3-14-51574/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51574 Haldusasi Foreva Veod OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2014 korralduse nr 975-k tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Foreva Veod OÜ, esindaja Enn Talp Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Külli Siim Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, esindaja Karin Lehari Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 19.02.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA KAEBUS

1. 18.06.2014 korraldusega nr 975-k „Hargi tänav kinnisasjale sundvalduse seadmine tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks Elektrilevi OÜ kasuks“ seadis Tallinna Linnavalitsus tähtajatult sundvalduse Elektrilevi OÜ kasuks Foreva Veod OÜ-le kuuluvale Hargi tänaval Haabersti linnaosas asuvale kinnisasjale (katastritunnus 78406:606:8740, pindala 8332 m2, sihtotstarve transpordimaa) vastavalt korralduse lisas olevale skeemile. Kitsenduste ala pindala on ca 531 m2. Tehnorajatise talumiskohustus kehtestatakse elektrimaakaabelliini ehitamiseks, majandamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil kasutamiseks elektrivõrgu avaliku talitluse tagamise eesmärgil.

2. 24.07.2014 esitas Foreva Veod OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2014 korralduse nr 975-k tühistamiseks. Kaebaja leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2014 korraldus nr 975-k on õigusvastane ja tuleb tühistada selle tõttu, et nimetatud korraldus ei näe ette tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu maksmist kaebajale. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 näeb ette omandi võõrandamise vaid õiglase ja kohese hüvituse eest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1 kohaselt võib isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning muid subjektiivseid õigusi piirata ainult seaduse alusel. Kuna vaidlustatud korraldus ei näe ette õiglast ja kohest hüvitust tehnovõrgu või -rajatise talumise eest, on korraldus vastuolus PS §-ga 32 ja HMS § 3 lg-ga 1. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 6 lg 1 kohaselt kohaldatakse sundvalduse seadmisele kinnisasjade sundvõõrandamise sätteid. Enne sundvalduse seadmist Hargi tn kinnisasjale peab olema kaebajale tagatud õiglane ja kohene hüvitus. Kaebaja ja vastustaja vahel ei ole saavutatud kokkulepet õiglase ja kohese hüvituse kohta ning puudub ka vastav jõustunud kohtuotsus, millega hüvitus oleks kindlaks määratud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

3. Vastustaja Tallinna linn (Linnavaraameti kaudu) palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) Hargi tee kinnisasjale rajatav tehnorajatis on vajalik avalikes huvides ning kuulub isikule (Elektrilevi OÜ), kellele laienevad elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustused. 2) Hargi tee kinnisasjale sundvalduse seadmisel lähtus Tallinna Linnavalitsus oma 09.06.2004 korraldusega nr 1230-k kehtestatud Rannamõisa tee 9b kinnistu detailplaneeringust ning kavandatav elektrimaakaabelliin ei ole vastuolus detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude ja -rajatistega, mistõttu on korraldus kooskõlas eelnimetatud detailplaneeringuga ning antud pädeva haldusorgani poolt. 3) Kaebaja ei ole vaidlustanud korralduse sisulist vastavust sundvalduse seadmise eelduseks olevatele tingimustele ega ka KASVS § 462 lg-s 5 sätestatud nõuetele. 4) Kohalikul omavalitsusel kui sundvalduse seadmist otsustaval haldusorganil puudub pädevus tehnovõrgu või -rajatise talumise tasu määramiseks, mistõttu ei ole talumistasu võimalik määrata sundvalduse seadmise otsusega. Eeltoodut on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 06.06.2011 haldusasjas 3-09-2638 tehtud otsuses. Nimetatud asjaolu on selgitatud ka korralduses (punktis 1), milles on toodud, et kehtivatest õigusaktidest tulenevalt puudub kohalikul omavalitsusel pädevus tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu määramiseks.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

4. Kolmas isik Elektrilevi OÜ kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu järgnevatel põhjustel. 1) Kolmanda isiku hinnangul vastab vaidlustatud korraldus KASVS § 46² lg-s 5 sätestatud nõuetele, sisaldades muuhulgas viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile. Ebaõige on kaebaja seisukoht, mille kohaselt peab korraldus sisaldama tehnovõrgu ja -rajatise talumise tasu suurust – piisab viitest talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile. AÕS § 158² alusel on kinnisasja omanikul õigus nõuda Elektrilevi OÜ-lt tehnovõrgu talumise eest tasu. Ka korralduse punktis 1 on taoline regulatsioon selgesõnaliselt sätestatud. Sundvalduse seadmise eelduseks ei ole kohaliku omavalitsuse ja kinnisasja omaniku vahelise tehnovõrgu ja -rajatise talumise tasu alase kokkuleppe sõlmimine. Kuna kaebaja saab nõuda tehnovõrgu ja -rajatise talumise tasu üksnes kolmandalt isikult, mitte kohalikult omavalitsuselt, otsustab seega võrguettevõtja, Elektrilevi OÜ ja kinnisasja omaniku poolse kokkuleppe mittesaavutamisel tasu õiglase suuruse kohus, mitte kohalik omavalitsus. 2) Avalikes huvides ehitatud tehnorajatiste talumiskohustuse kehtestamise eesmärgiks on üleüldine elektri, gaasi ja muude ühenduste tagamine, mis annavad avalikkusele võimaluse tarbida elektrit, gaasi, vett, soojust ja muid teenuseid. Elektriühenduse parendamine tehnovõrgu arendamise kaudu on vajalik eeldus selleks, et elektritarbijatele saaks osutada nõuetekohaseid võrguteenuseid, vähendades erinevatest põhjustest tingitud toitekatkestusi. Käesoleval juhul on planeeritav tehnovõrk vajalik avalikes huvides, kuna selle kaudu osutatakse avalikku teenust. Avalik-õigusliku tehnorajatise talumiskohustuse tekkimine on materiaalõiguslike eelduste läbi seotud subjektsusega – talumist avalikes huvides saab nõuda üksnes AÕS § 158¹ loetelus toodud isik. Avalikes huvides võrguteenuse osutajateks on seega ettevõtted, kellel on seadusega pandud kohustus teenust osutada. Elektrilevi OÜ-le laienevad elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja §

66 lõikes 1 sätestatud kohustused. Elektrilevi OÜ teenuse osutamise kohustus tuleneb nii seadusest kui ka tegevusloast, mille kohaselt kuulub Tallinna linn Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonda. 3) Talumiskohustuse tingimuseks lisaks avalikule huvile on vastavalt AÕS § 158¹ lõikele 1 asjaolu, et tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks puudub. Talumiskohustuse esemeks oleva tehnorajatisega planeeritakse Tiskre 10 kV jaotusalajaama sidumist

10 kV kaabelliinidega. Taolise tegevuse tulemusena ühendatakse trass alajaamaga nr 4472 Koogu tänaval alajaamaga nr 4473 Kabli tänaval, tagades sel moel konkreetse võrguga ühendatud tarbijatele ringtoite. Seoses ringtoitega tõuseb piirkonna elektrivarustuskindlus. Elektrivõrgu arendamise tagajärjel paraneb oluliselt piirkonna võrguteenuste kvaliteet ja vähenevad ülalviidatud alajaamade riketest tulenevad katkestused põhjusel, et rikke korral ühes alajaamas rakendub teine alajaam. Maa-aluse kaablitrassi paigaldamine teepeenra alla suuremalt jaolt juba olemasoleva madalpingekaabli kaitsevööndisse ei vähenda oluliselt teemaa sihtotstarbelist kasutamist. 4) Arvestades, et konkreetsel juhul on planeeritava tehnovõrgu aluse maa-ala näol tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga, tuleb konkreetsel juhul mitte kaaluda tehnorajatiste võimalikke selliseid asukohti, mis eeldaksid detailplaneeringu muutmist, vaid hinnata, kas planeeritud tehnorajatis rajatakse kooskõlas alal kehtiva detailplaneeringuga. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.01.2014 kirja kohaselt ei ole projekteeritud kaablitrassi asukoha valik vastuolus alal kehtiva detailplaneeringu tehnovõrkude lahendusega. Samuti on projekteeritud kaablitrassi asukoht kooskõlas Hargi tänav kinnisasjal paiknevate teiste olemasolevate tehnovõrkudega ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ei ole põhimõttelisi vastuväiteid kaablitrassi paiknemisele. Kolmas isik on valinud kõige mõistlikuma trassi asukoha, mis koormab kõige vähem kinnistuid, mida ta läbib. Ülejäänud trassivalikud oleksid liiga pikad, kulukad ja koormavamad ning eelduslikult ka enamjaolt vastuolus kehtiva detailplaneeringu tingimustega, viimase muutmine aga oleks põhjendamatult kulukas, ettenägematu tulemusega ning ebamõistlik tegevus. 5) Kaebaja ei ole sundvalduse seadmise korralduse väidetavat õigusvastasust sisuliselt põhjendanud. Korralduse õigusvastasus ei saa seisneda talumistasu täpse suuruse kindlaksmääramata jätmises selleks pädevust mitteomava isiku poolt. Kaebaja ei ole välja toonud oma subjektiivset õigust, mida on sundvalduse seadmise menetluse käigus rikutud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja uurinud esitatud materjale, leiab, et Foreva Veod OÜ kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta alltoodud põhjustel.

6. Kaebaja on vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2014 korralduse nr 975-k, millega temale kuuluvale kinnisasjale on seatud sundvaldus, eelkõige motiivil, et korralduses ei ole ette nähtud kaebajale hüvitist tehnovõrgu talumiskohustuse eest. Enne sundvalduse seadmist kaebaja kolmanda isikuga tasu suuruses kokkuleppele ei jõudnud: 18.06.2014 korralduse nr 975-k punktis 1 on märgitud, et Foreva Veod OÜ, vaadanud läbi elektrimaakaabelliini paigaldamise projekti, soovis saada lepingu sõlmimise eest ühekordset tasu ning edaspidi iga-aastast tasu suuruses, mida Elektrilevi OÜ vastuvõetavaks ei pidanud. Kohus siiski kontrollib esmalt, kas sundvalduse seadmise eeldused on täidetud.

7. AÕS § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või - rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse §

72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. KASVS § 6 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui kinnisasja sundvõõrandamine ei ole otstarbekas, võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega. Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasjade sundvõõrandamise sätteid, kui käesolevast paragrahvist või KASVS 81. peatükist ei tulene teisiti. Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises piiratud asjaõigusega või AÕS §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamises.

8. KASVS § 461 lg 1 järgi seatakse sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks. Puudub vaidlus selles, et Elektrilevi OÜ on AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isik. Kohtu hinnangul on täidetud ka sundvalduse seadmise muud eeldused. Esiteks on tehnovõrk vajalik avalikes huvides, st selle kaudu hakatakse osutama avalikku teenust. Teiseks ei nähtu, et praegusel juhul esineks muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus Tiskre 10 kV jaotusalajaama sidumiseks elektrivõrguga.

9. KASVS § 461 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et sundvalduse seadmine on lubatud planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu või PlanS §-s

291 nimetatud planeeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel KASVS §-s

463 nimetatud projekteerimistingimuste või PlanS §-s 291 nimetatud planeeringu alusel. Sundvalduse seadmise otsustab organ, kelle pädevuses on kehtestada planeering, millega kavandatakse vastavate tehnovõrkude või -rajatiste rajamine. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel sundvalduse seadmise korda reguleerib KASVS § 462, mille lg 1 esimene lause sätestab, et kui AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isik, kes soovib ehitada kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrku või -rajatist, ei ole kolme kuu jooksul niisuguse detailplaneeringu kehtestamisest arvates, mis näeb ette kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrgu või -rajatise ehitamise, saavutanud kinnisasja omanikuga AÕS § 158 lg-tes 2 ja 3 nimetatud kokkulepet, võib ta KASVS § 461 lg-s 3 nimetatud organile esitada kinnistule sundvalduse seadmise taotluse. KASVS § 462 lg 2 sätestab, mida kõnealune taotlus peab sisaldama ja lg-s 3 on loetletud, mis tuleb taotlusele lisada.

KASVS § 462 lg 4 kohaselt kontrollib § 461 lg-s 3 nimetatud organ üksnes § 462 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmete õigsust. KASVS § 462 lg 5 kohaselt peab sundvalduse seadmise otsus sisaldama: 1) kinnisasja omaniku ja AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku nimesid ja eluvõi asukohti; 2) teavet, et isik, kelle kasuks sundvaldus seatakse, kuulub AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isikute hulka; 3) kinnisasja asukohta ja kinnistu numbrit; 4) viidet sundvalduse seadmise aluseks olevale planeeringule; 5) viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele.

10. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on vaidlustatud korralduses märgitu kohaselt leidnud, et projekteeritud kaablitrassi asukoha valik ei ole vastuolus alal kehtiva detailplaneeringu tehnovõrkude lahendusega ning samuti on see kooskõlas Hargi tänava kinnisasjal paiknevate teiste olemasolevate tehnovõrkudega. Korralduses on märgitud, et sundvaldus seatakse kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 09.06.2004 korraldusega nr 1230-k kehtestatud Rannamõisa tee 9b kinnistu detailplaneeringuga ning KASVS §

462 lg 3 p 4 kohase eskiisprojekti „Tiskre 10 kV jaotusalajaama sidumine 10 kV elektrivõrguga. Tiskre-Pikaliiva 10 kV kaablid (AJ 4472 ja 4473)“ ja projekteerimistingimuste alusel. Sundvalduse seadmise otsuse on vastu võtnud pädev organ – Tallinna Linnavalitsus.

11. Sundvalduse seadmine ja sellega kaasnev talumiskohustus kujutab endast kinnisasja omaniku omandiõiguse ja põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riivet. Talumiskohustus takistab kinnisasja omanikul vähemalt seda osa oma omandist, millel tehnovõrk või -rajatis asub, vabalt vallata ja kasutada. Lisaks otseselt tehnovõrgu või -rajatise all asuva maa kasutamise piirangutele on piiratud ka omaniku võimalus kasutada tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndisse kuuluvat maad (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-2638, p 16). Elektriohutusseaduse § 12 sätestab piirangud tegutsemisele elektripaigaldise kaitsevööndis. AÕS § 1581 lg 2 näeb ette, et tehnovõrgu talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või - rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või - rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. AÕS § 1581 lg-id 1 ja 2 arvestades põhjendatud tehnovõrgu või rajatise rajamine selliselt, et kinnisasja omanikule pannakse selle talumise kohustus, langetatakse detailplaneeringu kehtestamisel, mis selle tehnovõrgu või -rajatise asukoha vastavalt PlanS § 9 lg 1 p-le 7 määrab.

12. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et muud valikud kaabli paigaldamiseks oleksid majanduslikult tunduvalt kallimad ja ebaotstarbekamad. Samuti on korralduses märgitud, et maakaabelliinist tulenev kitsendus ei takista kinnisasja kasutamist vastavalt sihtotstarbele ning et suuremalt jaolt kulgeb kaabelliin teepeenra all. Ka kolmas isik on oma seisukohas kinnitanud, et on valinud kõige mõistlikuma trassi asukoha, mis koormab läbitavaid kinnistuid kõige vähem. Kaebaja ei väida, et mõni muu lahendus oleks tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam. Kaebaja ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et talumiskohustuse täitmisega kaasneksid talle mingisugused kulutused ega selle kohta, kuidas piirab talumiskohustus oluliselt tema transpordimaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ja sellelt tulu saamist. Sundvalduse seadmisel on kaalutud kaebaja huve ja avalikke huve ning jõutud seisukohale, et kinnisasja omaniku huvid ei kaalu üles avalikku huvi. Ka kohtu hinnangul kaalub avalik huvi kaabli paigutamiseks kaebaja kinnistule praegusel juhul üles kaebajale seatavad kitsendused.

13. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et 04.03.2014 edastas Tallinna Linnavaraamet kaebajale sundvalduse seadmise korralduse eelnõu tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. 04.04.2014 vastuses märkis kaebaja, et soovib isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise ja rajatise talumise eest tasu, lisaks esitas kaebaja nõude, et sundvalduse taotleja omandaks kinnisasja. Seega tagati kaebajale enne korralduse andmist ärakuulamisõigus.

