3-12-2714/62 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2015, Tartu Haldusasja number 3-12-2714 Haldusasi Korteriühistu XXXXXXXXXXX kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 27. novembri 2012. a korralduse nr 984 tühistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Korteriühistu XXXXXXXXXXX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja korteriühistu XXXXXXXXXXX Esindaja Paul Paas Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsus Kolmas isik I.D.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Korteriühistu XXXXXXXXXXX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2013. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 19. veebruarini 2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.D. paigaldas 1998. aastal talle kuuluvas korteris aadressil XXXXXXXXXXX -20 Kohtla- Järve linn keskküttesüsteemi asemele elektrikütte. Tehnosüsteemide vahetuseks andis nõusoleku 1998. aastal ametis olnud korteriühistu esimees. 22. novembril 2012 pöördus I.D. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole taotlusega vahetatud tehnosüsteemi kasutusloa saamiseks, kuna tal puudus registreering ehitusregistris alternatiivküttele ülemineku kohta ning korteriühistu esitas talle arveid keskkütte 100%-lise tarbimise eest. Kortermajas aadressil

XXXXXXXXXXX Kohtla-Järve linn on loodud korteriühistu nimetusega „Korteriühistu XXXXXXXXXXX “.

2. Kohtla-Järve Linnavalitsus väljastas 27. novembri 2012. a korraldusega nr 984 I.D. le kasutusloa tehnosüsteemi muutmisele aadressil XXXXXXXXXXX -20 ja lubas kasutada korteris elektrikütet. Sama korraldusega kohustas Kohtla-Järve linn I.D. t tagama korteri sisetemperatuur vastavalt eluruumidele kehtestatud normile.

3. Korteriühistu XXXXXXXXXXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse 27. novembri 2012. a korralduse nr 984 tühistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja väidab, et vastustaja ei kaasanud haldusmenetlusse teisi selle maja korteriomanikke. Elumaja küttesüsteemide muutmine puudutab kõiki elamu korteriomanikke ja elamut haldavat korteriomanikke esindavat korteriühistut. Kohtla-Järve Linnavalitsus võis väljastada korteris asuva keskkütte tehnosüsteemide muutmise loa ainult elamu kõigi korteriomanike nõusolekul, kuna sellise nõusoleku nõue tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg-st 1. Enne vaidlustatava korralduse väljaandmist teatas kaebaja vastustajale, et ta on kolmandale isikule kuuluva korteri küttesüsteemi muutmisega seotud kasutamisloa väljaandmise vastu. Kohtla-Järve Linnavolikogu andis 22. juunil 2011. a välja määruse „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“, mille § 13 lg 7 kohaselt, kui tarbijapaigaldis asub korteriomanditeks jagatud ehitises, lisatakse taotlusele korteriomanike üldkoosoleku otsus. Nimetatud otsust vastustajale esitatud ei ole, mistõttu rikkus vastustaja Kohtla-Järve Linnavolikogu 22. juuni 2011. a määrust. Vaidlustatud haldusakti väljaandmisega eiras vastustaja korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg-t 1, kuna korteriomanik ei saa korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmandate isikute õigustatud huvidega. Vaidlustatav korraldus on vastuolus korteriühistuseaduse (KÜS) §-ga 2, § 13 lg-ga 4 ja teiste ühistu korteriomanike huvidega. Vastustajal puudus õigus vaidlustatavat haldusakti välja anda, mistõttu on korraldus vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1 p-le 3 tühine.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 10. oktoobri 2013. a otsusega korteriühistu XXXXXXXXXXX kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt võib korteriühistusse kuuluvale korterile alternatiivse küttesüsteemi kasutamiseks kasutusloa andmine puudutada teiste korteriomanike õigusi eelkõige seetõttu, et nendel esineb põhjendatud huvi, kas kasutusloa objektiks olev rajatis vastab ehitusnõuetele. Elumajas, kus asub kolmandale isikule kuuluv korter, on loodud korteriühistu, kus korteriomanike huvi esindab korteriühistu juhatus korteriühistu esimehe kaudu.

Seega ei pidanud vastustaja kaasama haldusmenetlusse kõiki korteriühistusse kuuluvaid korteriomanikke. Kaebaja kinnitab kaebuses, et korteriühistu edastas enne kasutamisloa andmist vastustajale teate, et ta ei nõustu korteri nr 20 üleminekuga alternatiivküttele. Järelikult ei saa väita, et enne haldusakti väljaandmist ei olnud kaebajal võimalust esitada haldusorganile oma arvamust ning seetõttu jäi menetlusosalise ärakuulamisõigus haldusmenetluses teostamata. Kasutamislubade väljastamise korda reguleerib alates 01.01.2003 jõustunud ehitusseadus.

Kohtla-Järve linnavolikogu 22. juuni 2011. a vastu võetud määruse nr 86, millega volikogu kehtestas kaugküttepiirkonna, § 13 p 12 viitab kaugküttest eraldamist puudutava korralduse väljaandmise korral ehitusseadusele (EhS). EhS § 16 lg 11 kohaselt esitab kirjaliku nõusoleku taotluse korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Kaebaja väide, et kolmas isik ei ole esitanud vastustajale korteriühistu üldkoosoleku otsust tehnosüsteemi muutmiseks, oleks põhjendatud juhul, kui vaidlustatavaks haldusaktiks oleks vastustaja nõusolek ehitise tehnosüsteemi muutmiseks.

Vaidlustatav haldusakt on ehitise kasutusluba, mille väljaandmise kord vastavalt EhS §-le 33 erineb nõusoleku väljaandmise korrast. 1998. aastal reguleeris riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel planeerimisja ehitusseadus. Nimetatud seadusest ei tulene, et huvitatud isik oleks olnud kohustatud ehitise tehnosüsteemi muutmiseks taotlema ehitise üle järelevalvet teostatavalt isikult nõusolekut, ehitusluba või kasutamisluba.

Seega on õige, et korteri küttesüsteemi vahetus toimus kooskõlas kehtivate õigusaktidega. EhS § 32 näeb küll ette riiklikus ehitisregistris kasutusloale kantavate andmete avalikustamist, mis eeldab kasutusloa saamist, kuid ei kohusta linnavalitsust andma või kasutusloa taotlejat saama enne käesoleva seaduse jõustumist kehtivate õigusaktide alusel muudetud tehnosüsteemile nõusolekut vastavalt EhS § 16 lg 1 p-le 2. Seega lähtub muudetud tehnosüsteemi kasutusloa andmisel linnavalitsus ainult EhS §-dest 32-36, mis ei kohusta vastustajat nõudma korteriomanikult kasutusloa taotlemise korral korteriühistu üldkoosoleku häälteenamusega langetatud otsuse esitamist.

Muudetud tehnosüsteemile kasutusloa väljaandmine on vastustaja pädevuses, kuna sellekohane volitus tuleneb EhS § 32 lg-st 1 ja § 33 lg-st 1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Korteriühistu XXXXXXXXXXX esitas Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei järginud halduskohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 232 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise põhimõtet, samuti TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse motiveerimise nõuet. Kohtla-Järve Linnavalitsus ei kaasanud menetlusse elamu teisi korteriomanikke, kuigi elamu keskkütesüsteemi muutmiseks on vajalik elamu kõigi korteriomanike nõusolek.

Kuna kolmas isik sellist nõusolekut vastustajale ei esitanud, tuleb käesolevasse menetlusse kaasata elamu kõik korteriomanikud. EhS § 16 lg 11 reguleerib ainult avalduse esitamise eeldust, kuid ei tähenda seda, et kasutusloa menetlusse ei pea kaasama elamu kõiki korteriomanikke. Korteriühistu esimehe nõusolek ei asenda korteriomanike nõusolekut. Korteriühistu esimehe puhul on tegemist ainult elamu valitsemist korraldava ühe juhatuse liikme arvamusega. XXXXXXXXXXX elamu osades korterites keskküttelt muule küttele üleminek viib keskküttesüsteemi tasakaalust välja.

Ebaühtlane kütmine elumaja erinevates osades toob kaasa elumaja deformeerumise, mis väljendub pragude ja muude analoogsete defektide tekkimises. Korterite ühised seinad, laed ja põrandad ei köe soojaks, mistõttu on keskküttega korterites külm. Vaidlustatud haldusakt on vastuolus ülejäänud korteriomanike õigustatud huviga tasuda oma korteri soojuse eest, mitte kütta täiendavalt kõrvalasuvaid elektriküttele üle läinud kortereid. Halduskohus jõudis ekslikule järeldusele, et 1998. aastal kehtinud õigusaktidest ei tulenenud, et elamu korteriomanik oleks kohustatud ehitise tehnosüsteemi muutmiseks taotlema nõusolekut, ehitusluba või kasutusluba.

Planeerimisja ehitusseaduse § 39 lg 4 kohaselt on elamu keskküttesüsteemi muutmine tehnoloogilise seadme ümberseadistamisega seotud ehitustöö. Sama seaduse § 42 kohaselt on kolmanda isiku korteris keskküttesüsteemi ehitusloata ümberehitused omavolilised, kuna puudus ehitusluba keskküttesüsteemi muutmiseks ja seetõttu ei saanud talle väljastada ka kasutusluba 1998. aastal kehtinud õigusaktide alusel. Halduskohus ei võtnud seisukohta väite osas, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ei oma õigust korteriühistu liikmetele kuuluva küttesüsteemi käsutamiseks, mistõttu ta ei oma õigust anda välja ka sellekohaseid haldusakte ning sellekohased haldusaktid on tühised.

Samuti ei võtnud halduskohus seisukohta väite osas, et elamu korteriomanike ühine huvi on, et nende ühisvaraks oleva elamu ja elamu küttesüsteemi ega selle osi ei muudetaks seadusevastaselt.

Korteriühistu liikmetele on oluline, et puuduks kehtiv haldusakt, mis lubab elamu kõigi korteriomanike ühisvaraks olevaid elamu tehnosüsteeme ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta muuta.

6. Kohtla-Järve Linnavalitsus palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt olid 1999. aastal peamisteks dokumentideks korteriühistu nõusolek, alternatiivküttele ülemineku projekt ja akt selle kohta, et tööd on teostatud, kuna üleminek keskküttelt elektriküttele ei olnud reguleeritud. 2003. aastal, kui jõustus kaugkütteseadus ja loodi Riiklik Ehitisregister, tekkis kohustus kanda alternatiivküttele üleminek Riiklikusse Ehitisregistrisse, kuid selleks oli vaja taotleda olemasolevale alternatiivküttele kasutusluba. Neile, kes kasutasid alternatiivküttena elektrikütet, väljastas tehnilisi tingimusi elamu hooldusfirma, antud juhul Tammiku Maja AS. Kolmandale isikule väljastati 11. novembril 1999. a tehnilised tingimused nr 234, mille p 4 väidab, et projekt esitada Eesti Energiajärelevalve kohalikule osakonnale või jaoskonnale nõusoleku (ehitusloa) saamiseks elektriseadmete projektikohase ehitamise kohta. Tol ajal oli Eesti Energiajärelevalve sisuliselt haldusorgan, sest täitis riigi poolt pandud avalikkusele suunatud ülesannet – teostas energiajärelevalvet. Selliselt tehniliste tingimuste punktis 4 kirjeldatud ehitusluba võib olla võrdsustatud kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusloaga. Kolmas isik on esitanud kõik eelnevalt nimetatud vajalikud dokumendid ja need on lisatud toimikusse.

7. Kolmas isik leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik muutis tehnosüsteemi oma korteris 1998. aastal ja kõik vajalikud dokumendid vormistati tollal kehtinud õigusaktide alusel. Üleminekuks andis nõusoleku tollel ajal ametis olnud korteriühistu esimees. Kõigi kaasomanike allkirjade esitamise nõuet ei olnud. Samuti ei nõutud 1998. aastal kasutusloa vormistamist. 14 aasta jooksul ei ole keegi elumaja Toome pst 20 elanikest pretensioone esitanud ega nimetatud üleminekut vaidlustanud. Kaasomanikud on aktsepteerinud, et korter XXXXXXXXXXX -20 on maja kaugküttesüsteemist välja arvatud. Alates 1998. aastast tarbib kolmas isik kütteperioodil igakuiselt üle 700 kWh elektrienergiat ja kasutab seda muuhulgas ka korteri kütmiseks. Korteriomanik tagab korteri sisetemperatuuri vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud eluruumidele esitatavate nõuete p-le 7, mis kohustab korteriomanikku hoidma korteri siseõhu temperatuuri mitte vähem kui +18C. Halduskohtule esitatud elektrienergia tarbimise graafikud kinnitavad toodud väidet. Väide, et osades korterites keskküttelt muule küttele üleminek viib elamu keskküttesüsteemi tasakaalust välja, on paljasõnaline ega ole konkreetsete tõenditega kinnitatud. Kaebaja ei ole teinud sisetemperatuuri mõõtmisi kolmanda isiku korteris. Samuti ei ole tõendatud seda, et ülemineku tagajärjel oleks kellelegi kahju tekitatud. Kohtla-Järve Linnavalitsuse väljastatud kasutusloa kehtetuks tunnistamise tagajärjed võivad olla kolmandale isikule materiaalselt koormavad, kui ta peaks taastama oma korteris keskkütte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu XXXXXXXXXXX apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2013. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas vastustajal oli õigus väljastada kolmandale isikule kasutusluba muudetud tehnosüsteemile. Kolmas isik oli esitanud korteriühistu esimehele 20.08.1998 avalduse keskküttesüsteemist väljumiseks, millega viimane on ka nõustunud (tl 32). AS Kohtla-Järve Soojus akti kohaselt on 07.10.1998 kolmanda isiku korterist maha võetud soojusradiaatorid ja torud isoleeritud (tl 31). 11.11.1999 on kolmas isik esitanud avalduse elektrivarustuse tehniliste tingimuste saamiseks (tl 33) ja need on talle väljastatud 01.12.1999 (tl 34-37). Seega leiab ringkonnakohus, et kolmas isik on täitnud kõik oma kohustused selleks, et viia oma korter üle elektriküttele. Kolmandal isikul puudus alus eeldada, et keegi on vastu sellele, et ta viib oma korteri üle elektriküttele, sest tal olid tema teada olemas vajalikud nõusolekud. Sellest, et kolmas isik kütab oma korterit elektriküttega, pidi olema teadlik ka kaebaja, kes väljastab korteritele arveid kasutatud keskkütte eest, kuid ta on seda vaikimisi aktsepteerinud kuni 2012 lõpuni. Seega puudub alus väita, et kolmanda isiku poolt küttesüsteemi muutmisel on tegemist ebaseadusliku ehitisega, kuna keegi ei ole esitanud talle taotlust taaslülitumiseks kaugküttesüsteemiga.

10. Asjas puudub vaidlus ka selle üle, et kasutusloa väljastamise õigus on Kohtla-Järve Linnavalitsusel. Vaidlusaluse korralduse väljaandmise ajal kehtinud ehitusseadus (EhS) § 34 nägi ette alused, mis olid kasutusloa väljaandmisest keeldumise aluseks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki sellist alust, mis annaks võimaluse väita, et kasutusloa väljastamine oli ebaseaduslik ja see tuleks tühistada. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et kolmandal isikul puudus korteriühistu nõusolek küttesüsteemi muutmiseks, siis ei anna see veel alust asuda seisukohale, et see oleks aluseks ka kasutusloa väljastamisest keeldumisele, kuna kasutusloa väljastamine sellist nõusolekut ette ei näe. Seega on halduskohus õigustatult jätnud kaebuse rahuldamata.

11. Nagu nähtub kaebusest ja kolmanda isiku vastusest, on nende vahel vaidlus pigem selle üle, kui palju on kolmas isik kohustatud maksma keskkütte eest. Selline vaidlus on aga lahendatav tsiviilkorras. Kaebaja on kaebuses viidanud ka sellele, et ebaühtlane kütmine viib elumaja deformeerumisele. Ringkonnakohus leiab, et kui kolmas isik, küttes oma korterit elektriga, hoiab oma eluruumides temperatuuri, mis vastab eluruumidele ettenähtud normidele, nagu seda näeb ette kasutusluba, siis ei saa tema selline tegevus kuidagi rikkuda kellegi õigusi. Pealegi HKMS § 44 lg-st 2 ja korteriühistus seadusest ei tulene korteriühistule õigust pöörduda kohtusse korteriomanike huvides.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Einar Vene Agu Timmi