1-13-2978/75 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-13-2978

Lk 1 33 /

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21.november 2014.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2978 (11267000123) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Kriminaalasi

H.I süüdistuses KarS § 121, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; P.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 3 järgi; F.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 3 järgi ja Oliver H.I süüdistuses KarS §

199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi üldmenetluse korras Prokurör Merry Tiitus Süüdistatav H.I

Elu-

xxxxx või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg:

xxx

Kodakondsus:

xxxxxx

Haridus:

xx

Emakeel:

xxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxx

Karistatus:

xxxxxx

1) 18.05.1998 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 alusel, KrK § lg 1 alusel mõisteti tingimis vabadusekaotus 5 kuut katseajaga 1 aasta 6 kuud;

2) 03.04.2000 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel mõisteti vabadusekaotus 8 kuud

3) 13.04.2000 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 155 lg alusel mõisteti vabadusekaotus 6 k;

4)

05.12.2002 Rapla Maakohtu poolt KrK § 207 lg alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 a katseajaga 1 a;

5) 08.01.2008 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 aluse mõisteti tingimisi vangistus 6 k katseajaga 18 kuud, mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 a 6 k ( karistus liidetud hilisema Pärnu maakohtu 06.10.2008 otsusega mõistetud karistusega)

1-13-2978

Lk 2 33 /

6) 06.10.2008 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 202 lg alusel, KarS § 329 alusel mõisteti üldkasulik töö 600 tund tähtajaga 1 aasta 6 kuud ( karistus pööratud täitmisele hilisema

Pärnu Maakohtu 20.01.2010 määrusega). Väärteokorras karistatud 2-l korral Kaitsja Veljo Viilol, määratud korras Süüdistatav

P.K

Elu-

xxxxxxxxx või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kodakondsus:

xxxxxxxxxxx

Haridus:

xxx

Emakeel:

xxxxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxx

Karistatus:

xxxxxxxxxx

1) 15.03.1993 Viljandi Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p

1,2,3 alusel, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel, KrK § 203 lg alusel mõisteti vabadusekaotus 2 a 6 k;

2) 12.02.1998 Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

1,2,3 alusel, KrK § 197 lg 2 p 1,2 alusel mõiste vabadusekaotus 3 a 6 k;

3) 01.04.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141’1 lg

2 p 2 alusel mõisteti rahaline karistus 850 EEK;

4) 06.04.2005 KarS § 121 alusel mõisteti vangistus 1 a 6 k 26 p; Väärteokorras karistatud 3- l korral Kaitsja Rünno Roosmaa, määratud korras Süüdistatav F.G

Elu-

xxxxxxxxxx või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kodakondsus:

xxx

Haridus:

xxxxxxxx

Emakeel:

xxxxxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxx

Karistatus:

xxxxxx

1) 23.10.2001 Pärnu maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 6 k katseajaga 1 a;

2) 16.01.2003 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

1,2,3 alusel, KrK § 207’1 lg 2 p 2 alusel, KrK § 141 lg 2

1,3,4’1 alusel, mõisteti lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 4 a 6 k ;

3)

19.09.2007 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 344 lg 1 – KarS § 22 lg 2 alusel, KarS § 345 lg 1 – KarS § 22 lg 2 aluse mõisteti rahaline karistus 7000 EEK;

4) 07.04.2010 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p

1,4 gistus 1 a

– KarS § 22 lg 3 alusel mõisteti tingimisi van katseajaga 2 aastat. Väärteokorras karistatud 2- l korral Kaitsja Priit Tartu, määratud korras

1-13-2978

Lk 3 33 /

Süüdistatav Oliver H.I

Elu-

xxxxxx või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg:

Kodakondsus:

x

Haridus:

xxxxxxxxx

Emakeel:

xxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxxxx

Karistatus:

xxxx

1) 14.10.2008 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 KarS § 215 lg 2 p 1,2 alusel mõisteti tingimisi vangistus

6 k katseajaga 18 kuud.

2) 31.03.2010 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 274 lg alusel mõisteti üldkasulik töö 1084 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Väärteokorras karistatud 10- l korral Kaitsja xxxxxxx Kannatanud xxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – § 180 lg 1 kohu

313,

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada H.I esitatud süüdistustes: KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistsust; KarS § 201 lg 2 p 1 järgi (süüdistuse episood 15.09.2009 Andrei Kägu jalgratta vargus) ning mõis - karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista H.I le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistus aeg (24.11.2009 - 25.11.2009 kell 14.45 / kd, tl 131-132/; 10.11.2009 - 12.11.2009 /II kd, tl 23-

24/) viis päeva.

Ärakandamta karistus on 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui ta 18 - -kuulise katseaja

jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1 6 järgi kontrollnõudeid. - KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

2. Süüdi tunnistada P.K esitatud süüdistustes:

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust;

KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 74 lg alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui ta 18 -te 1 ja 3 -kuulise katseaja

jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1 6 järgi kontrollnõudeid. KarS -

1-13-2978

Lk 4 33 /

§ 75 lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmete märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

3. Süüdi tunnistada F.G esitatud süüdistustes (s.o episoodid pärast 07.04.2010.a): KarS § 266 lg 2 p 3 järgi /episood 09.12.2010, kannatanu R.K/ ning mõista talle karistuseks 4 (nel kuud vangistust;

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi /episoodid: 1) 15-17.02.2011, kannatanu M.E; 2) 15-17.02.201 kannatanu A.-

E. Po/ ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus 07.04.2010 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-06

11232 F.G-le mõistetud karistusega - 1 ( üks) aasta vangistust, suurendades karistust 1 (ühe) aasta võrra, mõistes liitkaristuse 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada samuti F.G esitatud süüdistustes (s.o episoodid enne 07.04.2010.a):

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi /episoodid: 1)13.09.2009, kannatanu H.K; 2) 20.09.

-17.10.200

kannatanu A.Kr; 3) 01.-11.10.2009, kannatanu A.Maa; 4) 22-23.10.2009, kannatanu M.K; 5) 01 15.12.2010, kannatanu R.Lk/ ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust

KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus 07.04.2010 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-06

11232 F.G-le KarS § 209 lg 2 p 1, 4 § 22 lg 3 järgi mõistetud ja käesolevaga KarS § 65 lg -

2 juurde liidetud karistusega (kokku vangistus 2a 3 k), üksikkaristustest raskeima suurendamise tee mõista seeläbi lõpliku liitkaristusena 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistus aeg (07.- 09.06.2011 /I k, tl 34-35/) 3 (kolm päeva. Ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päev vangistust.

Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja F.G ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale.

4. Süüdi tunnistada Oliver H.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 2 kuud ja 12 päeva vangistust (episood 22. -23.10.2009).

KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus 31.03.2010 Pärnu kohtumaja poolt kriminaalasjas nr 1-10 1792 talle mõistetud karistusega, s.o 1 aasta ja 6 kuud, üksikkaristustest raskeima suurendamise tee

1 aasta, 8 kuud ja 12 päeva vangistust, mis lugeda käesolevaga täielikult kantuks alljärgmist asjaoludel:

1) seoses 31.03.2010 kohtuotsusega kohaldatud karistuse täieliku ärakandmisega eelvangistuses ja üldkasuliku töö sooritamisega, mis katab 1 aasta ja 6 kuud vangistust (vangistus 1 a ja 6 k, sellest ol eelvangistuses 3 päeva, ülejäänud asendati ÜKT-ga, mis on sooritatud) ; 2) KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg 09.09-21.11.2014.a, s.o 2 kuud j

12 päeva vangistust.

5. Tsiviilhagid VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel:

5.1. Rahuldada M S tsiviilhagi. Välja mõista H.I lt M S kasuks 1598 eurot.

1-13-2978

Lk 5 33 /

5.2. Rahuldada osaliselt H K tsiviilhagi. V älja mõista solidaarselt F.G-lt, H.I lt ja P.K-lt He K kasuks 64.01 eurot (a/a 10010748905010 AS SEB pank).

5.3. Rahuldada osaliselt A K tsiviilhagi.

Välja mõista solidaarselt F.G-lt, H.I lt ja P.K-lt A K kasuks 280 eurot (a/a 221008496181 AS Swedbank)

5.4. Rahuldada A M tsiviilhagi. Välja mõista solidaarselt F.G-lt, H.I lt ja P.K lt - A M kasuks 671.07 eurot (a/a 1103380095 AS Swedbank)

5.5. Rahuldada M K tsiviilhagi. Välja mõista solidaarselt F.G-lt ja Oliver H.I lt M K kasuks 200 eurot (a/a 10010746394018 AS SEB pank). Kohus tuvastab esitatud maksekorraldus alusel, et Oliver H.I eest on tema ema poolt tasutud MaKoe 100 eurot.

5.6. Jätta rahuldamata R Lu tsiviilhagi F.G ja P.K vastu.

5.7. Rahuldada M E tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista F.G-lt M E kasuks 194 eurot (a/a 1090200905505 AS SEB pank).

5.8. Rahuldada E- -Ar P kasuks 345 eurot. A Po tsiviilhagi. Välja mõista F.G-lt E

Kannatanute, kelle konto numbrid olid kohtule esitatud, konto numbrite ümberarvutamiseks või kasutada iban-kalkulaatorit (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/iban-kalkulaator).

6. Menetluskulud

Välja mõista riigituludesse menetluskulud süüdimõistetultelt

H.I-lt, P.K-lt, F.G-lt

ja Oliver H.I lt KrMS §§ 180 lg 1, 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu igalt ühelt 0,45 eurot.

Välja mõista riigituludesse menetluskuludena H.I lt, P.K lt ja F.G-lt -

KrMS §§ 180 lg 1, 179 lg 1 p 2 alusel sundraha igalt ühelt 532.50 eurot seoses II astme kurit toimepanemisega.

Oliver H.I-lt sundraha mitte välja mõista, sest kohus mõistis talle liitkaristuse KarS § 65 lg 1 alusel.

KrMS §§ 180 lg 1, 3 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigituludesse riigi õigusabi kulud: F.G-lt vähendatult 1500 eurot, jättes 360 eurot riigi kanda; P.K-lt vähendatult 1000 eurot, jättes riigi kanda 1216.56 eurot;

H.I lt 1000, jättes riigi kanda 2141.81 eurot.

KrMS §§ 180 lg 1, 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigituludesse riigi õigusabi kulud Oli H.I-lt 1728 eurot. KrMS §§ 175 lg 1 p 2, 178, 180 lg 1, 190 p 1 alusel välja mõista riigituludesse vastavalt kannatanut ja tunnistaja sõidukulud kohtuistungile:

H.I lt, F.G-lt ja P.K lt, s.o igaühelt 19.79/3 eurot kannatanu H.K - sõidukulu katteks;

H.I-lt k

annatanu A.K sõidukulud 265 eurot;

H.I lt, F.G-lt ja P.K lt, s.o igaühelt 25/3 eurot kannatanu A.K sõidukulu - katteks; F.G-lt ja P.K lt, s.o kummaltki 17.50 eurot kannatanu R.K sõidukulu katteks; -

H.I-lt , Oliver H.I lt, F.G-lt ja P.K lt , s.o igaühelt 5.50 eurot - kannatanu K.R sõidukulu katteks

Süüdimõistetutel H.I, F.G, Oliver H.I ja P.K tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1-13-2978

Lk 6 33 /

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 AS Swedbank, viitenumb 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku , täitmise aja jooksul tasunud.

Kannatanutel on samuti õigus kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva pärast anda välja mõistetud summad sissenõudmiseks täitemenetlusse, kui selleks ajaks ei ole neile väljamõistetud summasid tasutud.

Tõkendeid ei ole.

Asitõendid

Kohtuotsuse ärakiri on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, vahetult päras kohutuotsuse kuulutamist, Pärnu Kuninga tänava kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivo kuulutamist.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatük kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule

Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohasel apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Motiveeritud otsus on tähtaegselt apellatsioonteate esitamisel kättesaadav: 15.12.2014.a kell 16:00

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Süüdistatavad on kohtu alla antud alljärgmistes süüdistustes:

H.I´ i süüdistatakse selles, et tema

- lõi 23.11.2009 kella 21.00 ajal Pärnu maakonnas Halinga vallas Langerma külas Allika talus R A kahel korral rusikatega näo piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu.

Seega tema teise isiku tervise kahjustamisega löömise teel, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse H.I selles, et tema olles isik, kes on korduvalt toime pannud vargusi, seega olles KarS § 199 lg 2 p 4 nimetatud isik,

- ajavahemikul 13.09.2009 kella 18.00 kuni 27.09.2009 kella 15.30, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos F.G ja P.K ga võttis ebaseadusliku -

1-13-2978

Lk 7 33 /

omastamise eesmärgil Lepiku talu õuelt asukohaga Kaelase küla Halinga vald Pärnumaa H Ke kuulunud 200 kg vanametalli väärtusega kokku 3000 krooni /191,73 EUR´i/.

- ajavahemikul 20.09.2009 kuni 17.10.2009, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos F.G ja P.K-ga tungis kahel erineval korral sisse Tautsi tallu ja selle kõrvalhoonetesse asukohaga Langerma küla Halinga vald Pärnumaa, kuskohast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil A Kle kuulunud kreissae väärtusega 1000 krooni, 1 rulli tsingitud okastraati (kaaluga 20 kg) ja väärtusega 500 krooni, bensiinimootoriga muruniitja väärtusega 2000 krooni, elektrimootori võimsusega 2 kW väärtusega 1200 krooni, mootorratta

M- mootorsae

72 mootor väärtusega 800 krooni, pesumasina “Riga” väärtusega 300 krooni, “Druzba” väärtusega 200 krooni, sinist värvi dünamoga taskulambi väärtusega 60 krooni, 2 alumiiniumist kastrulit väärtusega kokku 300 krooni, isekirjutaja ehk potentsiomeetri maksumusega 200 krooni 1 pakk nõukogude aegset mineraalvatti väärtusega 300 krooni roostevabast metallist õllenõu väärtusega 1500 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 8360 krooni /534,30 EUR’ i/ ning akna lõhkumisega kahju kokku 200 krooni /12,78 EUR’i/.

- ajavahemikul 01.10.2009 kuni 11.10.2009, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos F.G ja P.K ga tungis sisse Põldtaguse tallu ja kõrvalhoonetesse - asukohaga Kaelase küla Halinga vald Pärnumaa, kus kohast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil A Mkuulunud 11 rulli tsingitud traatvõrku (1 rulli väärtus 600 krooni) koguväärtusega 6600 krooni, 4 tsinkplekklehte koguväärtusega 900 krooni, elektrimootor väärtusega 3000 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 10500 krooni /671,07 EUR’ i/.

- H.I süüdistatakse selles, et tema 15. septembril 2009 võttis ebaseaduslikult omastamise eesmärgil Pärnu maakonnas Halinga vallas Libatse 10 maja rõdu alt A K kuuluva jalgratta maksumusega 3000 krooni /191,73 EUR´i/. muudetud süüdistus II kd tl 57) (11.06.14

- ajavahemikul 01.08.2009 kuni 05.10.2009 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil

Kohtru külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas Saaliste Kuke kinnistul asuvast tühjana -

seisnud laudahoonest elektriseadmeid kokku neli elektrimootorit ning lüpsimasina, millega põhjustas M Se varalise kahju kokku 25 000 krooni /1597,79 EUR’ i/. Seega tema võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.K´ t süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud vargusi, seega olles KarS § 199 lg 2 p 4 nimetatud isik,

- ajavahemikul 01.12.2010 kuni 15.12.2010 eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos F.G-ga tungis sisse Kirimäe tallu asukohaga Altküla küla Halinga vald

Pärnumaa, kus kohast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil R Le kuuluva vanaaegse küünlajala, köögikraani ning 6 šampusepokaali ja teisi majapidamisesemeid, põhjustades vargusega kahju 2500 krooni /159,78

EUR´i/.

- ajavahemikul 13.09.2009 kella 18.00 kuni 27.09.2009 kella 15.30, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos F.G ja H.I ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Lepiku talu õuelt asukohaga Kaelase küla Halinga vald Pärnumaa H Kkuulunud 200 kg vanametalli väärtusega kokku 3000 krooni /191,73 EUR´i/.

- ajavahemikul 20.09.2009 kuni 17.10.2009, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos F.G ja H.I ga tungis kahel erineval korral sisse Tautsi tallu ja selle kõrvalhoonetesse asukohaga Langerma küla Halinga vald Pärnumaa, kus kohast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil A Ke kuulunud kreissae väärtusega 1000 krooni, 1 rulli tsingitud okastraati (kaaluga 20 kg) ja väärtusega 500 krooni, bensiinimootoriga muruniitja väärtusega 2000 krooni, elektrimootori võimsusega 2 kW väärtusega 1200 krooni, mootorratta

M-72 mootor väärtusega 800 krooni, pesumasina “Riga” väärtusega 300 krooni, mootorsae “Druzba” väärtusega 200 krooni, sinist värvi dünamoga taskulambi väärtusega 60 krooni, 2

1-13-2978

Lk 8 33 /

alumiiniumist kastrulit väärtusega kokku 300 krooni, isekirjutaja ehk potentsiomeeter maksumusega 200 krooni 1 pakk nõukogude aegset mineraalvatti väärtusega 300 krooni roostevabast metallist õllenõu väärtusega 1500 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku krooni /534,30 EUR’ i/ ning akna lõhkumisega kahju kokku 200 krooni /12,78 EUR’i/.

- ajavahemikul 01.10.2009 kuni 11.10.2009, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos F.G ja H.I ga tungis sisse Põldtaguse tallu ja selle kõrvalhoonetesse asukohaga Kaelase küla Halinga vald Pärnumaa, kus kohast varastas AM kuulunud 11 rulli tsingitud traatvõrku (1 rulli väärtus 600 krooni) koguväärtusega 6600 krooni, 4 tsinkplekklehte koguväärtusega 900 krooni, elektrimootor väärtusega 3000 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 10500 krooni /671,07 EUR’ i/. Seega tema võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti P.K

grupis koos F.G-ga tungis 09.12.2010 kella 22.35 ajal Pärnu maakonnas Halinga vallas Altkülas ukse lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt R Ksuvemajja ja abihoonesse, kus hakkas tööle signalisatsioon ning misjärel P.K ja F.G sealt jooksu panid. Abihoone ja elumaja ukse lõhkumisega on põhjustati varaline kahju kokku 7000 krooni. Seega tema valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.G´ t süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud vargusi, seega olles KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud isik,

-1 ajavahemikul 15.02.2011 kuni 17.02.2011 tungis Sauga vallas Räägu külas ukse lõhkumise teel sisse suvilana kasutatavasse M Ele kuuluvasse Toru talu elumajja, kus kohast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil köögist pliidiraua koos raami ja rõngastega väärtusega 150 €, rehetoast 100 liitrise malmpaja väärtusega 15 €, keskmise suurusega - malmpaja väärtusega 10 € ja väiksem malmpaja väärtusega 5 €, elutoast neli vanaaegset tooli väärtusega 30 €/tk (kokku 120 €), elutoa kapi pealt metallist vanaaegse küünlajala väärtusega

2 €, vanaaegse õmblusmasina KÖHLER väärtusega 100 €, rehetoast 4 kg roostes naelu väärtusega 3 € ning maja hoovist heki alt hobukultivaatori väärtusega 100 €, kokku põhjustas ta Maie Eelmäele vargusega kahju 415 €.

-2 ajavahemikul 15.02.2011 kell 14:00 kuni 17.02.2011 kell 13:30 tungis elumaja ja kõrvalhoonete uste lahtimurdmise teel Sauga vallas Räägu külas Aru tallu, kus kohast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil elektrimootoriga kompressori väärtusega 60€, plastikust seguvalmistamise kasti väärtusega 5€, 3 raudäket väärtusega kokku 75€, 9 piiga hobukultivaator väärtusega 25€, 4m pikkune ankrukett väärtusega 30€, terasplaat väärtusega

20€ ning ära lõhutud kolm tabalukku kokku väärtusega 30€. Kokku põhjustas ta Evald- Aleksander Peetersoole vargusega kahju 345 €.

- ajavahemikul 01.12.2010 kuni 15.12.2010 eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos P.K-ga tungis sisse Kirimäe tallu asukohaga Altküla küla Halinga vald Pärnumaa, kus kohast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil R Le kuuluva vanaaegse küünlajala, köögikraani ning 6 šampusepokaali ja teisi majapidamisesemeid, põhjustades vargusega kahju 2500 krooni /159,78 EUR´i/.

- ajavahemikul 13.09.2009 kella 18.00 kuni 27.09.2009 kella 15.30, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos P.K ja H.I ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Lepiku talu õuelt asukohaga Kaelase küla Halinga vald Pärnumaa H K kuulunud 200 kg vanametalli väärtusega kokku 3000 krooni /191,73 EUR´i/.

1-13-2978

Lk 9 33 /

- ajavahemikul 20.09.2009 kuni 17.10.2009, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos P.K ja H.I-ga tungis kahel erineval korral sisse Tautsi tallu ja kõrvalhoonetesse, asukohaga Langerma küla Halinga vald Pärnumaa, kust varastas A Ke kuulunud kreissae väärtusega 1000 krooni, 1 rulli tsingitud okastraati (kaaluga 20 kg) ja väärtusega 500 krooni, bensiinimootoriga muruniitja väärtusega 2000 krooni, elektrimootori võimsusega 2 kW väärtusega 1200 krooni, mootorratta M 72 mootor väärtusega 800 krooni, - pesumasina “Riga” väärtusega 300 krooni, mootorsae “Druzba” väärtusega 200 krooni, sinist värvi dünamoga taskulambi väärtusega 60 krooni, 2 alumiiniumist kastrulit väärtusega kokku

300 krooni, isekirjutaja ehk potentsiomeeter maksumusega 200 krooni 1 pakk nõukogude aegset mineraalvatti väärtusega 300 krooni roostevabast metallist õllenõu väärtusega 1500 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku krooni 8360 krooni /534,30 EUR’ i/ ning akna lõhkumisega kahju kokku 200 krooni /12,78 EUR’i/.

- ajavahemikul 01.10.2009 kuni 11.10.2009, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis koos P.K ja H.I ga tungis sisse Põldtaguse tallu ja kõrvalhoonetesse, asukohaga Kaelase küla Halinga vald Pärnumaa, kust varastas A M kuulunud 11 rulli tsingitud traatvõrku, 1 rulli väärtus 600 krooni, kokku väärtusega 6600 krooni, 4 tsinkplekklehte koguväärtusega 900 krooni, elektrimootor väärtusega 3000 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 10500 krooni /671,07 EUR’ i/.

- grupis koos Oliver H.I-ga tungis omaniku tahte vastaselt 22.10.2009 kella 18.00 kuni 23.10.2009 kella 16.00 vahelisel ajal Raplamaal Vigala vallas Naravere külas Rõika talu lukustamat kõrvalhoonesse, kust varastas M K kuuluv vedruvankri väärtusega 10 000 krooni /639,12 EUR/. Seega tema võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti F.G grupis koos P.K ga tungis 09.12.2010 kella 22.35 ajal Pärnu maakonnas Halinga vallas - Altkülas ukse lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt R K’ ile kuuluvasse kõrvalhoonesse ning suvemajja, kuid signalisatsiooni tööle hakkamisel põgenesid sündmuskohalt. Lõhkumisega tekitati R K varaline kahju kokku 7000 krooni Seega tema valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oliver H.I´ i süüdistatakse selles, et tema olles isik, keda Pärnu Maakohtu 14.10.2008 otsusega karistati KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel tingimusliku vangistusega, olles

seega KarS § 199 lg 2 p 4 nimetatud isik, 22.10.2009 kella 18.00 kuni 23.10.2009 kella 16.00 vahel tungis omaniku tahte vastaselt Vigala vallas Naravere külas Rõika talu lukustamata kõrvalhoonesse ning varastas koos F.G-ga M Ke kuuluva vedruvankri väärtusega 10 000 krooni /639,12 EUR/. Seega tema võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör taotles süüdistatavate süüdi tunnistamist esitatud süüdistustes. H.I kaitsja nõustus süüdistustega, v.a. jalgrattavarguse osas. Kaitsja P.Tartu taoltes oma kaitsealuse F.G õigeksmõistmist. Teised kaitsjad nõustusid esitatud süüdistustega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1-13-2978

Lk 10 33 /

Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on jõudnud seisukohale, et esitatud süüdistused on kohtu poolt tehtud mõningaste täpsustustega kv

alifikatsioonide osas tõendamist leidnud.

Alljärgnevalt kohus analüüsib esitatud süüdistusi kronoloogilises järjekorras.

1.H.I 01.08.- 05.10.2009 Saaliste kinnistu laudahoonest süüdistus varguses

H.I süüdistatakse selles, et ajavahemikul 01.08.2009 kuni 05.10.2009 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kohtru külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas Se- Kuke kinnistul asuvast tühjana seisnud laudahoonest elektriseadmeid kokku neli elektrimootorit ning lüpsimasina, millega põhjustas M S varalise kahju kokku 25 000 krooni /1597,79 EUR’ i/.

Süüdistatav H.I tunnistab oma ütlustega kuriteo toimepanemist antud süüdistuse järgi. Vargus eeldas sissetungimist.

15.05.2014 kuulas kohus kannatanuna üle M S, kes oli esitanud ka tsiviilhagi. M. S andis ütlusi selle kohta, mis oli ära varastatud. M.S ütluste kohaselt varastati neli elektrimootorit ning lüpsimasin. Ütluste kohaselt kuulus 2009.a sügisel Märjamaa vallas, Pärnumaal, Kohtru külas Saaliste kinnistu S M, kes on M Se ema.

Kolme mootori kohta esitas kannatanu väärtuse tõendamiseks kohtule hinnapakkumise, millel KW-d on samad. M.S ütluste kohaselt siiski mootorid ja lüpsimasin ei kuulunud talle, vaid ta emale, aga kuna ema ei tahtnud kuhugi tulla ja hagi oleks muidu esitamata jäänud, siis ta esitas selle ise. Samas kohtumenetluse ajal esitas M.S volituse oma emalt hagi esitamiseks, kohus leiab, et seda on võimalik muuhulgas arvestada TsMS § 405 lg 1 p 4 alusel.

28.10.2009.a sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd tl 179 jj) kohaselt on vaadeldud Kohtru külas, Märjamaa vallas Saaliste kinnistut, kus pandi toime nende elektrimootorite ja lüpsimasina vargus. Tegemist on eeskätt kirjeldava tõendiga, mis kirjeldab kuriteo toimepanemise kohta, mis ei anna täiendavat teavet kurjategija isiku kohta.

Prokurör on esitanud ka tõendina patrulllehe, mis kannab kuupäeva 30.09.2009.a (I kd tl 186) ja patrulltoimkonnas oli M K ja J Hs, millega soovib prokurör tõendada seda, et sündmuskohalt politseinikud leidsid eest F.G , P.K ja H.I ja sõiduki – valge buss. Kohus leiab, et arvestades esitatud süüdistusi, siis ka nimetatud tõendab kaudselt H.I süüdistusi, sest buss on taas seotud F.G lähedase A.F.G-ga. Samuti esitatud fotod antud sõiduki – õidukite reg nr valge bussi kohta ning s -tega 939APO ja 313ALK kohta (I kd tl 187- 194).

Samas uuritud tõendite kohaselt, sh poolte vahel puudub igasugune vaidlus, et H.I nimetatud kuriteo on toimepannud.

Eeltoodu alusel on H.I süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8 järgi tõendamist leidnud.

tud an Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta episoodis süüdi;

1.1. M S tsiviilhagi

1-13-2978

Lk 11 33 /

M. S hagi kohaselt varastati neli mootorit ja lüpsimasin. Hagi kohaselt on kahju 1598 eurot.

M -lt Felandia .Saaliste tõendab mootorite väärtust hinnapakkumisega nr 100180 OÜ

03.01.2014, kokku on ära toodud siin 3 mootori hinnad summas 1200 eurot koos KM- (I kd ga

tl 195). M.Saaliste kinnitusel vastavad antud KW- Kohu d varastatud mootorite võimsusele. s

leiab, et eelduslikult ka lüpsimasin ei ole väärtusetu, samas ei ole süüdistatav väitnud, lüpsimasin maksaks oluliselt vähem, kui kannatanu nõuab.

Juhindudes VÕS § 132 lg st 1 ja § 127 lg st 6 ning VÕS §§ 1043, 1045 p 5 alusel rahuldab - -

kohus hagi täielikult ja mõistab kannatanu M S kasuks H.I lt välja 1598 eurot.

2. 13.09.2009 varguses He K Lepiku talust F.G, H.I ja P.K süüdistused

F.G, H.I ja P.K süüdistatakse selles, et nemad isikute grupis, samuti olles KarS § 199 lg 2 p 4 nimetatud isikutena, ajavahemikul 13.09.2009 kella 18.00 kuni 27.09.2009 kella 15.30, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis ebaseadusliku omastamise võtsid eesmärgil Lepiku talu õuelt asukohaga Kaelase küla Halinga vald Pärnumaa H Ke kuulunud

200 kg vanametalli väärtusega kokku 3000 krooni /191,73 EUR´i/.

Antud episoodis ei ole võimalik täpselt tõendatuks lugeda metalli kogust, kannatanu märkis, et tema kõrgune hunnik varastati ära. Eeltoodu alusel leiab kohus, et arvestades tõendeid kogumis ja üldteada asjaolusid, pidi antud metallikogus vähemalt maksma enam kui 64 eurot. Vastupidisel juhul ei oleks tasunud ka nimetatud kohta metalli hankima minna.

Muus osas on a ja

ntud episood on täielikult tõendamist leidnud kannatanu, H.I

P.K ning tunnistaja A.A ütlustega kogumis. H.I ja P.K kinnitavad oma ütlustega antud kuriteo toimepanemist ühiselt ja kooskõlastatult F.G-ga.

Kannatanu ütlustega on tõendatud varguse toimepanemise fakt esitatud süüdistuse järgi. 14.05.2014.a kannatanu H K ütluste (II kd tl 114) kohaselt on tal päranduseks saadud lapsepõlve kodu Pärnumaal Halinga vallas Kaelase külas Lepiku talu. Sellel kinnistul on elumaja, ait, laut, kuur. Talus on vargil käidud kahel korral. Septembrikuus olid mõlemad nädal vahet. Esimesel korral võeti sealt ära vanarauda, mis oli kogutud aia ette ja oli ära viidud, siis viidi ära raudredel, mullaader, aida alt kaks gaasipliiti, suur metallist tünn. Teisel korral ta avastas, et oli ära viidud kreissaag lauda tagant ja kaablit ka kaevu juurest oli katki tehtud. Samuti vanametalli kannatanu kõrgune hunnik, mille kaalu ta ei oska öelda. 147) lõpetas prokuratuur 09.06.2011 (I kd tl 146- kriminaalmenetluse osaliselt, määruse kohaselt prokuratuur leidis, et tõendamist ei ole leidnud, et lisaks vanametallile oleks varastatud H.I, P.K ja F.G poolt konkreetseid esemeid nagu nt kreissaag, gaasipliit.

05.10.2009 on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Protokollist tulenevalt ustel ja akendel lõhkumise ja murdmise jäljed puuduvad. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ei anna täiendavat teavet esitatud süüdistuste järgi kuriteo toimepanemise kohta, vaid üksnes kirjeldab sündmuskohta.

25.01.2011 P.K ütluste ja olustiku seostamise protokoll, s.t mitte viimase ütlused vaid fotod sündmuskoha kohta, ei anna tõenduslikku teavet süüdistuses toodud esemete varguse kohta.

15.05.2014 tunnistaja A A ütluste (II kd tl 173) kohaselt on ta käinud Pärnumaal, Halinga vallas, Kaelase külas asuva Lepiku talu hoovis 2009.a septembris. Seal käidi seetõttu, et autol BMW läks vesi keema, seetõttu oli kähku vett vaja ja sinna mindi koos O. ja H.I ga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli see täiesti juhuslik hoov neile. A.A ütluste kohaselt tol korral jäi

1-13-2978

Lk 12 33 /

Ainile silma hoovis olev rauahunnik, mis oli aida ees ja viimane ütles, et selle eest saaks raha.

Kui vesi sai võetud nad lahkusid. Kohus leiab, et nimetatud episood tõendab süüdistatava

H.I kuritegelikku käitumise kujunemist läbi ajalise telje. Samuti subjektiivsest küljest kavatsetust ja A.Ae ütlused näitavad ka süüdistatava varalise kasu saamise eesmärki, sest juba 13.09.2009 olid süüdistatavad isikute grupiga antud kohas vargil.

Arvestades asjaolusid, et P.K ja H.I tunnistavad antud varguse toimepanemist isikute grupis ja see haakub ka tõendite kogumiga, tuleb antud süüdistatavate ütlused lugeda usaldusväärseteks. F.G ütlused aga irduvad usaldusväärsest tõendite kogumist. Puuduvad igasugused loogilised põhjendused, miks teised süüdistatavad peaksid alusetult F.G süüdistama ehk rõõnama. Pigem tõendite kogum näitab hoopis vastupidist, et F.G oli suurem kuritegelik initsiatiiv kui teistel. Ilmselt seetõttu F.G ka annab valeütlusi karistusest pääsemiseks.

F.G oli varguse toimepanemise ajal KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, sest ta on varem karistatud varguste eest, mis ei olnud kustunud käesolevaga inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal (16.01.2003 Pärnu Maakohtu poolt muuhulgas KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alustel 4a ja 6k vangistust es toodud kvalifikatsioon

– seda näitab ka 07.04.2010 kohtuotsus – ) alused: Karistusregistri seadus §§ 5, 24 lg 1 p 8, 35-1 lg 1,2. Seega oli ta isik, kes oli varem toimepannud varguse, mis käesolevaga kriminaalasjaga kokku ei moodusta loomulikult süstemaatilisust, vaid on eraldi täiendavalt KarS § 199 lg 2 p 4 sõnastusest lähtudes.

Eeltooduga on tõendamist leidnud:

- 4, 7

F.G süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p järgi, koosseis realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi;

- H.I süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p järgi 4, 7 , koosseis on realiseeritud

kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud uduvad, mistõttu kohus mõistab ta pu

an

tud episoodis süüdi;

- P.K

süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 7 järgi

, koosseis on realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episood

is süüdi.

2.1. H.Kallau tsiviilhagi

Kannatanu on esitanud tsiviilhagi (I kd tl 20) summas 3000 krooni ehk 191.73 eurot. Kohus on tuvastanud, et selles episoodis on varguses süüdi F.G, H.I ja P.K. Õigusvastasust ja süüdi välistavad asjaolud puuduvad.

Hagi kohaselt varastati kannatanult selles väärtuses talu õuelt metalli ca 200 kg ringis. Kannatanu istungil selgitas, et metalli hunnik oli täiskasvanu kõrgune, mis ära varastati. Antud kogust on siiski raske määratleda.

Kohus selgitas kannatanule, et kuivõrd kaitsja pool on esitanud vastuväiteid, peab kannatanu tõendama ise oma hagi nõude suurust. Kannatanu jättis haginõude otsustamise kohtu otsustada ja täiendavaid tõendeid juurde ei esitanud. Kohus tunnistas isikud süüdi kuriteos muuhulgas KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mistõttu puudus ka prokuröril vajadus esitada tõendeid varalise kahju suuruse tõendamiseks. Kannatanul oli võimalus esitada täiendavaid tõendeid, kuid ta ei teinud seda. Kannatanu märkis, et tema kõrgune ati ära. Üldteada asjaoluna

metalli hunnik varast

selline kogus ei saa olla väärtusetu, vastupidisel juhul poleks neid ka varastatud eesmärgiga

1-13-2978

Lk 13 33 /

saada tulu metalli kokkuostust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et arvestades tõendeid kogumis ja üldteada asjaolusid, pidi antud metallikogus vähemalt maksma enam kui 64 eurot.

Süüdistuse analüüsil on kohus tuvastanud, et süüdistatavate tegevus on kannatanu kahju tekkimisega põhjuslikus seoses ja õigusvastane. Süüdistatavad ei ole suutnud tõendada õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Juhindudes eeltoodust ja § 127 lg st 6 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel, rahuldab kohus - kannatanu hagi osaliselt, s.o summas 64.01 eurot, mille mõistab välja solidaarselt F.G, H.I ja P.K kannatanu kasuks.

3. H.I 15.09.2009 A.Kjalgratta varguses süüdistus

H.I süüdistatakse selles, et tema 15. septembril 2009 võttis ebaseaduslikult omastamise eesmärgil Pärnu maakonnas Halinga vallas Libatse 10 maja rõdu alt Andrei Kägole kuuluva jalgratta maksumusega (11 06 14 3000 krooni /191,73 EUR´i/. muudetud süüdistus II kd tl 57)

Kohus leiab, et antud kuritegu on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 1 järgi.

Vallasasja leidmist tuleb lugeda selle asja valduse tekkimise aluseks, tuleneb otseselt

Asjaõigusseaduse § 98 lg- 1. Omastamine on suunatud omanikuks saamisele, olenemata st sellest, kas asja omandamine on seaduse järgi lubatud või mitte. Käesolevaga on H.I käitumises ilmnenud teod, mis näitavad tema omastamistahet, ta soovis leitud ratta endale jätta ja vana ratta seetõttu maha müüa, ilma et täidaks AÕS §§ 98-

-s lg

1 ettenähtud teatamiskohustust, leides, et üksnes siis annab ta ratta omanikule üle, kui t

a peaks selle tema käest leidma, ise aga temata vähimatki, et see võiks aset üldse leida.

H.I ütluste kohaselt talle ütles õemees, et nägi metsas jalgratast, seejärel

H.I läks metsa võttis ratta ja tõepoolest siis sellega sõitma ta asus ning tegi seda 3-5

päeva Politsei poole ta selles küsimuses ei pöördunud. H.I ütluste . kohaselt ta tahtiski endale teist ratast, sest üks ratas oli tal juba K.Rehe juures, kuid see oli vana, mille oleks tahtnud uue ratta metsast leidmise tõttu K.Rehele vana maha müüa. H.I märkis, et kui omanik nud, et see on tema ratas, siis oleks kindlasti ta selle oleks tema juurde tulnud ja öel

talle andnud (II kd tl 9-

10 pöördel). Tunnistaja K.Rehe (II kd tl 7 pöördel) sisuliselt nende asjaolude kohta ütlusi anda ei osanud, v.a. K.Rehe sai aru, et ratas, millega H.I sõitis, ei olnud viimase oma.

15.05.2014 kannatanu A.K väitel on ta tänaseks ratta tagasi saanud ja see oli muidu ostetud aasta enne vargust vähekasutatuna. Ratas varastati rõdu eest ära. Ratta värvid olid oranž - valge. Sadul tume must.

21.05.2014 kohtuistungil tunnistajad Anne Lepla j a Väino Lepla keeldusid ütluste andmisest (II kd tl 5 jj), kuna H.I on A.L vend. Prokuröri taotluse kohaselt avaldas kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel nende kohtueelsel uurimisel antud ütlused.

17.03.2011 A.L L ütluste kohaselt tema abikaasa V tuli ühel hommikul ja ütles, et meie

elukohas Langerma külas Allika talu kanaaia taga on üks jalgratas. Läksid uuesti koos välja vaatama, oligi jalgratas, valget ja oranži värviga , nagu hästi silmatorkav ja meeste oma.

Välistatud oli täiesti, et sellise koha peale paneks keegi võõras oma ratta ütluste kohaselt . A.L ta leiab, et need, kes talu juurde tulevad, panevad ratta maja seina äärde, mitte kanaaia taha ja

1-13-2978

Lk 14 33 /

sinna ei satu ka võõrad. Talu on majadest eemal. Sel ajal ka elas nende ka vend H.I.

Tema käest L küsisid ka, et kelle jalgratas see on. Ain vastanud, et K tõi selle, aga see ei

A tundunud õige, kuna tema sellise koha peale jalgratast pannud ei oleks. A.Lepla ütluste kohaselt, kuna ta teadis ka A K, kes Aini juures alatihti käis, siis teads, et see jalgratas igatahes temale ei kuulu. Jalgratas jäi sinna, kus ta oli, mõned päevad hiljem tuli Ain jalgrattaga Kivi-

Vigalasse A.L ga juurde, viimase uude elukohta. Jutust tuli välja, et H.I läheb ratta P.K juurde ja rohkem A.L sellest jalgrattast ei tea.

Kohus leiab, et A.L tl ü used tõendavad asjaolu, et H.I asus kasutama võõrast jalgratast, mis ilmselt ei kuulunud talle ja millest ilmselt ka keegi vabal tahtel ei oleks loobunud.

A. L

ütlustega riimuvad ka V.L ütlused.

17.03.2011.a V.L septembrikuu keskpaiku viibis ta koos abikaasaga ütluste kohaselt 2009.a

Langema külas elukohas. Kõrvalhoonest üüni kõrvalt aia äärest tahtsid võtta endises heinak

klaaspurke, et mahla sisse panna. Klaaspurkide juures üle võrkaia nägi ta oranži värvi uuepoolset ratast, mis tundus olevat sõidukõlblik. Jalgratta juurde ei läinud, ega puudutanud, hiljem andis ta teada naabritele ja Langerma küla elanikele, et on jalgratas. V.L ütluste kohaselt oli talle selge, et ratas võib olla varastatud. Selles majas elas H.I, ta teadis, et temal sellist ratast olla abikaasalt, et antud jalgratas oligi varastatud ei saa. Mõni päev edasi kuulis Libatse külast. Peale seda oli ta Soomes tööl ja mis sellest rattast sai, ei osanud ta rohkem öelda.

21.06.2014 kohtuistungil esitas prokurör juurde ka tõendi soov.ee-st, mille kohaselt sarnase ratta hinnad algavad 90-st eurost.

Eeltooduga on antud kuritegu KarS § 201 lg 2 p 1 järgi tõendamist leidnud, objektiivne koosseis on realiseeritud otsese tahtlusega. uduvad, Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud pu mistõttu kohus mõistab ta tud episoodis süüdi. an

4. H.I i esemete varguses 20.09.- 17.10.2009 , F.G ja P.K süüdistused A.K Tautsi talus

Süüdistuste kohaselt ajavahemikul 20.09.2009 kuni 17.10.2009, eelneval omavahelisel kokkulep Kirnaga tungisid kahel erineval korral pel grupis koos H.I, F.G ja S.

sisse Tautsi tallu ja selle kõrvalhoonetesse asukohaga Langerma küla Halinga vald Pärnumaa, kuskohast varastasid A Kle kuulunud kreissae väärtusega 1000 krooni, 1 rulli tsingitud okastraati (kaaluga 20 kg) ja väärtusega 500 krooni, bensiinimootoriga muruniitja väärtusega

2000 krooni, elektrimootori võimsusega 2 kW väärtusega 1200 krooni, mootorratta M-72 mootor väärtusega 800 krooni, pesumasina “Riga” väärtusega 300 krooni, mootorsae “Druzba”

väärtusega 200 krooni, sinist värvi dünamoga taskulambi väärtusega 60 krooni, 2 alumiiniumist kastrulit väärtusega kokku 300 krooni, isekirjutaja ehk potentsiomeetri maksumusega 200 krooni 1 pakk nõukogude aegset mineraalvatti väärtusega 300 krooni roostevabast metallist õllenõu väärtusega 1500 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 8360 krooni /534,30 EUR’ i/ ning akna lõhkumisega kahju kokku 200 krooni /12,78 EUR’i/.

Kannatanu A.K

ütlused tõendavad seda, mida varastati. Esitatud süüdistus on tõendamist ed leidnud seega kannatanu, samuti H.I ja P.K ütlustega kogumis, kes kinnitavad süüdistuses toodud asjaoludel varguse toimepanemist koos F.G-ga. Samuti varastatud esemete rohkus ei , mille tõttu detailideni süüd tunnistavad süüdistatavad isegi asjaolusid enam mäleta, kinnitab kaudselt süüdistatavate tegutsemist mitmekesti ühiselt ja kooskõlastatult

1-13-2978

Lk 15 33 /

varguse toimepanemisel. Tuleb märkida sedagi, et kannatanu usaldusväärsete ütluste alusel asjade arvu arvestades, ei ole kahtlust, et need esemed kokku sadu euros id võisid maksta.

03.10.2009 on koostatud ka sündmuskoha vaatlusprotokoll

(I kd tl 151-157). Viimase järgi

esineb ka ustel sissemurdmisjälgi, mis kinnitab esitatud süüdistust ja sissetungimise fakti tõendatust 25.01.2011 P.K ütluste ja olustiku seost . amise protokoll, s.t mitte viimase ütlused vaid fotod sündmuskoha kohta, ei anna tõenduslikku teavet süüdistuses toodud esemete varguse kohta.

14.05.2014 kannatanu A K (I kd tl 114-115): ütluste kohaselt

- a naisele 2009.a septembris ja oktoobris ning antud Tautsi talu Langerma külas kuulus tem talus oli ka talle kuuluvaid asju. Talus käis ta nädalavahetuseti. Talus on vargil käidud mitmeid kordi, samuti ka 2009.a septembris ja oktoobris. Kannatanu ütluste kohaselt on tal see üles kirjutatud, kohe pärast seda kui sissemurdmised aset leidsid. Samas kannatanu märgib, et vargused olid oktoobris ja novembris 2009 tema märkmete kohaselt. Süüdistus novembrit aga ei sisalda, kuid arvestades sündmuskoha vaatluse aega, leiab kohus, et kannatanu on antud perioodis eksinud ja siiski on süüdistus peab perioodi osas paika. Seda kinnitavad ka prokuröri poole 21.06.2014 istungil esitatud kriminaalmenetluse alustamise kohta.

- (25. oktoobrist kuni 02.novembrini,) samuti oli varastatud muruniitja, elektrimootor, pesumasin Riga, mootorsaag Družba, kreissaag, elektrikäi, rull okastraati -20 kilo. Tegu oli kasutatud, kuid töökorras asjadega.

- Pärast seda alates 17ndast oktoobrist oli aida uks lahti murtud, lauda uks oli lahti, alumiinium kastrul koos veega oli ära viidud, taskulamp, õllenõu oli põrandal pikali läinud ja ära viidud, samuti olid kapid sahtlid segamini keeratud.

- Muruniitja, elektrimootor, mootorratta mootor ja pesumasin Riga, saag Družba võeti aidast, kreissaag võeti kuurist ja trell, rull traati ka kuurist. Teisel korral võeti esemed aidast ja majast olid võetud kastrulid. Kannatanu ütluste kohaselt muruniiduki on ta nüüdseks tagasi saanud, muud ei ole.

18.09.2010.a on koostatud muruniiduki vaatlusprotokoll (I kd tl 148-150), mis saadi kätte O.

H.I-lt ja anti allkirja vastu tagasi 18.09.2010 A.K. Antud protokoll tõendab niiduki tagasisaamist. Kohus nimetatud episoodis e H.I i saa arvestada süüdistatava O.

ütlustega, sest tema suhtes selles episoodis ei ole süüdistust esitatud ja tunnistajana ei olnud teda ka hoiatatud, sest tema menetlused on ühendatud samasse kriminaalasja ja ta oli saalis algusest peale.

RKL nr 3-1-1-66-13 p 6, 7, 8 kohaselt väheväärtuslike asjade varguse korral ei saa rääkida süstemaatilisest vargusest KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses vaid siis, kui vaadeldavad teod on pandud toime ühe aasta või siis koguni kuue kuu jooksul. Ajalisele faktorile iseseisva õigusliku tähenduse omistamine ei oleks õiguslikult põhjendatav ega ka vajalik. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Süstemaatilise vargusega on tegu eelkõige siis, kui varastamine on kujunenud isiku elustiiliks. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Või isikul on lihtsalt harjumus varastada. Ajalist faktorit peavad kohtud kindlasti hindama, kuid seda tuleb teha tegude sisemise seose analüüsi juures. Ajavavahemik, mille jooksul vaadeldavad teod toime pannakse, võib toetada süütegude nn ühtset käekirja. Teisalt ei ole võimatu, et ka ühe päeva jooksul toime pandud kolm või enam vargust võivad erineda tehioludelt nii oluliselt, et sisemist seost ei ilmnegi. Siit nähtub, et ajalisele faktorile ei saa omistada iseseisvat õiguslikku tähendust teo kvalifitseerimisel KarS § lg 2 p 9 järgi, kuid

1-13-2978

Lk 16 33 /

see on teiste tunnuste hulgas üks reaalne ja mõõdetav kriteerium, mille kaudu tuvastada tegude vaheline sisemine seo

s või selle puudumine.

Kohus on juba ülal tuvastanud, et H.I on juba toime pannud varguse, käesolevaga on tegemist juba kolmanda vargusega. H.I Tõendite kogumi järgi, kui ütluste järgi ei ole kahtlust, et varguseid pani ta toime seoses töö puudusega, et hankida sisetulekuid, mistõttu tegemist oli tema jaoks elustiiliga.

Eeltooduga on tõendamist leidnud:

-

F.G süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, järgi. Süüdistus on realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi;

- P.K süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, järgi. Süüdistus on realiseeritud

kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi;

- H.I süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Süüdistus on realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.

4.1. Kannatanu A.K tsiviilhagi

Kannatanu A.K on esitanud tsiviilhagi (I kd tl 21) seoses temale kuuluvate esemete vargusega

Tautsi talust. Kohus on tuvastanud, et selles episoodis on varguses süüdi F.G, H.I ja P.K

. Õigusvastasust ja süüdi välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus on tuvastanud kannatanu ütluste ja hagi kohasel varastati ära: t

1) Kreissaag

91 eurot)- väärtusega 1000 krooni (s.o 63. soov.ee kohaselt jääb selle hind

100-350 euro juurde. Kohus leiab, et selles osas on kannatanu kahju tõendatud summas

63.91 eurot.

2) 1 rull tsingitud okastraati (kaaluga 20 kg)

, väärtusega 500 krooni (s.o 31.96 eurot) – apolar.ee kohaselt on tsingitud traatvõrgu hind sõltuvalt kõrgusest 73-120 eurot. Kohus tuvastab, et selles osas on kahju tekitatud summas 31.96 eurot.

3) Bensiinimootoriga muruniitja (antud eseme sai kannatanu tagasi)

4) Elektrimootor 2 k W

5) Mootorratta M-72 mootor

6)

Pesumasin „Riga“

7)

Mootorsaag „Deuzba“

8)

Dünamoga taskulamp

9) 2 alumiiniumist kastrulit

10)Isekirjutaja ehk potensimeeter

11) ude aegset mineraalvatti

1 pakk nõukog

12)

Roostevaba metallist õllenõu

13)

Lisaks kannatanu on leidnud, et aknalõhkumisega tekitati kahju kokku 200 eurot.

Kannatanu tsiviilhagi kohaselt nõuab kokku kahju väljamõistmist summas 6560 krooni ehk

416.26 eurot (s.o ilma muruniidukita). Kohus leiab, et käesolevas asjas puuduvad iga asja kohta dokumentaalsed tõendid esemete väärtuste kohta, samas on selge, et nimetatud esemed ei olnud väärtusetud, vastupidisel juhul, ei oleks neid ka varastatud ja vargust korraldatud. Varastatud esemete arv on suur ja tsiviilkostjad ei ole esitanud tõendeid, et asjade väärtus oleks oluliselt

1-13-2978

Lk 17 33 /

väiksem kui seda kannatanu nõuab. Käesolevas asjas ei ole kogutud tõendeid akna lõhkumise fakti kohta sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi, et seda fakti omistada antud süüdimõistetutele.

Muus osas kohus leiab, et asjade väärtuste määramisel üksnes kannatanu ütlustele tuginedes, tuleb kahjuks määrata summas 280 eurot.

Süüdistuse analüüsil on kohus tuvastanud, et süüdistatavate tegevus on kannatanu kahju tekkimiseg

a põhjuslikus seoses ja õigusvastane. Süüdistatav ei ole suutnud tõendada ad õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

J -st 1 - uhindudes VÕS § 132 lg ja § 127 lg st 6 ning VÕS §§ 1043, 1045 p 5 alusel rahuldab kohus hagi osaliselt summas 280 eurot, mis tuleb solidaarselt välja mõista kannatanu kasuks

F.G-lt, H.I lt ja P.K lt. -

5. H.I, F.G ja P.K süüdistus 01.10. e Põldtaguse -11.10.2009 varguses A M talus

Süüdistuste kohaselt ajavahemikul 01. - 11.10.2009, eelneval omavahelisel kokkuleppel grupis

H.I , N. .Kirna F.G ja S tungisid sisse Põldtaguse tallu ja kõrvalhoonetesse asukohaga Kaelase küla Halinga vald Pärnumaa, kus varastasid A Me kuulunud 11 rulli tsingitud traatvõrku (1 rulli väärtus 600 krooni) koguväärtusega 6600 krooni, 4 tsinkplekklehte koguväärtusega 900 krooni, elektrimootor väärtusega 3000 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 10500 krooni /671,07 EUR’ i/.

14.05.2014 kannatanu A M 2009.a oktoober s

a ütluste kohaselt eisuga kuulus talle Põldtaguse

talu Pärnumaal Halinga vallas. Talus on kokku vargil käidud kahel korral. Esimene kord oli kuskil juunis ja teine kord ajavahemikus 1-10 oktoober aga see varasem käik oli juunis, selle nad avastasid ise. Aga teine kord avastas tütar varguse. Oktoobrikuus kõrvalhoonest aidast varastati tööriistu ja kõiki metallesemeid, mis sealt võis leida. Osad olid ka maha jäänud. Naelte ja lukkude näol, aida silla pealt, maas oli tõestud suur uks, hingedelt võetud, seda juba korduvalt. Lukud lahti saetud ja majaskogu rehielamus sees käidud, sh pööningule sai lauda kaudu. Kohus tuvastab, et kannatanu ütluste kohaselt on kinnitust leidnud ka see, et süüdistatavad on varguse toime pannud sissetungimisega.

A.M ütluste kohaselt pööningult oli varastatud 11 rulli tsingitud aiavõrku, mis olid uued, kuna oli plaanis aeda uuendada. Toast oli asju ära viidud ja oli laamendatud, aga paremad asjad olid juba eelmine kord ära viidud. Väljast varastati üks elektri mis oli väga raske mootor, . Kohus

l

eiab, et see näitab kinnitab seda, et vargad tegutsesid ilmselt isikute grupis. A.M märksis, et mootor ilmselt oli kasutuskõlblik. Mootori hinnaks oli 3000 krooni ja see oli kannatanu sõnutsi meesterahvaste arvamus. Mootorit ei kasutanud nad muidu seepärast, et neil ei olnud traktorit.

Aiavõrk oli ostetud 1990 aastate lõpus. Hagis hinna määramisel toetus ta nö teadjate arvamustele, kes tollal ütlesid, mis väärtusega need esemed olla võisid.

04.11.2009 sündmuspaiga vaatlusprotokolli järgi on samuti viiteid vargusele, sest mitmed avaused (luuk, uksed) on avatud ning laiali on pillutud mitmeid esemeid.

25.01.2011 P.K ütluste ja olustiku seostamise protokoll, s.t mitte viimase ütlused vaid fotod sündmuskoha kohta, ei anna tõenduslikku teavet süüdistuses toodud esemete varguse kohta.

1-13-2978

Lk 18 33 /

Kohus leiab, et A.Ma ütlustega on esitatud süüdistus tõendatud ja seda toetavad ja

H.I ja P.K ütlused, kes end esitatud süüdistuses süüdi tunnistavad. Kaitsja vastuväited selle kohta, et enne varguse avastamist võisid käia sündmuskohal vargil ka kolmandad isikud on paljasõnalised.

Antud vargus on 2009.a H.I-le P.K-le , F.G-le ja tõendatud süüdistuste järgi

juba mitmes,

juba ei ole kahtlust, et tegemist oli käesolevaga esitatud süüdistuste kogumi järgi isikutele elustiiliks saanud tegevusega ja seeläbi süstemaatilise vargusega. tegu

Eeltooduga on tõendamist leidnud:

- F.G süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi. Süüdistus on realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi;

- P.K süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Süüdistus on realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi;

- H.I

7, 8, 9

süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p järgi. Süüdistus on

realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab s süüdi. ta antud episoodi

5.1. A.M tsiviilhagi

A.M on esitanud tsiviilhagi summas 10500 krooni ehk 671.07 eurot (I kd tl 22). Hagi kohaselt põhineb nõue seoses varastatud esemete kahjuga – tööriistad, metallesemed, põdrasarved, aiavõrgu rullid, elektrimootor. Kannatanu on hagi tõendamiseks esitanud 11 rulli ajavõrgu ja 4 tk pleki hinnad (II kd 77), mis kokku koos KM-ga maksavad 991.45 eurot. Süüdistatavad ei ole tõendanud, et nimetatud varastatud esemeid saab soetada odavamalt kui on kannatanu nõue. Kohus on seisukohal, et kannatanu nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kannatanu ei ole esitanud küll tõendeid teiste esemete maksumuse kohta, kuid eelduslikult ei olnud need väärtusetud, vastupidisel juhul ei oleks neid ka varastatud.

Süüdistuse analüüsil on kohus tuvastanud, et süüdistatavate tegevus on kannatanu kahju tekkimisega põhjuslikus seoses ja õigusvastane. Süüdistatavad ei ole suutnud tõendada õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

J -st 1 - 1043, 1045 p 5 alusel rahuldab uhindudes VÕS § 132 lg ja § 127 lg st 6 ning VÕS §§ kohus hagi täies mahus s.o summas 671.07 eurot ja solidaarselt mõistab selle kannatanu kasuks välja F.G-lt, H.I lt ja P.K lt. -

6. 22.10.-23.10.2009 M.K vedruvankri varguses F.G ja O.H.I süüdistused

Süüdistus on esitatud selles, et Oliver H.I ja F.G isikute grupis koos tungisid omaniku tahte vastaselt 22.10.2009 kella 18.00 kuni 23.10.2009 kella 16.00 vahelisel ajal

Raplamaal Vigala vallas Naravere külas Rõika talu lukustamata kõrvalhoonesse, kust varastasid M K kuuluv vedruvankri väärtusega 10 000 krooni /639,12 EUR/.

Esitatud süüdistus on tõendamist leidnud tõendite kogumiga, eeskätt süüdistatava O.H.I ja tunnistajate ütlustega.

1-13-2978

Lk 19 33 /

15.05.2014.a andis kannatanu M Kütlusi, et Vigala vallas Naravere külas asuva Rõika talu kuulub talle. Tema ütluste kohaselt 2013 2014.a talvel on käidud talus vargil. Ühel korral - varastati ära ka vedruvanker kuurist ja ta avastas selle asjaolu 23.10.2009. Kannatanu ütluste kohaselt umbkaudselt 640 eurot, siiski ta arvab, on ta vedruvankri väärtuseks hagis märkinud et nii palju see ei maksnud. Kannatanu ü vankri eest nõuda

tluste kohaselt soovib ta vedru

O.H.I lt 100 ja F.G-lt samuti 100 eurot. O.H.I kaitsja samuti kohtuistungil märkis, et nad võtavad omaks, et O.H.I peab vankri varguse eest kannatanule tasuma oma osas 100 eurot. Kohus leiab, et kannatanu ütlused tõendavad seda, et temalt varastati ära süüdistuses toodud ajal vedruvanker.

15.04.2014 tunnistaja E K , et 2009.a oktoobris tuli tunnistaja

andis ütlusi, et ta teab

autoteenindusfirmasse O.H.I ja küsis temalt vankrile võtit. See asjaolu jäi tunnistaja ütluste kohaselt talle hästi meelde, sest tavaliselt autoteenindusest küsitakse ikka võtit autole. E.K ütluste kohaselt sellepärast ta rääkiski seda ühele külamehele ja nähtavasti see info jõudis ka tänu sellele edasi. Kohus leiab, et E.K ütlused kinnitavad O.H.I ütlusi selles, et süüdistuses toodud ajal O.H.I vedruvankri varastas. Kuivõrd O.H.I ütlused on kinnitatud ka tunnistaja E.K

ütlustega, puudub alus nendest ütlustes kahelda.

O.H.I on end esitatud süüdistuse omaks võtnud ja seeläbi tema ütlused samuti tõendavad esitatud süüdistust.

15.04.2014 kohtuistungil tunnistaja Andres F.G keeldus ütlusi andmast, kuivõrd F.G on tema vend. Prokuröri taotluse kohaselt kohus avaldas A.F.G kohtueelsel uurimisel antud ütlused KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel. Prokuröri poolt avaldatud ütlused kanti istungi protokolli. Ütluste kohaselt A.F.G-le kuulus kunagi Toyota Heatse kaubik reg märgiga 313 AMK (I kd tl 197-194), sõiduk on praegu veel ARKis tema nimel. A.F.G kasutas seda kaubikut vahetevahel ise ja andis seda kasutada oma vennale F.G-le. Seda bussi enam ammu ei ole ja selle asukohas ta teadlik ei ole. Kuna F.G on tema vend ja tema vastu tal tunnistuse andmise kohustust ei ole, siis muus osas A.F.G kasutas oma seadusega ettenähtud õigust keelduda ütluste andmisest. Koos A.A ütlustega on tõendamist leidnud, et varguse toimepanemisel kasutati just antud valget kaubikut.

Nimelt 15.04.2014 kohtuistungil keeldus ka tunnistaja A A ütluste andmisest, mis puudutab

O.Hannossoni süüdistusi, kuivõrd viimane on tema elukaaslane olnud ja lapse isa. Prokuröri taotlusel kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel viimase eeluurimisel antud ütlused. A.Aalde

23.11.200 tluste (I kd tl 176-178)

9 ü kohaselt 2009.a oktoobri lõpu poole oli ta koos elukaaslase

O.H.I ga Jädivere külas P.K elukohas. Mingi hetk ilmus sinna F.G valge kaubikuga numbrit ei mäleta, Toyota. Neeme läks Oliveri juurde ja soovis, et tema tuleks kuhugi kaasa, midagi vaatama. A.A kuulis sellest jutuajamisest, kuna viibis Oliveri kõrval. Neeme ei soovinud P.K kaasas võtta, seetõttu, et Sivertit ei saa usaldada, sest pidavat palju lobisema. Jutt käis millegi vaatama minemisest. Kuna A.A ei tahtnud Siverti juurde jääda, läks kaasa. A.A ei pärinud sõidu eesmärki, sõitis kaasa igavusest. Öisel ajal sõitsid Jädivere külast läbi Palivere külla. Naravere külla. Neeme jättis valge kaubiku Naravere ühe talu juurde sõiduteele. Edasi mindi umbes 100 meetrit kuhugi maja juurde. Talu juures oli üks vana puit värav. Neeme tõmbas selle lahti, seejärel suundus tema talumaja juures asuva kõrvalhoone juurde. See kõrvalhoone oli kohe kahe ruumiga. Kõrvalhoone parempoolne osa kuur oli lukustatava uksega. Võti oli luku ees. A.A ültuste kohaselt F.G avas võtmega ukse ning sisenes kõrvalhoonesse. F.G hakkas vaatama mingisuguseid vasest detaile. Tema ise ütles, et tegu on vasega. Mingi hetk lahkus A.A meesterahvaste juurest ning läks kõrvalhoonest natuke eemale, õunapuude juurde õunu sööma ja otsima. Kui õunapuude juurest tagasi tuli, siis

1-13-2978

Lk 20 33 /

Neeme ja Oliver olid kõrvalhoone vasakult poolet välja veeretanud ühe vana hobuvankri. Nemad lohistasid seda vedruvankrit nii palju edasi, et selle saaks taluteelt Neeme kaubikusse tõsta. Kui vana vanker oli taluhoovist välja lükatud, siis Neeme läks ja sõitis kaubikuga lähemale. Neeme ja Oliver tõstsid vankri esirattad kaubikusse tagarattad jäid kaubikust välja.

Neeme sidus ühe veorihmaga esirattad kaubikusse kuidagi kinni, kaubiku uksed jäid lahti.

Tagarattad jäid maapinnale. A.A ütluste kohaselt niimoodi sõitsid kolmekesi tagasi mööda tuldud teed. Kohus märgib, et seega eeskätt O.H.I, A.F.G ja A.A ütlustega kogumis on igati tõendamist leidnud, et süüdistatavad antud vankri ära varastasid ning ütlustest nähtub ka selgelt F.G initsiatiiv.

Samuti A.A avaldatud ütluste kohaselt vanker veeti P.K elukohta Jädivere külla, Haagi talu juures, tuli P.K WC-st. neeme seletas midagi Sivertile, Sivert läks ja tõi kõrvalhoone (garaaži võtme) ning seejärel aitas kaasa toodud vedruvankri F.G vedada kõrvalhoonesse.

Mis sellest vankrist hiljem edasi sai, täpselt A.A enam ei tea. Ainult kuulis veel, et sellele vankril . A.A e pidi järgi tulema keegi antiigimees e ütluste kohaselt asjaolu, et tegu on

vedruvankri vargusega, sai ta aru sellest hetkest, kui Oliver ja Neeme vankrit tassisid kaubikusse ja seda vedama hakkasid. A.A ütluste kohaselt viimane lihtsalt viibis nendega kaasas, ega aidanud neid varguse toimepanemises.

Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt on ka selge, et N.Tählta sooritas antud varguse koos

O.H.I-ga , et kavatsetusega. Tõendite kogum näitab F.G valdas infot, kust vanker saada ja oli korraldanud kiire müügi. O.H.I liitis oma plaani F.G hiljem, kuid ka O.H.I läks kaasa juba kavatsetusega toime panna antud vargus.

Eeltooduga on tõendamist leidnud:

- F.G süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi. Süüdistus on realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis

süüdi;

- O. H.I süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Süüdistus on realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.

6.1 . M.Ktsiviilhagi

I kd tl 16 on esitanud M.K e summas 640 eurot seoses vedruvankri vargusega. Kohus kahjunõud

selgitas M.K -200).15.05.2014 le kohustust tõendada haginõude suurust (I kd tl 199 kohtuistungil kannatanu M.K iiski 200 eurot. (II kd tl 172) täpsustas, et tema kahjuks on s

Prokurör e tõendeid osta.ee järgi, mille kohaselt on vedruvankri hind sitas

450 eurot ja lihtsalt vankri hind 250 eurot. Lisaks võttis kohus juurde veel kannatanu vedruvankri pildi. Eeltooduga on kannatanu nõue 200 euro ulatuses igati põhjendatud.

Süüdistuse analüüsil on kohus tuvastanud, et süüdistatavate tegevus on kannatanu kahju tekkimisega põhjuslikus seoses ja õigusvastane. Süüdistatavad ei ole suutnud tõendada õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

J -st 1 - uhindudes VÕS § 132 lg ja § 127 lg st 6 ning VÕS §§ 1043, 1045 p 5 alusel rahuldab kohus hagi täies mahus s.o summas 200 ja solidaarselt mõistab selle kannatanu kasuks eurot

1-13-2978

Lk 21 33 /

välja F.G-lt ja O.H.I lt. Samas kohus tuvastab O.H.I ema poolt kohtule edastatud m

aksekorralduse alusel, et O.H.I on võlast tasunud 100 eurot.

7.

H.I süüdistus KarS § 121 järgi

23.11.2009 kella 21.00 ajal Pärnumaal Langerma külas lõi H.I oma elukohas kahel korral parema käe rusikaga R kannatanule sellega füüsilist valu. A, tekitades

Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et H.I lõi 23.11.2009 kella 21.00 ajal Pärnu maakonnas Halinga vallas Langerma külas Allika talus Rr A kahel korral rusikatega näo piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu, millega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Nimetatud süüdistust kinnitavad täielikult süüdistatava H.I ja kannatanu R.A ütlused. Samuti avaldati kohtuistungil soovi leppimiseks, kuid eeltooduga ei olnud prokurör päri. Kannatanu ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda kahel korral ja nägu läks seetõttu paiste.

Kannatanu märkis, et tema küsimused pereprobleemide tõttu võisid süüdistatavat ärritada ja oleks võinud nendest hoiduda, kuid ta oli ise ka alkoholi tarvitanud.

Kannatanu 23.11.2009 ülekuulamisel ka fotografeeriti ja prokuröri poolt esitatud 4 fotol on selgelt näha, et kannatanu vasak silm n paistes. Samuti kannatanu pöördus sellega seoses o

24.11.2009 SA Pärnu Haiglasse, kus haigla teatise kohaselt soovitati peale panna külma.

Diagnoosiks on silmalau ja silma ümbruse konfusioon. Lisaks on asja materjalide juurde võetud 25.11.2009 vaatlusprotokoll, mille järgi on vaadeldud kannatanu telefoni ja rahakotti ning selle sisu. Kannatanu ütlusi ja tõendeid kogumis analüüsides, arvestades, et kannatanu oli ka purjus, seetõttu võis nende löökide iseloomu ja arvu nende ka unustada. saamise järel

Sama episoodi kohta andis 14.05.2014 tunnistajana ütlusi ka A.L, kelle ütluste kohaselt pärast süüdistatava poolt kannatanu löömist jooksis kannatanu ära. Eeltoodu haakub samuti kannatanu ütlustega. Samuti 14.05.2014 tunnistajana ütlusi andnud A.S mäletab fakti, mil kannatanu ära jooksis. A. S aga löömist ei näinud, sest oli õues, kui nägi kannatanu lahkumist. Eeltoodud tunnistajad kinnitasid, et sisuliselt antud õhtul seltskonnas alkoholiga liialdati.

14.05.2014 andis tunnistajana ka ütlusi T. J, kes mäletas seda, et ta oli juba 23.11.2013 voodis, kui ukse taha tuli nägu lömmis silm kinni ja verine kannatanu ning rääkis, et teda peksti ja ,

palus temalt abi kui abipolitseinikult. Kõik eeltoodud tunnistaja ütlused kinnitavad samuti kogumis, et kannatanule tekitati kehavigastused ja seda tegi süüdsitatav.

Eeltoodu alusel on tuvastamist leidnud kõik koosseisu tunnused KarS § 121 järgi ja samuti asjaolu, et H.I realiseeris koosseisu otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad tunnistab ta süüdi. asjaolud puuduvad, seega kohus

8. Vargus 01.-15.12.2010 R L

talust (F.G, P.K)

F.G ja P.K süüdistatakse selles, et nemad ajavahemikul 01.12.2010 kuni 15.12.2010 eelneval omavahelisel kokkuleppel isikute grupis tungis id sisse Kirimäe tallu asukohaga

Altküla küla Halinga vald Pärnumaa, kus kohast võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil R

Lle kuuluva vanaaegse küünlajala, köögikraani ning 6 šampusepokaali ja teisi majapidamisesemeid, põhjustades vargusega kahju 2500 krooni /159,78 EUR´i/.

1-13-2978

Lk 22 33 /

07.01.2011.a sündmuskoha vaatlusprotokollis nähtuvalt on vaadeldud R.L t (I kd tl 118-125)

talu. Sündmuskoha vaatluse osas võib käsitleda ka 25.01.2011 P.K ütluste ja olustiku seostamise protokolli, s.t mitte viimase ütlusi vaid fotot sündmuskoha kohta. Vaatlusprotokolli kohaselt talumaja katus rehe poolsest osast on sissevajunud, tuulekoja välisuks on tabalukust lahti, uksel ja lukul puuduvad murdmisjäljed, ukseküljes olev tabaluku haak on ebakindlalt kinni ja on võimalik seda käega ukse küljest eemaldada. Kohus on seisukohal, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ja nimetatud 25.01.2011 protokoll ei anna tõenduslikku teavet süüdistuses toodud esemete varguse kohta, samuti ei ole võimalik antud protokollidest koos fototabeliga järeldada, et toime oleks pandud ilmselt R.L talus vargus.

14.05.2014 kannatanu R.L 114) kohaselt on tal kinnistu Halinga ütluste (I kd 113 pöördel – vallas, mis on Kirimäe talu. Antud talus on ühel korral käidud vargil. See oli 2010.a 01 ja 15 detsembri vahel. Talumaja välisuks oli lahti löödud. Ka eluruumi tabalukk oli ees seal vanade aasade küljes, see oli nii vana pudi, et see läks puruks lihtsalt.

Kannatanu ütluste kohaselt varastati laua küünlajalg, köögist tuliuus köögikraan, maksis 100 lt

eurot. Samuti kann oli pliidi pealt minema viidud. Lisaks veel tteist üh . Kannatanu ütluste

kohaselt oli ta just kuu aega enne seda saanud päranduseks vanaisa korteri sisustuse ja kõik sinna viinud, samas ta ei olnud jõudnud veel kõikide asjadega tutvudagi.

Samas ta kindla - egisti oli uus. lt mäletab, et küünlajalg oli I EV aegne ja köögikraan s.t köögis Lisaks elutoast varastati kuus pokaali ka I EV-aegsed hinnalised. Samuti oli üks raadio lihtsalt kirvega puruks löödud ja kõik oli tagurpidi keeratud.

21.05.2014 kohtuistungil keeldus tunnistaja K R antud episoodi osas ütlusi andmast, kuivõrd P.K oli tema elukaaslane. Seetõttu avaldati K.Rehe ütlused antud episoodis (II kd tl 27-28): „

Lisaks eeltoodule oskas olulisi ütluseid anda tunnistaja A , kes sai 09.12.2010. a õhtusel ajal L väljakutse Halinga valda Altküla külla. Tunnistaja sõnul olid ilmaolud sel õhtul rasked, kuna lund sadas. Seetõttu olid Liiviku talu lähedal R.K talu lumelt nähtavad kahed jäljed ning nendest tekkinud vagudest oli näha liikumistrajektoor, mida mööda hakkas A Lk sissemurdjaid otsima.

Jäljerada viis A u P.K elukohta Raplamaal Vigala valda. Tunnistaja sõnul, kuna L jäljevagu katkes P.K eramaja ukse juures, siis oli aru saada, et oli sisse mindud, mistõttu koputas A L uksele ning läks majja, kus ta vestles P.K-ga, kes tunnistas sissemurdmised koos F.G-ga üles. Samuti ütles ta A ule, et varastatud asjad olid Neeme kätte jäänud. L Antud asjaolud on seotud ka L talus toimepandud vargusega, sest ilmselt pandi antud vargus

1-13-2978

Lk 23 33 /

samuti toime 09ndal kuupäeval. P.K olles veel sündmuse mõju all tunnistas A.Lle üles kuriteod, märkides lisaks veel, et varastatud esemed jäid F.G kätte. Sellel on seos antud sündmusega, sest nimelt, R.K episoodi järgi vargu st toime ei pandud.

Kohus on seisukohal, et uuritud tõendid kogumis, sh ütlused ja P.K ütlused

A.L, K.R

tõendavad esitatud süüdistust täies mahus. Samuti F.G vastu on tõendatud esitatud süüdistus Seetõttu tuleb lugeda teistes episoodides tuvastatud asjaoludega.

F.G ütlused ebausaldusväärseks ja neile kohtuotsuses mitte tugineda, sest need on vastuolus usaldusväärsete tõendite kogumiga. Eeltoodud alusel puudub ka igasugune kahtlus, et kannatanu poolt nimetatud esemed ära varastati süüdistuses toodud ajal ja isikute poolt.

Käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada täpselt kuriteoga tekitatud kahju suurust, sest varastatud esemete väärtuste kohta puuduvad tõendid.

F.G on ülaltuvastatu järgi juba enne süstemaatiliste varguste toimepanemist

199 lg KarS §

2 p 4 tähendatud isik.

Eeltooduga on tuvastamist leidnud kõik nõutavad kuriteo objektiivse koosseisu tunnused, mis on realiseeritud süüdistatavate poolt kavatsetusega ülal tuvastatud tehiolude alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seetõttu kohus mõistab süüdi F.G antud süüdistuse episoodis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning P.K KarS § 199 lg 2 p

7,

8, 9 . järgi

8.1 Kannatanu R.L tsiviilhagi

Kannatanu on esitatud tsiviilhagi (I kd tl 15) seoses varastatud esemetega ja lõhkumisega summas 2500 krooni ehk 159.77 eurot. Tsiviilkostjad on P.K . Kohus selgitas , F.G kannatanule, et kuivõrd kaitsja pool on esitanud vastuväiteid, peab kannatanu tõendama ise oma hagi nõude suurust. Kannatanu jättis haginõude otsustamise kohtu otsustada ja täiendavaid tõendeid juurde ei esitanud. Kohus tunnistas P.K süüdi kuriteos muuhulgas KarS § 199 lg

2 p 9 järgi, mistõttu puudus ka prokuröril vajadus esitada tõendeid varalise kahju suuruse tõendamiseks. 21.11.2014 istungil prokurör esitas ka pildi küünlajalast, kuid ka eeltoodu ei anna võimalust kahju rahalist suurust määratleda. Kannatanul oli võimalu esitada täiendavaid s tõendeid, kuid ta ei teinud seda, seetõttu ei ole võimalik tuvastada kahju suurust VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. 09.12.2010 sissetungimine R.K

suvemajja (F.G, P.K)

P.K grupis koos F.G-ga süüdistatakse selles, et nemad tungisid 09.12.2010 kella 22.35 ajal Pärnu maakonnas Halinga vallas Altkülas ukse lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt R Ki suvemajja ja abihoonesse, kus hakkas tööle signalisatsioon ning misjärel P.K ja F.G sealt jooksu panid. Abihoone ja elumaja ukse lõhkumisega on põhjustati varaline kahju kokku 7000 krooni.

Kohtuliku arutamise käigus andis ütluseid kannatanu R , kelle sõnul on tema suvekodusse, K

mis asub Halinga vallas Altkülas, sisse murtud temale teadaolevalt vaid ühel korral, s.o

09.12.2010. Kannatanu sõnul tänu alarmi õigeaegsele tööle hakkamisele midagi talust ära ei varastatud ja seega olid kahjud minimaalsed.

1-13-2978

Lk 24 33 /

Täiendava tõendina uuriti kohtuliku arutamise käigus ka politsei andmebaasist väljatrükki Rt K´ i poolt 09.12.2010 tehtud väljakutse kohta, millest nähtuvalt tegi R K 09.12.2010 kella 22:53 ajal väljakutse Halinga valda Altküla külla ning väljakutse esmaseks põhjuseks on märgitud vargus eluruumist või hoonest.

10.12.2010 on koostatud vaatlusprotokoll Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanema A L poolt. Protokolli kohaselt sündmuskoht asub Uuetoa talus Altküla külas Halinga vallas. Külatee ning talu juurde viiv sissesõidutee on kinnituisanud, lumes on näha sissetallatud rada, milline kulgeb külateest nii paremale kui vasakule poole. Paremale poole viiv tee viib metsatukka, vasakule poole suunduv tee suunduv tee viib sissesõiduteena Uuetoa talu juurde. Lumekatte paksus on

50cm-1m. Abihoone ja elumaja ümber on tekkinud inimliikumisest vagu. Ustel on sissemurdmis

– lõhkumisjäljed. Vaatlusprotokolli kohaselt liikudes mööda lumes olevat jäljerada kilomeetreid jõuab Haagi 1 Jädivere külla Vigala valda Raplamaale – lisas esitatud ka joonis. Toodud on ka fototabel talust, mis haakub ka 25.01.2011 P.K ütluste ja olustiku protokollis vaadeldava sündmuskohaga.

13.05.2014 andis tunnistajana ütlusi A.Lk menetlustoimingu õigsuse seisukohalt, kes kinnitas oma ütlustega sündmuskoha vaatlusprotokolli paikapidavust usaldusväärselt. Tema ütluste kohaselt oli ta 2010 Pärnu piirkonna vanem Pärnu Jaagupi konstaablijaoskonnas ja antud asjas tehti talle otse väljakutse. Viimase tegi I.T, kuna temal oli leping maja omanikuga, kelle signalisatsiooni häire peale käis ta vaatamas koha peal, siis helistas talle, et kõrvalhoonesse majja on sisse murtud, uksed on lahti. A. Lu ütluste kohaselt reageeris ta koheselt ja sõitis kohale, ilmaolud olid sk ra ed ja oli tugeva lumesaju algus, samal ajal olid Padaoru sündmused Eestis. Kõrvalhoonesse oli sisse murtud ja nagu elumaja veranda uks oli lahti murtud, näha oli, et kahed jäljed olid, lund oli palju pool meetrit, vaod olid seal sees, ja tal tuli ruttu otsustada, kas minna vaatama, kust need jäljed tulid, vaod, kuna tuisk oli nii suur, siis võib kinni matta ja otsustas neid jälgi mööda liikuma hakata, kuhu sissemurdjad olid liikunud. Jäljevagu viis otse P.K elukohta. Ta koputas uksele, esitles ennast ja tal oli vorm ka seljas ning rääkis, miks ta tuli. P.K oli veel pingutusest punane ja tunnistas ka kohe üles sissemurdmise koos

F.G-ga. Samuti ütles ta Ain Lepikule, et varastatud asjad olid Neeme kätte jäänud. Kohus märgib, et eeltoodu sai puudutada vargust Lu talust.

21.11.2014 istungil esitas politseiandmebaasist väljatrüki, mille kohaselt on sündmus registreeritud 09.0 Lk. 9.2010 kell 22:53 ning sündmust käis lahendamas politseiametnik A

Süüdistatav P.K tunnistas kohtus süüdi antud episoodides, F.G eitab oma osalust antud kuritegudest.

P.K on kohtumenetluses antud sündmustega seonduvalt osanud anda ütluseid kuriteo toimepanemise motiivi ja viis kohta. Samas möönis süüdistatav, et ega ta täpselt enam ei mäleta nende kuritegude toimepanemisega seotud asjaolusid, kuid samas kinnitab, et 25.01.2011 toimunud ütluste ja olustiku seostamisel näitas ta ette õiged kohad ning siis oli tal kõik värskelt meeles. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt näitab P.K fotol nr 10 Rr

Lu majapidamisele ning fotodel 12 ja 13 Robert Kitt majapidamisele kui kuritegude toimepanemise asukohtadele.

F.G end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, samas süüdistust tõendavad P.K ütlused, kes on süüdistuse omaks võtnud ning kinnitanud, et kuriteo pani toime koos F.G-ga. Samuti tõendavad esitatud süüdistust A.Lu ütlused, sest P.K, veel sündmuse mõju all olles, tunnistas kuriteo talle üles.

1-13-2978

Lk 25 33 /

Eeltoodust lähtuvalt kohus tuvastab, et sündmuspaiga vaatlusprotokoll on tehtud õigesti ja eeltoodu annab alust tuvastada, et sissemurdjaks oli ka P.K. Samuti viimase istungil antud ütluste alusel oli teiseks sissemurdjaks F.G. Arvestades kohtul tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, ei ole selles kahtlust.

Eeltooduga on süüdistatavate suhtes tuvastamist leidnud kõik koosseisu tunnused KarS § 266 lg 2 p 3 alusel, koosseis on realiseeritud kavatsetusega tehioludest tulenevalt. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega kohus tunnistab süüdistatavad esitatud süüdistuses süüdi.

10. 15.-17.02.2011 vargus M E

Toru talus (F.G)

F.G süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud vargusi, seega olles KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud isik, ajavahemikul 15.02.-17.02.2011 tungis Sauga vallas Räägu külas ukse lõhkumise teel sisse suvilana kasutatavasse M Ee kuuluvasse Toru talu elumajja, kus kohast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil köögist pliidiraua koos raami ja rõngastega väärtusega 150 €, rehetoast 100 liitrise malmpaja väärtusega 15 €, keskmise suurusega - malmpaja väärtusega 10 € ja väiksem malmpaja väärtusega 5 €, elutoast neli vanaaegset tooli väärtusega 30 €/tk (kokku 120 €), elutoa kapi pealt metallist vanaaegse küünlajala väärtusega

2 €, vanaaegse õmblusmasina KÖHLER väärtusega 100 €, rehetoast 4 kg roostes naelu väärtusega 3 € ning maja hoovist heki alt hobukultivaatori väärtusega 100 €, kokku põhjustas ta M E

e vargusega kahju 415 €.

13.05.2014 kannatanu M E ütluste (I kd tl 91) kohaselt Toru talu on tema suvekodu. 18.02.2011. nägi tema õepere talu juures jälgi ja nad arvasid, et M.E on ise käinud. Seejärel naaber helistas ja ta sõitis ise kohale. Reedel sõitis ta kohale ja siis oli juba tuisanud, kuid kelgujäljed olid siiski veel näha. Üks rada tuli tema talu juurest tee peale, teine naabri poolt suure tee peale. Üks tee tuli tema talu poolt, teine tul

i üle põllu. M. E ütluste kohaselt oli ka naabri juures vargil käidud ja naabri nimi on E. Po.

Kannatanu ütluste kohaselt tema talu välisuksel olid lauad katki ja see uks ei läinud ilmselt lahti, kui asju välja taheti viia. Köögiuksel oli vana keelega uks, see oli sisse tambitud, uks oli lahti murtud. Elumajas oligi köögis pliit ära lõhutud, risu täis, pliidi rauad oli kadunud ja ääreraud ka, rehetuba oli suur pliit, kus pada oli sees 100 liitrine, ja see ümbris oli lõhutud, ja -

pada oli kadunud ja rehetoas seisis veel 25 liitrine pada - olid kadunud. Samuti vanaaegne raudpada. Kokku oli varastatud seega kolm pada, keedu kopsik, mille ta leidis, ahjupoti sai ka kätte, mille ka leidis. Samuti oli varastatud õmblusmasin vineerkohvriga kannatanu ema oma Eesti aegne Köhler, mis oli korras masin.

Kannatanu ütluste kohaselt kuuseheki alt oli õuest võetud vanu põllutööriistu, seal lume all oli hobukultivaator piidega tööriist, see oli läinud. Kohtuistungil kannatanu vaatles 21.02.2011 asitõendite vaatlusprotokollis (I kd tl 98-102) toodud fotosid ja leidis, et 2 fotol on suur pada, selline oli ka neil. Samuti fotol 7 on kuuseheki alt varastatud hobukultivaator. Foto nr 1 kohta ei osanud kannatanu öelda. Kuid leidis, et pajad fotodel 2-3-4 on tema omadega sarnased ja samuti vanaaegsed rõngad fotol 3. Samuti kadus elutoast 4 Lutheri tooli, üks oli katkise põhjaga see jäeti alles. Kannatanu esitas ka kohtule fotod (I kd tl 110) nendest toolidest ja taastatud pliidist, mida kohus vaatles ja võttis materjalide juurde.

1-13-2978

Lk 26 33 /

Kannatanu ütluste kohaselt tema ei oska kedagi kahtlustada. Üksnes tema naabrimees, oli varem näinud teeotsas üht seismas õhtusel ajal ja see oli olnud mõni e Volkswagenit, tumepunast autot

päev enne. Täpsemalt seda ütles kannatanule E u oli näinud ja ka autonumbri üles H , et O P as kirjutanud. Viimane andis selle numbri E.He, kuna auto oli seisnud E.Hse teeotsas. Omakorda andis E.H selle numbri kannatanule, kes edastas selle politseile. Kannatanu luges istungil ette om

a märkmetest, et auto number oli 334 ARN.

13.05.2014 istungil antud tunnistaja R R - vi ütlused (I kd tl 92). 17.02.2011.a töötas ta OÜ s Refonda vastuvõtjana. Antud menetluses on asitõendiks Refonda 21.02. leitud malmist pajad ja rõngastega pliidi ääreraud ja hobukultivaator, prokurör näitas istungil asitõendi vaatlusprotokollist nimetatud pilte tunnistajale. Arvestades asjaolusid kogumis on kaitsja vastuväited, et R.R ei saanud F.G näha mitteveenvad ja paljasõnalised.

,

Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis auto kaalu peale ja ta võttis need metallesemed siis vastu. Tema arust oli tegemist punase Volkswagen haagisega. Kõik on vormistatud, vastuvõtmise akti peal. Tunnista terahvas ja mäletab, et need asjad tõi F.G, kel oli veel keegi vanem mees kaasas. Sel korral tõid nad kokkuostu malmist esemed ja kultivaatori. Metalli üleandmise vormistas F.G A. Sitsi nimel, sest F.G oli viimaselt kirjalik volitus metall ära anda. Raha ilmselt kanti ka A.S kontole. Kannatanul istungil meenus, et auto number oli 334ARN ja haagise number 663AR. Tunnistaja ütluste kohaselt kannatanu neid esemeid kätte ei saanud, sest nad saadavad metalli Tallinnasse.

Kohus on seisukohal, et antud süüdistus on tõendamist leidnud tõenditega kogumis. Tunnistaja R.Rvi ütlused osundavad otseselt süüdistatav F.G-le, kes tõi vanametalli kokkuostu metalli, mis viitab kannatanu ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolli järgi just kannatanult varastatud metallile.

lumel, see on aga seletatav loogiliselt Ü. Varik annab ütlusi, et nägi tahmaseid jälgi sellega, et matalli kättesaamiseks lõhuti ka kannatanu pliit. Eeltoodud kohtu siseveendumus tõenditest on kinnitatud ka

- 17.02.2011 Vakaru Refonda OÜ üleandmise vastuvõtmise aktiga nr 4010217005 koos vanametalli - vastuvõtu aruandega (I kd tl 103 106), mis tõendab F.G poolt Maie

Eelmäelt varastatud asjade edasi müümist Vakaru Refonda OÜ le. Väljaprint sõiduki -

andmetega tõendab Volkswagen Vento [334ARN] kuulumist Vo

Ku

- taja A S

esitatud süüdistust kinnitavad ka täiendavalt 13.05.2014 tunnis ütlused. Viimase ütluste kohaselt kasutas F.G tema deebetkaardi, samuti PIN koode. Kohus on seisukohal, et eeltoodu seletab ka asjaolu, kuidas F.G teadmisega valitses tegu, s.t. kokkuostust saadud raha kanti A.S s sellest midagi teada saaks. kontole ja F.G sai selle välja võtta ilma, et A.S

Samuti eeltoodu kinnitab F.G suurt teo panust, ei ole eluliselt usutav, et tema seos oli vargusega liiga väike või väike, kui varguse saagi tulu laekub otse just talle.

- r K esitatud süüdistusega haakuvad ka 13.05.2014 tunnistaja V ütlused. Viimase ütluste

kohaselt oli F.G talle autojuhiks ja omavahelised suhted F.G-ga on tal normaalsed.

V.K tluste kohaselt 2011.a veebru ü ari paiku läks F.G auto katki, viimasel oli väike valge sõiduauto. F.G-le andis ta kasutada oma Volksvagen Vento reg 334ARN ja ta on ka järelhaagist temalt laenanud. Samuti on ta F.G-ga käinud metalli kokkuostu viimas. Tunnistaja ütluste kohaselt veebruaris 2011 käis F.G kokkuostu viimas oma metalli, kuid tunnistaja sellele tähelepanu ei pööranud, mis haagises oli. Kohus on seisukohal, et ka V.K ütluste alusel on tuvastatav, et F.G valitses tegu oma teadmisega täielikult ja V.Ketõttu pidas metalli F.G omaks. Samas on olemas küllaldaselt kinnitusi asitõendi vaatlusprotokolli ja kannatanu, R.Ri ning A.S ütluste näol, et vargus pandi siiski toime just F.G poolt.

1-13-2978

Lk 27 33 /

- 13.05.2014 tunnistaja O P ütluste kohaselt jälgib ta oma naabruses, kui sinna satub võõras auto ja nõnda oli ka 16.02.2011.a õhtul, ta nägi seisis üks punane Volkwagen tema talu piiri , et

peal, natuke linna poole. Selle naabruses on Toru ja Soometsa talu ja Arutee talu, mis jääb kaugemale. Auto registreerimismärgiks oli 334ARN. Seega esitatud süüdistusega riimuvad ka

O.P

ütlused, mis kinnitavad esitatud süüdistust.

17.02.2011 Vakaru Refonda OÜ üleandmise vastuvõtmise akti järgi sai F.G Vakaru Refonda OÜ- lt 2054.56 krooni ehk 131.31 eurot. Arvestades asjaolu, et 15.02-17.02.2017 käis

F.G vargil nii M.E oo talus, siis analüüsides eeltoodud tõendeid kogumis, siis e kui A.P toimusid asjade vargused, mida oma väärtuste poolest ei saa pidada väheväärtuslikuks KarS §

218 j

ärgi.

Kohus leiab, et asjaolu, et 09.06.2011 sõiduki läbiotsimine (I kd tl 107-108) ei andnud tulemust, ei tõenda esitatud süüdistust ega ole ka õigustavaks tõendiks. Asjaoludest nähtuvalt realiseeris F.G vahetult pärast vargust varastatu kokkuostus, see seletab ka asjaolu, miks läbiotsimine tulemust ei andnud.

Esitatud süüdistust tõendavad ka teised F.G süüdistused, mis on tõendamist leidnud ja needki kuuluvad seetõttu süüstavasse tõendite kogumisse kui tõendid F.G

kohta. Eeltoodu alusel on F.G ütlused kui kuritegu eitavad ütlused ebausaldusväärsed, sest on täielikus vastuolus usaldusväärse tõendikogumiga, mistõttu puudub nendes ütluses eluline usutavus ja tõenduslik väärtus.

Samuti on käesolevas asjas talle esitatud süüdistusi varguste osas alates 2009.aastast, mille tõendatuks lugemine allpool tuvastab ka KarS § 199 lg 2 p 9 aluse. Arvestades tõendeid kogumis, ks kui pidevaks

ei ole kahtlust, et vargused olid F.G jaoks nii elustiili sissetulekute saamise allika ks. Varguse toimepanemine eeldas ka majja sissetungimist, mis te tõendab KarS § 199 lg 2 p 8 aluse.

Eeltooduga on tuvastamist leidnud kõik KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 kuriteo objektiivne koosseis, mis on realiseeritud kavatsetusega ülal tuvastatud tehiolude alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seetõttu kohus mõistab F.G antud süüdistuse episoodis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi süüdi.

10.1. Kannatanu ME tsiviilhagi

Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 451 eurot (I kd tl 18). Kuivõrd kaitsja pool esitas vastuväiteid hagile, siis kohus selgitas menetluses kannatanule, et varastatud esemete väärtust peab kannatanu tõendama. Varastatud esemete väärtuste osas kannatanu märkis istungil, et ta tõendeid juurde esitada ei soovi. Kuivõrd kaitsja esitas vastuväited hagide tõendatuse osas alles põhiistungil, siis kohus andis kõikidele kannatanutele ka kirjalikult täiendava tähtaja haginõuete osas täiendavate tõendite esitamiseks (I kd tl 199 200), mida kõik kannatanud ei soovi - nud kasutada. RKL 3-1-1-69-12 11. punkti kohaselt kui varastatud asja maksumuse üle on vaidlus, ei pruugi ainuüksi kannatanu ütlused olla asja rahalise väärtuse kindlakstegemiseks piisav tõend.

Hagi kohaselt varastati ära:

1) pliidi raud koos raami ja rõngastega, väärtusega 150 eurot. Prokurör esitas tõendi, mille kohaselt pliidi rõngast on võimalik osta 7 eurot/tk (soov.ee), järelikult tõendatud on selles osas kahju tekkimine summas 14 eurot;

1-13-2978

Lk 28 33 /

2) almpada rehetoast 100l malmpada väärtusega 15 eurot, keskmise suurusega m väärtusega 10 eurot ja väiksem malmpada väärtusega 5 eurot. Prokurör esitas istungil tõendi, mille kohaselt on võimalik osta soov.ee st malmpada 100 eurot/tk. Järelikult -

vastavalt kannatanu nõude piiridele on tuvastatav, et kannatanule tekitati kolme malmpaja vargusega kahju summas 30 eurot;

3) kolm vanaaegset tooli, ja roostes naelad küünla jalg

– kohus leiab, et nende väärtuse kohta tõendeid ei ole, seega ei ole võimalik kohtul nende väärtust tuvastada;

4) Prokur õmblusmasin Köhler väärtusega 100 eurot. ör esitas istungil tõendi, mille

kohaselt on võimalik osta soov.ee st õmblusmasinat Köhler summas 60 eurot, seega - kohus tuvastab, et selles osas on kahju tekkinud summas 60 eurot.

5) Nt hobukultivaatori hinnaks on Kuldse Hobukultivaator väärtusega 100 eurot. Börsi andmetel vähemalt 10.50 eurot (II kd tl 64) ja soov.ee andmetel ka summas 200 eurot. Eeltoodu keskmine ületab 100 eurot. Seega on selles osa kahju tuvastatav summas 100 eurot.

Kokku on seega kannatanu nõue tõendamist leidnud summas 194 eurot.

Süüdistuse analüüsil on kohus tuvastanud, et süüdistatava tegevus on kannatanu kahju tekkimisega põhjuslikus seoses ja õigusvastane. Süüdistatav ei ole suutnud tõendada õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

VÕS §§ 1043,1045 lg 1 p 5 alusel rahuldab kohus kannatanu hagi osaliselt, s.o summas 194 eurot, mõistes selle välja F.G-lt kannatanu kasuks.

11. 15.02.2011 kuni 17.02.2011 vargus kannatanu Alr Pe o Arude talus (F.G)

F.G süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud vargusi, seega olles KarS

§ 199 lg 2 p 4 täheldatud isik, - ajavahemikul 15.02.2011 kell 14:00 kuni 17.02.2011 kell 13:30 tungis elumaja ja kõrvalhoonete uste lahtimurdmise teel Sauga vallas Räägu külas Aru tallu, kus kohast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil elektrimootoriga kompressori väärtusega 60€, plastikust seguvalmistamise kasti väärtusega 5€, 3 raudäket väärtusega kokku 75€, 9 piiga hobukultivaator väärtusega 25€, 4m pikkune ankrukett väärtusega 30€, terasplaat väärtusega 20€ ning ära lõhutud kolm tabalukku kokku väärtusega 30€. Kokku põhjustas ta E-

Ar P

e vargusega kahju 345 €.

Kaitsja märkis kohtuvaidluses, et Räägu külas sellist talu ei ole. Samas puudub vaidlus, et Räägu külas on kannatanul talu, mis on Arude talu. Seega eeltoodud märkus on täpsustav, kuid sel ei ole sisuliselt olulist ja määravat tähtsust.

13.05.2014 andis tunnistajana istungil ütlusi Ül 94). Tema ütluste kohaselt Räägu V (I kd tl 93-

külas Sauga vallas on tema ema sünnikodu, kus elab ema vend E Psoo, kes on ametlik talu omanik. Räägu talus käidi vargil 2011 veebruaris. Ka temale naaber O.P kinnitas, et varasemalt oli lähistel seisnud tumepunane auto reg nr-ga 334ARN.

Ü.V ütluste kohaselt maha oli jäetud termoskannu kaan, lõhutud oli keldri ja sauna ukse taba.

Saunas ja kuuris olid kõik segi paisatud. Kuuri alt, mis oli lõhutud, sealt oli kadunud kompressor, raudäkked, kuna E.P oli vana meremees, siis oli ankrukett seal aga seda ei olnud.

Need on suuremad asjad, võetud oli ka elektrijuhtmeid. Alles oli jäetud hobuse looreha ja piidega äke oli kadunud. Ü. V nägi lumel ka tahmaseid jälgi, ehkki neilt tahmaseid asju varastatud ei olnud, kuid lohistamise jälgi oli. Kadunud oli plastmassist seguvalmistamise kast,

1-13-2978

Lk 29 33 /

kuna minu väimees tegi põrandat, siis ta ostis selle segukasti ja see oli kadunud ja Ü. Varik arvas, et selle kastiga midagi veeti, sest leidsid hiljem selle tee äärest. Ü.Vk nägi jälgi ka naabertalu poolt.

Kohus on seisukohal, et ka antud episood on tõendamist leidnud ka eelmises episoodis toodud tõenditega, sest antud kuriteosündmus on üksteisega seotud. Nii kannatanu M.E kui Ü.V ed

u ütluste kohaselt on selge, et antud kuriteod pandi toime samal ajal. Seda seletavad nii tahmased jäljed, mida mõlemad märkasid, kui ka tee rada, mis ühendas kahte sündmuskohta ja mis M.E saabudes sündmuskohale oli juba lumme mattumas. Samuti haakuvalt kahe sündmuspaigaga on olemas tõend O.Plu tähelepanekute näol, mis seob antud kuriteo sündmused F.G-ga.

Kuna ka 17ndal veebruaril käis F.G metalli viimas ja ka Ü.V ütlustest on näha, et vargal oli eeskätt metalli huvi, et viia see OÜ sse Refonda. Kokkuostus töötas aga tunnistaja R.R - v,

kes tundis ära F.G, kes tegutses A.S õiduauto, millele osundas ka O.P nimel ja s u. A.Si

ütluste kohaselt kasutas aga F.G tema PIN koode pangakontole ligipääsuks. Sõiduauto Volkswagen kuulus aga V.Ke, kes oli samuti kokkuostus kohal, kuid sai aru, et F.G müüb oma metalli. Eeltoodust tekkiv tõendite kogum viitab kahtlusteta sellele, et ka selles episoodis on varguse toimepannud isikuks just F.G. Antud tõendite kogum muudab ka F.G ütlused ebausaldusväärseteks, kuna viimane eluliselt mitte usutavalt väidab, et tal ei ole seost antud kuritegudega, ehkki tõendi kogum lükkab selle väite rõhuvalt ümber.

F.G süüdistuses on märgitud ka segukast. Ü.Vk samas märgib istungil, et selle said nad siiski tagasi, kuna leidsid ise üles, pärast seda kui politsei ära läks, kuna leidsid selle kraavi äärest ja arvasid, et sellega lohistati asju. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et N.T loobus segukasti vargusest ja selle vargust kohus ei tuvasta.

Juhindudes eeltoodust ja p-s 1.1.1. tuvastatud asjaoludest, on tõendamist leidnud kõik KarS §

199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 kuriteo objektiivne koosseis, mis on realiseeritud kavatsetusega ülal tuvastatud tehiolude alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seetõttu kohus mõistab F.G antud süüdistuse episoodis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi süüdi.

11.1. Kannatanu A.P tsiviilhagi

Kannatanu esindaja k on esitanud A.P Ü.V oo nimel tsiviilhagi summas 345 eurot, mis põhineb süüdistuse tekstil. Kannatanu on Ü.Ve väga istõttu eakas sugulane ja tervise probleemidega, m kohus arvestab Ü.Vu poolt esitatud tsiviilhagi muuhulgas TsMS § 405 lähtudes, kuivõrd Ü.V ei vastaks muidu lepingulise esindaja nõuetele võimalus hagi ja kannatanul puuduks muidu esitada. Eeltoodu rakendamises ei esita ka pooled vastuväiteid. Kannatanu hagi sisse on arvatud kahju mitmete esemete vargusega ja lõhkumisega seoses, sh sisse on arvatud ka segukast ning seejärel on toodud haginõue üksnes lõppsummana. Kannatanul puudub alus seguvalmistamise kasti eest kahju nõuda ülal toodud motiividel. Seoses kaitsja poole vastuväidetega hagile, kohus selgitas istungil kannatanu esindajale kohustust tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Sellega seoses võttis kohus asja materjalide juurde kannatanu poolt esitatud tõendid sarnaste varastatud esem - ete väärtuste kohta (II kd tl 54, 61 65), selle kohaselt on tõendamist leidnud varastatud asjade väärtused kannatanu poolt kaubandusvõrgust välja võetud väljavõtetega hindade ja asjade osas, sh Kuldsest Börsist. Nimelt, hagi kohaselt:

1) lõhuti ära uksed, Rautas maksab üks uks 129 eurot, kaks ust seega II tl 62 kohaselt K- eurot;

2) varastati elektrimootoriga kompressori, II kd tl 61 järgi peab kannatanu selle väärtuseks väärtusega rauta tõend uue kompressori kohta isegi suuremas s

60 eurot, ehk tal on K- ummas (II kd tl 61).

1-13-2978

Lk 30 33 /

3) varastati 3 raudäket, Kuldse Börsi andmetel (II kd tl 63) kohaselt on ühe kasutatud äkke hind

30 eurot, seega kokku 90 eurot;

4) varastati 9 piiga hobukultivaator, kannatanu peab selle väärtuseks 25 eurot (II kd tl 61), osta.ee andm ning soov.ee andmetel ka summas etel müüakse seda tk 11, 10.50 ja 10.00 eurot

200 eurot. Seega lähtudes nõude piiridest on ilmselt kannatanu nõue põhjendatud summas 25 eurot; 5) varastati 4m pikkune ankrukett, kusjuures sarnase keti väärtuseks on 39.74 eurot meeter ehk kokku 119.22 eurot (II kd tl 65) 6) varastati terasplaat, sarnane terasplaat maksab Kulde Börsi andmetel 300 eurot (II kd tl 65) 7) lõhuti ära kolm tabalukku, sarnased tabalukud maksavad 11.45 eurot/tk (II kd tl 62).

Eeltoodud summad on kokk

u enam oluliselt enam kui kannatanu nõue.

Süüdistuse analüüsil on kohus tuvastanud, et süüdistatav F.G tegevus on kannatanu kahju tekkimisega põhjuslikus seoses ja õigusvastane. Süüdistatav ei ole suutnud tõendada õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

K on seegi, et kannatanult varastati ja kahjustati annatanul on õigus nõuda vähem ja oluline kannatanu vanu esemeid, mistõttu juhindudes VÕS § 132 lg ja § 127 lg -st 1 -st 6 on kannatanu hagi igati põhjendatud, kuna tõendeid esitati uute asjade hindadest lähtudes. Kokkuvõttes kohus tuvastab, et esitatud hagi on mist leidnud tõenda täies ulatuses, s.o summas 345 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kannatanu A F.G-lt VÕS §§ 1043,1045 lg 1 p 5 alusel. P

12. Karistused

Karistamise aluseks on isiku süü. Samas peab arvestama ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Lisaks täidab karistus nii üldkui ka eripreventiivset rolli.

Konkreetsel juhul on süüdistatavate puhul tegu isikutega, keda kõiki on varem kriminaalkorras karistatud muuhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning tähelepanu väärib, et karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on neid karistatud ka vangistusega. Varasemad karistused iseloomustavad isikuid. Samas tuleb na karistused olid märkida seda, et S.Kir talle käesolevaga inkrimineeritud ajal kustunud, samas teiste osas oli neil olemas igati alles õiguslik tähendus.

Eeltoodust kohaselt tuleb tõdeda, et süüdistatavad on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist.

Samuti tuleb arvesse võtta seda, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse F.G kokku 8, H.I 6, P.K 5 ja Oliver H.I 1 kuriteo toimepanemises.

Arvestades seda, et varasemad karistused (s.h. ka vangistused) ei ole süüdistatavatele vajalikku mõju avaldanud ning nad on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, siis sellest tulenevalt ei ole konkreetsel juhul võimalik antud kriminaalmenetluse esemeks olevate kuritegude toimepanemise eest süüdistatavatele kohaldada karistusliigina mitte rahalist karistust, vaid kõigi süüdistatavate puhul tuleb kõne alla üksnes vangistuse kohaldamine.

Karistamise aluseks isiku süü suurus, millele hinnangut andes tuleb kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendiga nr 3-1-1-18- emise

11 esmajoones lähtuda süüteo toimepan asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.

1-13-2978

Lk 31 33 /

Nimetatud asjaolusid arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et konkreetsel juhul tuleb hinnata kõigi süüdistatavate süüd vähemalt keskmise F.G osas isegi suuremaks, kuivõrd

ks. kuritegude kavandamisel oli temal suurim initsiatiiv.

Arvestada tuleb seda, et H.I , P.K ja Oliver H.I tunnistasid nii kohtueelses menetluses kui k

a kohtus oma süüd neile etteheidetavate kuritegude toimepanemises aitasid kaasa kriminaalmenetlusele ning avaldasid kahetsust. Nende puhul ja esinevad seega kergendavad asjaolud.

Kohus leiab, et karistuste määramisel kõikide süüdistatavate puhul tuleb arvestada minimaalselt ka asjaolu, et inkrimineeritud episoodid pandi toime ja alustati menetlust 2009-2011.a Mõistliku menetlusaja kriteeriumist lähtudes leiab kohus, et episoodid, mis on 2009-2010 on kriitiliselt ületamas mõistliku aja kriteeriumi ja seetõttu nende osas karistusi tuleks vähendada. Samas tuleb arvestada F.G puhul asjaolu, et asja lahendamine üldmenetluses rippus eeskätt F.G soovi taga. Seega on üldteada, et asja lahendamine üldmenetluses võtabki enam aega, kui puuduvad asjas erandid, mistõttu üldmenetlus on vabavalik ja mõistlik menetlusaeg ongi selles pikem F.G vabal valikul. Eeltoodud printsiipe arvestades ei ole võimalik menetlust kindlasti lõpetada, eriti F.G suhtes, viidates mõistliku menetlusaja kriteeriumile, vaid karistusi on võimalik teatud määras mõista väiksematena.

Kokkuvõttes kohus, tunnistab süüdi ja karistab:

1) H.I

esitatud süüdistustes: KarS § 121 järgi ning mõistab talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõistab talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistsust;

KarS § 201 lg 2 p 1 järgi (süüdistuse episood 15.09.2009 Andrei Kägu jalgratta vargus) ning -

mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima b

suurendamise teel mõista KarS § b H.I-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistus aeg (24.11.2009 - 25.11.2009 kell 14.45 /I kd, tl 131-132/; 10.11.2009 - 12.11.2009 /II kd, tl 23-

24/) viis päeva. Ärakandamta karistus on 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui ta 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1 6 järgi kontrollnõudeid. -

2) P.K esitatud süüdistustes:

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista b talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning mõistab talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel 5 (viis) kuud vangistust. KarS

§ 74 lg te 1 ja 3 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui ta 18 - -kuulise katseaja

jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1 6 järgi kontrollnõudeid.

-

3)

F.G esitatud süüdistustes (s.o episoodid pärast 07.04.2010.a): KarS § 266 lg 2 p 3 järgi /episood 09.12.2010, kannatanu R.Kitt/ ning mõistab talle karistuseks

4 (neli) kuud vangistust;

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi /episoodid: 1) 15 17.02.2011, kannatanu M.Eelmäe; 2) 15 - - 17.02.2011, kannatanu A.-E. Peetersoo/ ning karistuseks mõistab 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. tueb KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista

tuleb

liitkaristus 07.04.2010 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-06-11232 F.G-le mõistetud karistusega

1 (üks) aasta vangistust, suurendades karistust 1 (ühe) aasta võrra, - mõistes liitkaristuse 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

1-13-2978

Lk 32 33 /

Samuti tuleb süüdi tunnistada F.G esitatud süüdistustes (s.o episoodid enne 07.04.2010.a):

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi /episoodid: 1)13.09.2009, kannatanu H.Kaldau; 2) 20.09.- 17.10.2009, kannatanu A.Kahar; 3) 01.-11.10.2009, kannatanu A.Metsmaa; 4) 22-23.10.2009, kannatanu M.Kokka; 5) 01.- b talle karistuseks 1 15.12.2010, kannatanu R.Liivik/ ning mõista (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus 07.04.2010 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-06-11232 F.G-le KarS § 209 lg 2 p 1, 4 § 22 lg 3 järgi mõistetud ja käesolevaga - KarS § 65 lg 2 juurde liidetud karistusega (kokku vangistus 2a 3 k), üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista seeläbi lõpliku liitkaristusena 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusest maha eelvangistus aeg (07.- 09.06.2011 /I k, tl 34- 35/) 3 (kolm) päeva. Ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja Neeme Karistus tuleb Tähtlal ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale.

4)

199 lg 2 p 4, 7, 8 Oliver H.I süüdistuses KarS § järgi ning mõista talle karistuseks 2

kuud ja 12 päeva vangistust (episood KarS § 65 lg 1 alusel mõista

22. -23.10.2009). tuleb

liitkaristus 31.03.2010 Pärnu kohtumaja poolt kriminaalasjas nr 1 1792 talle mõistetud karistusega, s.o 1 aasta ja 6 kuud, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta, 8 kuud ja 12 päeva vangistust, mis lugeda käesolevaga täielikult kantuks alljärgmistel asjaoludel: a) seoses 31.03.2010 kohtuotsusega kohaldatud karistuse täieliku ärakandmisega eelvangistuses ja üldkasuliku töö sooritamisega, mis katab 1 aasta ja 6 kuud vangistust (vangistus 1 a ja 6 k, sellest oli eelvangistuses 3 päeva, ülejäänud asendati ÜKT-ga, mis on sooritatud) ning b) 2) KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg 09.09-21.11.2014.a, s.o 2 kuud ja 12 päeva vangistust.

13.Menetluskulud

Välja mõista riigituludesse menetluskulud süüdimõistetultelt tuleb

H.I-lt, P.K-lt

, F.G-lt ja Oliver H.I lt KrMS §§ 180 lg 1, 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu igalt ühelt 0,45 eurot.

Välja mõista riigituludesse menetluskuludena H.I lt, P.K lt ja Neeme - tuleb Tähtlalt KrMS §§ 180 lg 1, 179 lg 1 p 2 alusel sundraha igalt ühelt 532.50 eurot seoses II astme kuriteo toimepanemisega. Samas Oliver H.I lt sundraha mitte välja mõista, sest kohus mõistis talle liitkaristuse KarS § 65 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et isikute resotsialiseerumise huvides tuleks teatud menetluskulusid vähendada, samuti asjaolul, et istungid jäid ära ka seoses O.H.I põhjuseta puudumistega. Kohus võiks sellest tulenevalt O.H.I menetluskulusid suurendada, kuid kohus üksnes nii palju tuleb O.H.I-le vastu viimase resotsialiseerumise huvides, et ta seda ei tee, kuna siiski

O.H.I on sissetulekud väiksed, kuid samas mõistab täielikult temalt välja menetluskulud ilma vähendamiseta.

Nimelt, , 175 lg 1 p 4 alusel tuleb KrMS §§ 180 lg 1, 3 välja mõista riigituludesse riigi õigusabi kulud: F.G-lt vähendatult 1500 eurot, jättes 360 eurot riigi kanda; P.K lt vähendatult 1000 eurot, jättes riigi kanda 1216.56 eurot; -

H.I lt 1000, jättes riigi kanda 2141.81 eurot.

1-13-2978

Lk 33 33 /

KrMS §§ 180 lg 1, 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigituludesse riigi õigusabi kulud tuleb Oliver H.I-lt 1728 eurot.

KrMS §§ 175 lg 1 p 2, 178, 180 lg 1, 190 p 1 alusel välja mõista riigituludesse vastavalt tuleb kannatanute ja tunnistaja sõidukulud kohtuistungile:

H.I lt , F.G-lt ja P.K lt, s.o igaühelt 19.79/3 eurot kannatanu - H.Kallau sõidukulu katteks;

H.I lt kannatanu A.Kägo sõidukulud 265 eurot;

H.I lt, F.G-lt ja P.K lt, s.o igaühelt 25/3 eurot kannatanu A.Kahari - sõidukulu katteks;

F.G-lt ja P.K lt, s.o kummaltki 17.50 eurot kannatanu R.Kitti sõidukulu - katteks;

H.I lt, Oliver H.I lt, F.G-lt ja P.K lt, s.o igaühelt 5.50 eurot - kannatanu K.Rehe sõidukulu katteks

Seoses sissetulekute vähesusega süüdimõistetutel H.I , F.G , Oliver H.I ja P.K tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

14. Asitõendeid ja tõkendeid ei ole.

Allkirjastatud digitaalselt

Indrek Nummert Kohtunik