14. Kaebaja leiab, et sundvaldust poleks tohtinud seada ilma, et kaebajale oleks ette nähtud õiglane ja kohene hüvitus sundvalduse talumise eest. KASVS § 462 lg 5 p 5 kohaselt peab sundvalduse seadmise otsus sisaldama viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele. Kuna kaebaja ja Elektrilevi OÜ ei olnud saavutanud kokkulepet talumiskohustuse eest makstava tasu osas, siis sai vastustaja korraldusse märkida vaid viite makstava tasu aluseks olevale õigusaktile ning seda on vastustaja ka teinud: korralduses on viidatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 154 lg-le 1 ja AÕS §-le 1582, selgitades, et nimetatud sätetest ei tulene kohalikule omavalitsusele pädevust tehnovõrgu või -rajatise talumise eest makstavat tasu määrata, mistõttu peavad kinnisasja omanik ja tehnovõrgu omanik tasu osas kokku leppima ning kui kokkulepet ei saavutata, otsustab tasu kohus.

15. KASVS ei sea sundvalduse seadmise eelduseks, et tasu suurus peaks juba otsuse tegemisel olema selge. Kui tasu suuruse kohta kokkulepet ei ole, siis on tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks AÕS § 1582. 18.06.2014 korralduses nr 975-k on õigesti märgitud, et kohalik omavalitsus ei saa ise tasu suurust määrata.

16. Kohus selgitab seoses tehnorajatise talumise eest tasu maksmisega, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2012 otsusega asjas 3-4-1-25-11 tunnistati AÕSRS § 154 lõiked 2–4 ja AÕS § 1582 lg 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154 kehtestatud suuruses” põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates otsuse jõustumisest kehtetuks. AÕS § 1582 lg 2 aga on jätkuvalt kehtiv. Nimetatud sättest tuleneb, et tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Ka AÕSRS § 154 lg 1 viitab AÕS § 1582 lõikele 2. Majandusja kommunikatsiooniministri 06.06.2007 määruse „Tehnorajatise talumise eest tasu saamiseks taotluse esitamise kord ja taotluse vorm“ nr 41 § 5 lg 1 sätestab, et taotlus esitatakse tehnovõrguvõi rajatise omanikule. Seega on jätkuvalt olemas seaduslik alus tasu taotlemiseks. Valem, mille alusel tasu varasemalt arvestati, on küll kehtetuks tunnistatud, kuid see ei tähenda, et hüvitusmehhanism üldse puuduks. Asjas 3-4-1-25-11 tehtud otsuses märkis Riigikohus, et käesoleva otsuse jõustumisel ei ole õiguskorras sätteid, mille alusel tasu suurust arvutada. Tasu nõudmise alused jäävad aga alles – AÕS § 1582 lõiked 2-7 ja AÕSRS § 154 lõige 1. See tähendab, et kinnisasja omanikel on õigus nõuda tehnovõrkude ja -rajatiste omanikelt hüvitist talumiskohustuse eest ja saada seeläbi oma põhiõiguse piiramise eest kohast hüvitist (otsuse p 54).

17. Seega tuleb kaebajal esitada tehnovõrgu omanikule taotlus tasu saamiseks ning talle määratakse tasu. See, milliseks tasu tegelikult kujuneb ning kas kaebaja saab perioodilist tasu ja/või ühekordset hüvitist, ei ole enam käesoleva vaidluse teema. Vaidlused kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või - rajatise omaniku vahel talumistasu suuruse üle lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-2638, p 13). Olukorda, kus kinnistu omanik ise esitab tehnovõrgu omanikule taotluse tasu saamiseks, ei saa pidada kinnistu omanikule eriliselt koormavaks või tema omandipõhiõigust rikkuvaks. Kaebajal oli võimalus rajatava tehnovõrgu omanikuga kokku leppida ka isikliku kasutusõiguse seadmise raames lepingu sõlmimisel ja vältida olukorda, kus kinnistule seatakse sundvaldus. Samuti pakkus Elektrilevi OÜ kaebajale ühekordset servituudi tasu, mis on arvestatud viie aasta maamaksu järgi koormatava maa eest (ca 220 eurot). Kaebaja sellega ei nõustunud.

18. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Vaidlustatud otsus ja selle aluseks olnud taotlus vastavad KASVS § 462 lg-tes 2-5 sätestatud nõuetele ning kohtule ei nähtu muid asjaolusid, mis viitaksid vaidlustatud sundvalduse seadmise korralduse õigusvastasusele ja tingiksid selle tühistamise. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule esitanud menetluskulude hüvitamise taotlusi. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik