhul puudub alus riikliku järelevalvemenetluse uuesti alustamiseks. Vastustaja kinnitas kohtule, et isegi juhul, kui nad peaksid uuesti menetlust alustama, jääks otsus samaks, kuna nad selles vaidluses oma seisukohti ei muuda.

Kohus leiab, et vastustaja on menetluse lõpetamise teates isikuandmete kaitse asjas piisavalt põhjalikult analüüsinud isikuandmete töötlemise asjaolusid, sh selle õiguslikke aspekte, mida kohus ei hakka üle kordama, ning on selle põhjal tulnud õigele järeldusele, et kaebaja isikuandmete avalikustamine ei ole õigusvastane, millest tulenevalt on õiguspäraselt riikliku järelevalvemenetluse lõpetanud. Kohus käesolevas asjas ei ole vastustaja osas tuvastanud niivõrd olulisi haldusmenetlusnormide rikkumisi, millega võinuks kaasneda ebaõige otsuse tegemine.

Kohus asub ülaltoodut kokku võttes seisukohale, et vaidlustatud riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise teade isikuandmete kaitse asjas on õiguspärane ning puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulude hüvitamist taotleb kolmas isik.

HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 108 lg 11 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolmas isik on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kolmandal isikul kulunud õigusabile seoses 02.10.2014 kohtudokumentide esmase analüüsi ja kliendiga arutelu osas kokku 3 tundi. Lisaks on kulunud 13.10.2014 Äripäeva kontoris kohtumisele kokku 1 tund 30 minutit. 20.10.2014 on kolmanda isiku seisukoha koostamisele ja kohtule edastamisele kulunud kokku 3 tundi 15 minutit. 21.10.2014 on kaebaja 20.10.2014 seisukohtade tutvumisele kulunud kokku 1 tund 30 minutit. 19.11.2014 on kulunud kaebaja 17.11.2014 seiskohtadega tutvumisele ja väidete osas kliendiga arutelu peale kokku 2 tundi ja

45 minutit. 23.11.2014 on täiendavate õiguslike seisukohtade ja kohtuteesida koostamisele kulunud 4 tundi. 24.11.2014 on kulunud istungiks ettevalmistamisele 1 tund ja 20 minutit ning istungile 1 tund ja 20 minutit. 16.12.2014 istungiks ettevalmistusele ja istungil esindusele on kulunud kokku 1 tund ja 45 minutit. Kokku on kulunud aega 20 tundi ja 36 minutit. Menetluskulud kokku on summas 3000,00 eurot ning vastavalt esitatud maksekorraldustele on õigusabi eest isik ka tasunud.

Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku poolt kohtule esitatud arvest ja maksekorraldusest nähtub, et arve oli koostatud 21.11.2014 ja arve tasuti 24.11.2014. Arvele lisatud tööde kirjeldusest nähtub, et kolmas isik on tasunud toimingute eest, mis arve esitamise ajaks ei olnud tehtud. Lisaks märgib kaebaja, et kolmas isik on märkinud 24.11.2014 toimunud istungi ajaks näidanud 1 tund ja 20 minutit. 24.11.2014 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et see algas 14.17 ja lõppes 14.44. Seega kestis kohtuistung protokolli järgi 27 minutit. Kaebaja lisab, et kolmas isik on kuludena näidanud kohtumised esindajaga ja kolmanda isiku seisukoha koostamise esindaja poolt (kokku 7 tunni ja 45 minuti ulatuses). Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et kolmanda isiku esindaja, vandeadvokaat Karmen Turk, esindas teda juba siis kui asja menetles Andmekaitse Inspektsioon. Nimetatud menetluse käigus esitas kolmas isik juulis 2014 oma vastuskirja Andmekaitse Inspektsioonile. Andmekaitse Inspektsioonile esitatud arvamus kattub valdavas osas kolmanda isiku poolt 20.10.2014 kohtule esitatud seisukohaga kaebuse suhtes. Samuti märgib kaebaja, et kolmas isik on 19.11.2014 kuludena näidanud muuhulgas ka tõendite kogumise, kuid kolmas isik ei ole kohtule käesolevas menetluses esitanud ühtegi tõendit.

Kohus nõustub kaebajaga, et 24.11.2014 toimunud istung kestis kokku 27 minutit ning seega on sellel istungil osalemise ajaks kolmanda isiku poolt märgitud 1 tunni ja 20 minuti asemel mõistlik 27 minutit. Kohus leiab, et 24.11.2014 istungi ettevalmistamisele kulunud aeg on mõistlik ning põhjendatud. Kolmas isik on esitanud kohtuteesid pikkusega 6 lehte, millest 4 lehte sisaldab sisulisi seisukohti. Kohus leiab, et kolmanda isiku poolt märgitud aeg kohtuteeside koostamisele on mõistlik. Samuti on mõistlik 16.12.2014 kohtuistungil osalemisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aeg. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kolmas isik ei ole kohtule käesolevas menetluses esitanud ühtegi tõendit. Kolmas isik on esitanud kohtule tõendeid 20.10.2014. Kolmas isik on märkinud kuludokumentides, et 19.11.2014 kulus kolmanda isiku esindajal kaebaja 17.11.2014 seisukohtadega tutvumisele, väidete osas kliendiga arutelule ja tõendite kogumisele kokku 2 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et pärast 19.11.2014 ei ole kolmas isik kohtule tõendeid esitanud. Seega nõustub kohus kaebajaga, et 19.11.2014 kulunud aeg tõendite kogumisele ei ole põhjendatud. Asjaolu, kas Andmekaitse Inspektsioonile esitatud arvamus kattub kolmanda isiku poolt 20.10.2014 kohtule esitatud seisukohtadega või mitte, ei ole käesoleval juhul asjakohane.

Kolmas isik on teinud kulutusi seoses käesolevas menetluses kohtule seisukohtade esitamisega ning kohus leiab, et sellele kulunud aeg on, arvestades asja keerukust ja mahtu, mõistlik ning põhjendatud. Kohtu hinnangul puuduvad antud asjas ka alused, mis võimaldaks pidada menetluskulude hüvitamise kohustust ebaõiglaseks või ebamõistlikuks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kolmanda isiku poolt esitatud käesolevas menetluses õigusabile kulunud mõistlik aeg on kokku 17 tundi. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud, arvestades asja keerukust ja mahtu, on põhjendatud õigusabikulude osas summas 2475,74 eurot. Seetõttu tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks osaliselt välja mõista menetluskulud summas 2475,74 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik