3-14-24/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-24

Haldusasi

OÜ Viru Mäebüroo kaebus Vaivara Vallavalitsuse

04.12.2013. a kirjas nr 9-4.8/1686-1 toodud seisukoha

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Vaivara valla

kohustamiseks vaadata OÜ Viru Mäebüroo

geoloogilise uuringu loa taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.04.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vaivara valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Viru Mäebüroo

Esindaja v.adv. Jüri Sirel

Vastustaja Vaivara vald

Esindaja v.adv. Enno Heringson

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vaivara valla apellatsioonkaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu

09.04.2014. a otsus. Teha uus otsus, millega jätta OÜ Viru Mäebüroo kaebus

rahuldamata.

2. Mõista OÜ-lt Viru Mäebüroo Vaivara valla kasuks välja menetluskulud summas 1233

(üks tuhat kakssada kolmkümmend kolm) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19.02.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Viru Mäebüroo esitas 28.09.2011 Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotluse

(tl 10) uuringu läbiviimiseks Laagna III uuringuruumis. Keskkonnaamet edastas 06.10.2011

(tl 17) OÜ Viru Mäebüroo taotluse Vaivara Vallavalitsusele seisukoha andmiseks. OÜ Viru

Mäebüroo edastas 06.10.2011 Keskkonnaametile e-posti teel (tl 18) geoloogilise uuringu loa

taotluse lisana jäätmekava (tl 19-20). Vaivara Vallavalitsus edastas 22.11.2011 OÜ-le Viru

Mäebüroo ja Keskkonnaametile seisukoha nr 9-4.8/1264-1 koos pöördumisega (tl 21-23),

milles teatas, et ei kooskõlasta uurimisloa väljastamist OÜ-le Viru Maaparandusbüroo

geoloogiliste uuringute teostamiseks. Keskkonnaamet edastas 05.12.2011 kirjaga

nr V 103/11/30096-9 (tl 24) OÜ-le Viru Mäebüroo vastustaja seisukoha ja palus informeerida

Keskkonnaametit ühe kuu jooksul oma seisukohast. OÜ Viru Mäebüroo teatas 06.01.2012

ekirjaga (tl 25) Keskkonnaametile, et kavandab Vaivara Vallavalitsuse toimingu vaidlustamist

halduskohtus.

2. Keskkonnaamet palus 03.01.2013 kirjaga nr V 10-3/13/30096-13 (tl 26) OÜ-l Viru

Mäebüroo esitada informatsioon menetluse jätkamise suhtes kahe nädala jooksul alates kirja

kättesaamisest. OÜ Viru Mäebüroo edastas 23.01.2013 Keskkonnaametile seisukoha (tl 27),

milles palus jätkata geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemist. OÜ Viru Mäebüroo edastas

Keskkonnaametile 15.10.2013 pöördumise (tl 28-30), milles palus jätkata geoloogilise

uuringu loa taotluse menetlemist ja küsida argumenteeritud seisukoht vastustajalt.

3. Keskkonnaamet pöördus 04.11.2013 kirjaga nr V 10-3/13/30096-19 (tl 31-32) Vaivara

Vallavalitsuse poole ja palus kirjalikku seisukohta geoloogilise uuringu loa taotluse suhtes.

Vaivara Vallavalitsus otsustas 04.12.2013 kirja nr 9-4.8/1686-1 (tl 33-34p) kohaselt keelduda

geoloogilise uuringu loa andmisest OÜ Viru Mäebüroo taotlusel geoloogilise uuringu

teostamiseks Laagna III uuringuruumis Arumäe külas Vaivara vallas Ida-Viru maakonnas

lähtuvalt maapõueseaduse (MaaPS) § 20 lg 1 p-st 9. Keskkonnaamet edastas 09.12.2013

kirjaga nr V 10-3/13/30096-21 (tl 36-37) Vaivara Vallavalitsuse 04.12.2013. a kirja OÜ-le

Viru Mäebüroo ja palus informeerida Keskkonnaametit ühe kuu jooksul seisukohast

menetluse jätkamise või lõpetamise suhtes.

4. OÜ Viru Mäebüroo esitas 08.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-9), milles

ta palus tuvastada Vaivara valla seisukoha õigusvastasus, millega on keeldutud OÜ-le

Viru Mäebüroo geoloogilise uuringu loa andmisest ning kohustada Vaivara valda OÜ

Viru Mäebüroo geoloogilise uuringu loa taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse

põhjendused:

Vastustaja 04.12.2013. a kirjas toodud seisukoht on MaaPS § 14 lg 2 järgi menetlustoiming,

mille vaidlustamine on lubatud ja tuvastamiskaebuse esitamine on põhjendatud (vt Riigikohtu

10.06.2010. a määrus nr 3-3-1-38-10 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2010. a määrus nr

309-3105).

Vastustaja on seisukoha koostamisel asunud etteruttavalt hindama kaevandamisloa andmise

võimalikkust, mis on kaasa toonud põhjendamatu ja õigusvastase toimingu tegemise.

Uuringuluba ja kaevandamisluba on kaks eraldiseisvat otsustust ning uuringuloa andmisest

keeldumine ei saa olla põhjendatud ainuüksi argumendiga, et kohalik omavalitsus ei soovi

hilisemat võimalikku kaevandamist. Loa andja võib anda geoloogilise uuringu loa ja

põhjendatud vajadusel keelduda kaevandamisloa andmisest. Seetõttu peab geoloogilise

uuringu loa andmisest keeldumine tuginema teistsugusele argumendile kui võimaliku

kaevandamisega kaasnevad negatiivsed mõjud. Vastustaja ei ole sisuliselt hinnanud

geoloogilise uuringu loas märgitud andmeid ja on seisukoha kujundamisel hinnanud valesti

kaevandamisloa taotlemisega seonduvaid aspekte, mis ei oma käesolevas menetlusetapis

määravat tähtsust otsuse tegemisel.

Vastustaja 04.12.2013. a kirja on allkirjastanud Vaivara vallavanem. Kirjas puudub viide, et

nimetatud küsimust oleks arutatud volikogus või vallavalitsuses. Vaivara vallavanem ei olnud

pädev võtma vastu otsustust ja tegema menetlustoimingut, kuna pädev menetlustoimingu

sooritaja oli seaduse ja Vaivara Vallavolikogu 15.11.2001. a otsuse nr 209 (tl 38) alusel

Vaivara Vallavalitsus. Vaivara Vallavalitsuse istungite protokollidest ei nähtu, et kaebaja

taotlust on istungil või mõnel muul koosolekul arutatud. Asjaolu, et Vaivara Vallavalitsus ei

ole kaebaja 2013. a taotlust ja selle põhjendusi analüüsinud ja hinnanud, kinnitab ka vastustaja

vastus kaebaja esindaja teabenõudele (tl 43-44). Olukorras, kus seadusandja on geoloogilise

uuringu loa andmisel pidanud oluliseks kohaliku omavalitsuse nõusolekut ja kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogu on delegeerinud küsimuse otsustamise vallavalitsusele, ei ole

õiguspärane ja põhjendatud, et nõusoleku annab või selle andmisest keeldub vallavanem

ainuisikuliselt ilma seda teemat koosolekul arutamata. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja

otsustuse tegemisel ja toimingu sooritamisel ületanud pädevust, mis toob kaasa toimingu

õigusvastasuse. Vastustaja 04.12.2013. a vastusest ei nähtu ühtki õiguslikku alust, millele

vastustaja eitava kooskõlastuse andmisel tugines. Viited Riigikontrolli auditi järeldustele ei

ole piisavad toimingu motiveerimisnõude täitmiseks, ühtlasi ei ole põhjendamiskohustus

täidetud viitega MaaPS § 14 lg-le 2 ja § 20 lg 1 p-le 9.

5. Vaivara vald esitas 17.02.2014 vastuse kaebusele (tl 57-59p), milles ta palus jätta

läbi vaatamata kaebuses esitatud nõue Vaivara Vallavalitsuse 04.12.2013. a kirjas

toodud seisukoha õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning lõpetada menetlus kaebuses

esitatud nõudes Vaivara valla kohustamiseks vaadata OÜ Viru Mäebüroo geoloogilise

uuringu loa taotlus uuesti läbi. Vastuse põhjendused:

Kaebajal ei ole võimalik esitada nõuet Vaivara Vallavalitsuse 04.12.2013. a kirjas toodud

seisukoha õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuna tegemist ei ole MaaPS § 14 lg-s 2

sätestatud menetlustoiminguga, vaid tegemist on informatiivse kirjaga senise seisukoha juurde

jäämise osas, mis ei vajanud täiendavat kohaliku omavalitsuse sisest arutelu.

Kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg on ületatud.

6. OÜ Viru Mäebüroo esitas 04.03.2014 seisukoha (tl 61-63) Vaivara valla vastusele.

Seisukoha põhjendused:

Kaebus ei ole esitatud kaebetähtaega rikkudes. OÜ Viru Mäebüroo ei nõustu vastustaja

väitega, et 04.12.2013. a kiri ei ole vaidlustatav ja on pelgalt informatiivne. Kuigi

Keskkonnaamet küsis vastustajalt seisukohta teist korda, ei oma see kaebaja kaebeõiguse

realiseerimisel tähendust. Keskkonnaameti 04.11.2013. a kiri viitab MaaPS § 14 lg-le 2 ja

selles on küsitud kohaliku omavalitsuse nõusolekut loa taotluse osas. Samuti on

Keskkonnaameti kirjas osundatud, et menetletakse 2011. aastal esitatud loa taotlust, mille osas

paluti kohalikult omavalitsuselt seisukohta. Vastustaja 22.11.2011. a ja 04.12.2013. a kirjad

erinevad sisu poolest märkimisväärselt, kusjuures viimane kiri on oluliselt põhjalikum,

sisaldades seisukohti, mida esimeses kirjas ei ole kajastatud. Kuna kaebaja sai vaidlustatavast

vastustaja menetlustoimingust teada 09.12.2013, siis on 08.01.2014 kohustamiskaebus

esitatud tähtaegselt.

7. Tartu Halduskohus tegi 09.04.2014. a otsusega (tl 64-66) kindlaks Vaivara valla

menetlustoimingu õigusvastasuse, mis on väljendatud 04.12.2013. a kirjas nr 9-4.8/1686-1,

mille tegi vallavanem H. Luts ning millega keelduti geoloogilise uuringu loa andmisest

kaebajale geoloogilise uuringu teostamiseks Laagna III uuringuruumis Arumäe külas Vaivara

vallas Ida-Viru maakonnas lähtuvalt MaaPS § 20 lg 1 p-st 9. Kohus kohustas Vaivara valda

uuesti läbi vaatama OÜ Viru Mäebüroo geoloogilise uuringu loa taotluse, arvestades otsuse

põhjendustega. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused:

Riigikohus on asunud seisukohale, et MaaPS § 14 lg 2 alusel antud arvamus on

menetlustoiming, tegemist on osaga uuringuloa taotluse menetlusest, mis lõpeb loa andmise

või sellest keeldumisega. Esitatud kaebus on lubatav ja tähtaegne (halduskohtu 14.01.2014. a

määrus). Seega on kaebajal kaebeõigus ja kaevatav menetlustoiming võib rikkuda OÜ Viru

Mäebüroo õigusi, kui tema taotluse lahendamisel on vastustaja poolt antud keeldumine

õigusvastane. Vastustaja on 22.11.2011. a kirjas märkinud, et ta ei kooskõlasta Viru

Maaparandusbüroo OÜ-le uurimisloa väljastamist geoloogiliste uuringute teostamiseks, mitte

aga OÜ-le Viru Mäebüroole. Selline kiri on eksitav ega ole korrektne, sest selles pole võetud

seisukohta kaebaja, vaid hoopis Viru Maaparandusbüroo OÜ suhtes. 22.11.2011. a kiri

sisaldab üksnes viidet 14.11.2011. a pöördumisele, kuid selles puudub kohaliku omavalitsuse

seisukoht. Vastustaja toiming, millega otsustati kaebaja geoloogilise uuringu loa taotlusele

nõusoleku andmisest keeldumine, on õigusvastane seetõttu, et menetlustoimingu on teinud

oma pädevust ületades vallavanem, mitte volikogu. Asjas puudub volikogu otsus ja

vallavanem ei ole pädev vaidlustatud menetlustoimingut tegema. Kohtupraktikas ei ole peetud

vajalikuks kontrollida pädevust ületades antud haldusakte sisuliselt, kuid tuginedes

kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtadele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-62-08) saab

menetlustoiminguid iseseisvalt vaidlustada, kui menetlusnõude rikkumine toob kaasa

menetlusosalise subjektiivse õiguse rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest. Samuti

saab menetlustoiminguid vaidlustada, kui menetlusnõude rikkumisel on nii oluline tähendus,

et rikkumine mõjutab igal juhul hilisema haldusakti sisu. Käesoleval juhul on Vaivara

vallavanema poolt pädevust ületades antud keeldumine ilmselgelt õigusvastane ning mõjutab

ka edaspidist menetlust ja lõpliku otsuse tegemist Keskkonnaameti poolt. Tuginedes

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-8-02 väljendatud seisukohale saab väita, et menetlustoimingu

või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine on erandlikult õigustatud

olukorras, kus on tegemist niivõrd olulise menetlusveaga, et see võimaldab järeldada, et

menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõpliku

haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi

sõltumata menetluse lõpptulemusest. Seadusest tulenevalt puudub Keskkonnaametil

kaalutlusvõimalus ning MaaPS § 20 lg 1 p 9 kohaselt ei saa ka lõplik haldusakt olla kaebajale

soodne.

8. OÜ Viru Mäebüroo esitas 11.04.2014 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks

(tl 7071), märkides, et on nii kaebuses kui ka 04.03.2014. a vastuses palunud jätta

menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja väitel on tal taotluse hilinemisega esitamiseks

mõjuv põhjus, kuna ta eeldas, et menetlus jätkub seoses vastustaja taotlusega vastuse

esitamise tähtaja pikendamiseks, mis oleks kaasa toonud menetluskulude suurenemise ja

kaebaja ei pidanud mõistlikuks kohut kahel korral menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentidega koormata. Kaebaja palus mõista vastustajalt välja menetluskulud summas

649,50 eurot.

9. Vastustaja esitas 28.04.2014 seisukoha (tl 77-78), milles ta palus jätta kaebaja

11.04.2014. a taotlus rahuldamata, kuna menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitati

pärast lahendi tegemist, kuid HKMS ega kohtupraktika ei võimalda kohtul pikendada kirjalike

dokumentide esitamise tähtaega pärast kohtulahendi tegemist.

10. Tartu Halduskohus jättis 29.04.2014 vastuskirjaga (tl 79-80) kaebaja taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Vaivara vald esitas 08.05.2013 apellatsioonkaebuse (tl 88-94), milles ta palub tühistada

Tartu Halduskohtu 09.04.2014. a otsus ning teha uus otsus, millega jätta OÜ Viru Mäebüroo

kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

04.12.2013. a kiri on informatiivne vastuskiri, millega vaid teatati, et kohalikul omavalitsusel

puudub uus seisukoht uuringuloa andmise küsimuses ning jäädi senise seisukoha juurde mitte

nõustuda uuringuloa andmisega. MaaPS-st ei tulene, et kui § 14 lg-s 2 sätestatud toimingud

on juba tehtud, siis peaks või saaks neid uuesti teha. MaaPS ei näe ette, et Keskkonnaamet

peaks uuesti küsima kohalikult omavalitsuselt nõusolekut, kui viimane on selle juba andnud.

Märgitu ei ole küll keelatud, kuid see ei ole enam MaaPS § 14 lg-s 2 sätestatud toiming.

Järelikult ei ole MaaPS § 14 lg-s 2 sätestatud toiminguks ka kohaliku omavalitsuse vastuskiri.

Keskkonnaameti 04.11.2013. a kirjas päriti üksnes, kas kohalikul omavalitsusel võib olla uus

seisukoht, milline tegevus saab olla infopäring, mitte MaaPS § 14 lg-s 2 sätestatud toiming.

Võimalik ei ole kaevata kohaliku omavalitsuse tegevuse peale, mis kaebaja jaoks ei too kaasa

õigusmuudatust. Vallavanemal on pädevus väljastada informatiivseid kirju ning info

väljastamine kohaliku omavalitsuse seisukoha muutumatuks jäämise kohta ei tähenda, et

vallavanem teeks uuesti juba tehtud toimingu. Sellest tulenevalt on ainetud kohtu viited

vallavanema pädevuse ületamisele. Kaevandamisloa väljastamise võimalikkuse kohta oli

hinnang antud vaid vastusena Keskkonnaameti 04.11.2013. a kirjas märgitule.

Kuna 22.11.2011. a seisukohta ei vaidlustatud, on see kehtiv ning vallavanem on pädev

väljastama infot, et seisukoht ei ole muutunud. Halduskohus ei ole vastustajaga eeltoodud

osas nõustunud, kuid ei ole menetlusnorme rikkudes oma seisukohta põhjendanud. Puudub

menetluslik võimalus, kus kohus ei pea lahendis oma seisukohti põhjendama seetõttu, et

nõustub kaebuses toodud põhjendustega. Halduskohtu 14.01.2014. a määrusest (tl 48-49) ei

nähtu kaebeõiguse või tähtaegsuse analüüsi. Kohus analüüsib otsuses vaidlustamata

toimingut, s.o vastustaja poolt 22.11.2011 väljendatud keeldumist. Seega on kohus ületanud

kaebuse piire. Toimingut ei olnud võimalik vaidlustada, sest vaidlustamise tähtaeg oli

möödas. Kirjas esineb äriühingu nimes näpuviga, kus OÜ Viru Mäebüroo asemel on kirjas

OÜ Viru Maaparandusbüroo. Samas on kiri adresseeritud kaebajale, tekstis on läbivalt kirjas

OÜ Viru Mäebüroo ning OÜ Viru Maaparandusbüroo nimelist äriühingut äriregistri andmetel

ei eksisteeri. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pädev menetlustoimingu sooritaja oli seaduse ja

Vaivara Vallavolikogu 15.11.2001. a otsuse nr 209 alusel Vaivara Vallavalitsus ning

22.11.2011. a kirjast nähtuvalt oli pädev organ küsimust käsitlenud 22.11.2011 istungil (tl 45),

kus asus seisukohale, et ei kooskõlasta uurimisloa taotlust.

Kuna kohus rahuldas ebaõigesti tuvastamiskaebuse, siis rahuldas kohus ebaõigesti ka

kohustamiskaebuse, arvestades ka seda, et kohustamiskaebuse tähtaeg oli möödunud. Nõude

tähtaeg Vaivara valla kohustamiseks hakkas kulgema seejärel, kui kaebaja sai teada kohaliku

omavalitsuse seisukohast, s.o 05.12.2011 ning kaebetähtaeg kohustamiskaebuse esitamiseks

sai läbi 06.01.2012, kuid kohustamiskaebus esitati 08.01.2014, s.o enam kui 2 aastat hiljem.

12. OÜ Viru Mäebüroo esitas 18.06.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 102-106p),

milles ta palub jätta Vaivara valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

09.04.2014. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused:

Vastustaja 04.12.2013. a kirjas toodud seisukoht on MaaPS § 14 lg-s 2 nimetatud

menetlustoiming, mille vaidlustamine on lubatav.

Vastustaja esitas loa taotluse

Keskkonnaametile 28.09.2011, milline haldusmenetlus kestab siiani. Keskkonnaamet küsis

04.11.2013. a kirjaga kohalikult omavalitsuselt MaaPS § 14 lg-s 2 nimetatud arvamust,

mistõttu on 04.12.2013. a kiri käsitatav MaaPS § 14 lg-s 2 nimetatud arvamusena. Teist korda

arvamuse küsimine on põhjendatud, kuna vastustaja on 2011. a vastuses ekslikult viidanud, et

ei kooskõlasta uurimisloa väljastamist Viru Maaparandusbüroo OÜ-le ning on esimesel korral

juhindunud peamiselt argumentidest, mis seonduvad kaevandamisloaga, kuid käesoleval juhul

on tegemist uuringuloa taotlusega. Kuna MaaPS ei näe ette, et uuringuloa taotluse

menetlemisel tehakse „info päringuid“ või „muid tegevusi“, siis ei ole põhjendatud käsitada

vaidlusaluses menetluses menetlustoimingut muuna kui MaaPS § 14 lg-s 2 nimetatud

toiminguna. Vastustaja menetlustoimingu olemust ja vaidlustatavust ei muuda asjaolu, et

Keskkonnaamet andis vastustajale vastamiseks kahekuulise tähtaja asemel ühe kuu. Kui

vastustaja oleks andnud nõusoleku loa taotluse osas, oleks Keskkonnaamet eeldatavasti

andnud kaebajale loa geoloogilise uuringu läbiviimiseks, mistõttu omas vastustaja seisukoht

menetluses määravat tähtsust ning mõjutas otseselt menetluse tulemust ja kaebaja õigusi.

Seetõttu peab kaebajal olema võimalus vaidlustada vastustaja 04.12.2013. a kirjas toodud

seisukohti. Vastupidisel juhul oleks tegemist kaebeõiguse piiranguga, mis on vastuolus PS §-s

15 sätestatud õigusega. Riigikohus on 10.06.2010. a lahendis nr 3-3-1-38-10 hinnanud

vastustaja 04.12.2013. a seisukohale sarnase seisukoha vaidlustamise võimalikkust ja leidnud,

et seda on võimalik vaidlustada.

04.12.2013. a kirja on allkirjastanud Vaivara vallavanem. Kirjas puudub viide sellele, et

küsimust oleks arutatud volikogus või vallavalitsuses. Vaivara Vallavalitsuse istungite

protokollidest ei nähtu, et kaebaja taotlust on istungil või mõnel muul koosolekul arutatud.

Asjaolu, et Vaivara Vallavalitsus ei ole 2013. a taotlust ja selle põhjendusi analüüsinud ega

hinnanud, kinnitab ka vastustaja vastus kaebaja esindaja teabenõudele. Apellatsioonkaebuse

väide, et vallavanem on pädev väljastama infot, et valla seisukoht ei ole muutunud, on

vastuoluline ja väär. Kui pädev menetlustoimingu sooritaja on Vaivara Vallavalitsus, siis on ta

ainukesena pädev otsustama, kas aastaid hiljem on seisukoht sama või on seisukoht

muutunud. Vallavanem ei saa võtta vallavalitsuselt pädevust. Vastustaja on ületanud oma

pädevust, mis toob kaasa toimingu õigusvastasuse. Vastustaja on seisukoha kujundamisel

valesti hinnanud kaevandamisloa taotlemisega seonduvaid aspekte, mistõttu on 04.12.2013. a

kirjas väljendatud seisukoht õigusvastane. Uuringuluba ja kaevandamisluba on eraldiseisvad

otsustused ning uuringuloa andmisest keeldumine ei saa olla põhjendatud argumendiga, et

kohalik omavalitsus ei soovi hilisemat võimalikku kaevandamist. Vastustaja 04.12.2013. a

kirjast ei nähtu, et nõusolekust keeldumise alus esineks uuringuga tekitatava kahju põhjusel

(MaaPS § 7 lg 1). Seisukoht, et geoloogilise uuringu luba annab õiguspärase ootuse hilisema

kaevandamisloa väljastamiseks, on vastuolus kohtupraktikaga (15.04.2011. a lahend nr 3-10-

2962, 20.06.2013. a lahend nr 3-12-873).

Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Kohus ei märkinud 14.01.2014. a määruses, et

vastuse esitamine on võimalik osade kaupa, esmalt esialgne vastus ja hiljem täiendav vastus.

Vastustaja ei ole osundanud ühelegi menetlusseadustiku normile, mida kohus on eiranud.

Apellatsioonkaebuses toodud paljasõnalised väited ei saa olla aluseks kohtuotsuse

tühistamisele.

13. Vaivara vald esitas 22.12.2014 menetluskulude nimekirja ja vastuse kohtunõudele, milles

teatab, et Vaivara Vallavolikogu 15.11.2001. a otsusest nr 209 tulenev volituste delegeerimine

kehtis geoloogilise uurimisloa väljastamise taotluse osas nii 22.11.2011 seisukoha andmise

ajal kui ka 04.12.2013 vastuskirja saatmise ajal, mille kohaselt ei olnud 22.11.2011 seisukoht

muutunud.

14. Keskkonnaamet esitas 31.12.2014 vastuse kohtunõudele, milles ta märgib, et kohaliku

omavalitsuse varasem arvamus ei välista uurimisprintsiibist tulenevalt haldusorgani kohustust

välja selgitada kõiki asjas tähtsust omada võivaid asjaolusid, mistõttu edastas Keskkonnaamet

04.11.2013 kirjaga nr V 10-3/13/30096-19 OÜ Viru Mäebüroo 15.10.2013 seisukohad Vaivara

Vallavalitsusele seisukoha saamiseks, käsitlemata arvamuse edastamist uue arvamuse

küsimisena, vaid asjaolude täpsustamisena uurimisprintsiibist lähtuvalt. Keskkonnaameti

hinnangul ei ole Vaivara Vallavalitsuse 04.12.2013. a kiri nr 9-4.8/1686-1 vaadeldav

menetlustoiminguna, kuna see ei tekita, muuda ega lõpeta ühegi isiku õigust ega kohustust,

seega ei saa sellisest kirjast tekkida kaebajale ka konkreetset subjektiivset õigust, mida ta

halduskohtus kaebuse esitamisega nõuda saaks. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebust

esitades püütakse vaidlustada Vaivara Vallavalitsuse 22.11.2011 jõustunud otsust, milles

Vaivara Vallavalitsus ei nõustunud geoloogilise uuringu loa andmisega OÜ-le Viru Mäebüroo

Laagna III uuringuruumis.

15. OÜ Viru Mäebüroo esitas 07.01.2015 seisukoha Keskkonnaameti vastusele, milles

avaldab, et ta ei nõustu Keskkonnaameti vastuses tooduga ja leiab, et Keskkonnaameti

vastuses toodud käsitlus ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega ja õigusaktidega. OÜ Viru

Mäebüroo väitel ei ole Keskkonnaamet teinud otsust tema geoloogilise uuringuloa taotluse

osas, vaid taotluse menetlemine kestab praeguseni, ja Vaivara valla 04.12.2013. a kirjas

toodud seisukoht on MaaPS § 14 lg-s 2 nimetatud menetlustoiming.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et Vaivara valla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

17. Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas Vaivara vallavanema poolt 04.12.2013

allkirjastatud teistkordne vastus Keskkonnaametile seisukoha andmiseks Laagna III

uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse osas on käsitatav ning vaidlustatav

maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lg-s 2 sätestatud menetlustoiminguna ning peab seetõttu

vastama vastavale menetlustoimingule ettenähtud nõuetele või mitte. Vastusest nimetatud

küsimusele oleneb, kas OÜ-l Viru Mäebüroo on eelviidatud kirjaliku vastuse vaidlustamise

õigus.

18. MaaPS § 14 lg 1 järgi esitab üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa saamiseks

taotleja loa andjale taotluse. MaaPS § 14 lg 2 kohaselt saadab loa andja üldgeoloogilise

uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse

saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule

omavalitsusele, kes annavad oma arvamuse kirjalikult. MaaPS § 14 lg-st 4 tulenevalt annab

üldgeoloogilise uurimistöö loa, kui luba ei taotleta maavara otsinguks, ja uuringuloa kohaliku

tähtsusega maardlas Keskkonnaamet. Keskkonnaministri 20.05.2005. a määrusega nr 40 on

kehtestatud uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad (edaspidi Määrus nr 40).

Määruse nr 40 § 4 lg 7 kohaselt teeb Keskkonnaamet maapõueseaduse § 14 lõikes 4

nimetatud loa andmise või andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul arvates Eesti

Maavarade Komisjoni ja taotletava uuringuruumi asukoha omavalitsuse arvamuse saamisest.

19. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Viru Mäebüroo poolt esitatud

Laagna III uuringuruumi osas geoloogilise uuringuloa taotluse menetlemise raames küsis

Keskkonnaamet Vaivara valla seisukohta 06.10.2011 kirjaga (tl 17), millele viimane vastas

22.11.2011 kirjaga nr 94.8/1264-1, selgitades, et ei kooskõlasta uurimisloa väljastamist

maatükile katastritunnusega 85101:002:0370 (tl 21). Ringkonnakohus leiab, et Vaivara valla

eelviidatud seisukohta saab käsitada MaaPS § 14 lg-s 2 sätestatud menetlustoiminguna.

20. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei teinud Keskkonnaamet Määruse nr 40 § 4 lg-s 7

ettenähtud tähtaja jooksul otsust loa andmiseks või sellest keeldumiseks, vaid jätkas taotleja

palvel (vt OÜ Viru Mäebüroo 15.10.2013. a kiri, tl 28-30) menetlust ning pöördus 04.11.2013

sama menetluse raames taas Vaivara valla poole, paludes informeerida loa andjat oma

seisukohast taotleja kirja suhtes ning kohaliku omavalitsuse valmisolekust uue seisukoha

kujundamiseks geoloogilise uuringu loa andmiseks (tl 31-32). Vaivara vallavanema

04.12.2013 allkirjastatud Vaivara Vallavalitsuse nimel esitatud vastuses leitakse, et

vallavalitsus jääb kindlaks samas küsimuses varasemalt avaldatud seisukohale ning keeldub

Viru Mäebüroo OÜ taotlusel geoloogilise uurimisloa andmisest uuringu teostamiseks Laagna

III uuringuruumis (tl 33-34).

21. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et Vaivara Vallavalitsuse nimel

Keskkonnaametile esitatud vastus ei ole käsitatav MaaPS § 14 lg-s 2 sätestatud

menetlustoiminguna, kuna vastav menetlustoiming on sama haldusasja menetlemise raames

juba tehtud ning MaaPS ei näe ette üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise menetluses

kohalikult omavalitsuselt mitmel korral arvamuse küsimist. Ringkonnakohus märgib, et

iseenesest ei ole välistatud, et aastaid kestnud haldusmenetluse korral kohaliku omavalitsuse

arvamust mõjutavad asjaolud muutuvad (näiteks ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud

kohalikule omavalitsusele varem teada), mis tingib kohaliku omavalitsuse poolt arvamuse

andmisele suunatud menetluse uuendamise, mille tulemusena annab kohalik omavalitsus

varasemast teistsuguse, kaebajale soodsa arvamuse. Menetluse uuendamine on siiski võimalik

vaid seaduses sätestatud eelduste esinemisel (vt HMS § 44), mida käesolevas asjas ei esine.

Ka ei ole menetluse uuendamise vajadusele ja võimalikkusele viidanud Keskkonnaamet

04.11.2013. a kirjas, milles kohaliku omavalitsuse arvamust palutakse. Seega ei saa

Keskkonnaameti kirja käsitada taotlusena kohaliku omavalitsuse menetlustoimingule

suunatud menetluse uuendamiseks ega Vaivara Vallavalitsuse vastust sellele menetluse

uuendamisest keeldumise või uuendatud menetluses loa andmisest keeldumisena.

22. Keskkonnaamet on vastuses kohtunõudele märkinud 04.11.2013. a kirja eesmärgiks

vajaduse selgitada välja kõik asjas tähtsust omada võivad asjaolud. Ringkonnakohus leiab, et

uurimisprintsiibist tulenevat ebaselge või ebatäieliku seisukoha täpsustamise vajadust ei saa

üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise menetluses iseenesest välistada. Samas ei anna see

kaebajale uut alust kaebusega halduskohtusse pöördumiseks olukorras, kus ta on valla algse

menetlustoimingu peale esitatud kaebetähtaja mööda lasknud. Ringkonnakohus märgib, et

Vaivara Vallavalitsuse 22.11.2011. a menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine ilma

nõudeta, kohustada kohalikku omavalitsust kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse uuesti

läbivaatamiseks, kaebaja õiguste kaitsele kaasa ei aitaks. Eelviidatud menetlustoimingu

pinnalt võrsunud kohustamisnõude esitamise tähtaeg oli 08.01.2014, mil kaebaja käesolevas

haldusasjas kaebusega kohtusse pöördus, ilmselgelt möödunud. Halduskohtusse pöördumise

tähtaeg kaitseb õiguskindluse põhimõtet, mistõttu ei saa haldusorganile korduvate

samasisuliste taotluste esitamise ning neile vastamisega tekitada kaebaja jaoks kunstlikult uut

menetlustoimingut ning selle vaidlustamiseks uut kaebetähtaega. Selline kunstlikul viisil

tekitatud uus menetlustoiming ei riku antud vaidluses kaebaja õigusi. Seega ei ole kaebajal

Vaivara Vallavalitsuse 04.12.2013. a kirjas toodud seisukoha vaidlustamise õigust, mistõttu on

halduskohus asunud alusetult kaebust sisuliselt lahendama.

23. Kuigi eeltoodust tulenevalt ei oma käesolevas haldusasjas tähtsust asjaolu, kas Vaivara

vallavanem ületas 04.11.2013 vastuskirja allkirjastades oma pädevust või mitte, peab

ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida, et halduskohtu seisukoht on ka vastavas osas

ekslik. MaaPS § 14 lg 2 järgi annab uuringuloa taotlusele arvamuse kohalik omavalitsus,

mitte konkreetselt kohaliku omavalitsuse volikogu ning halduskohtu viidatud KOKS § 22 lg 2

järgi võib volikogu delegeerida seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuse

lahendamise valitsusele, mida Vaivara Vallavolikogu ongi 15.11.2001. a otsusega nr 209

teinud, delegeerides kõigi seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või

kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste lahendamise ja otsuste vastuvõtmise

Vaivara Vallavalitsusele (tl 38). Vastav delegeerimisotsus kehtis nii 22.11.2011 kui ka

04.11.2013 kirja koostamise ajal (vt Vaivara valla selgitus otsuse p-s 13). KOKS § 31 lg-st 6

tulenevalt kirjutab vallavalitsuse dokumentidele alla vallavanem. Seega on ebaõige

halduskohtu seisukoht, mille järgi ületas vallavanem Keskkonnaameti kirjale vastates MaaPS

§-st 14 tulenevat pädevust. Kuna OÜ-l Viru Mäebüroo puudub Vaivara Vallavalitsuse

04.11.2013. a kirja vaidlustamise õigus, ei ole käesolevas haldusasjas vaja anda kirja

õiguspärasusele sisulist hinnangut, mistõttu ei saada ringkonnakohus asja menetlemiseks

tagasi halduskohtule.

24. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu

Halduskohtu 09.04.2014. a otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ

Viru Mäebüroo kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab

alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta

kohtukulude jaotust. Halduskohus jättis otsusega poolte menetluskulud nende endi kanda.

Vaivara vald taotleb ringkonnakohtult apellatsiooniastmes kantud menetluskulude, sh

esindajatasu summas 1218 eurot ning riigilõivu summas 15 eurot, väljamõistmist.

Esindajatasu seisneb õigusabikuludes, mis tekkisid seisukoha esitamisest menetluskuludele

haldusasjas, apellatsioonkaebuse koostamisest, täiendamisest ja lõplikust vormistamisest ning

E-toimiku kaudu edastamisest.

25. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Riigikohtu praktika järgi peab halduskohtumenetluses kantud haldusvälise

õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks kohtuasi olema reeglina haldusorgani

igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (RKHK 30.11.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10;

14.01.2009. a otsus asjas nr. 3316208; 06.11.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-52-07; 19.06.2007. a

otsus asjas nr 3-3-1-24-07). MaaPS §-st 14 tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus esitada

uuringuloa taotluse kohta oma arvamus. Siiski ei ole geoloogilise uuringuloa taotluse kohta

arvamuse esitamine KOKS §-des 6 ning 22 sätestatud kohaliku omavalitsuse põhitegevus.

Arvestades nii vastavate arvamuste küsimise harukordsust kui ka käesoleva vaidluse eripära,

peab ringkonnakohus võimalikuks Vaivara valla taotluse rahuldamist. Ringkonnakohus ei

nõustu OÜ Viru Mäebüroo seisukohaga, nagu puuduks ringkonnakohtul õigus kohtuvaidluse

võitnud poole kasuks halduskohtus kantud menetluskulusid välja mõista. Sellise võimaluse

annab ringkonnakohtule HKMS § 109 lg 4, mistõttu on kaebaja vastav seisukoht väär.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esindaja poolt arve nr 1140508 juures olevas tööarvestuse

tabelis toodud õigusabikulud on vajalikud ning põhjendatud, mistõttu tuleb need koos

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivuga summas 1233 eurot OÜ-lt Viru Mäebüroo Vaivara

valla kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel