3-14-51675/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2015, Jõhvi Haldusasja number 3-14-51675 Haldusasi IMG Energy OÜ kaebus Keskkonnaameti 24. aprilli 2014. a otsuse nr V 7-6/13/16-25 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks lõpetada 24. aprilli 2014. a otsusega nr V 7-6/13/16-

25 algatatud keskkonnamõju hindamise menetlus

Menetlusosalised Kaebaja IMG Energy OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindajad Jane Adler ja Maret Vildak Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata IMG Energy OÜ kaebus.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 19. veebruaril 2015 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. IMG Energy OÜ on alates 2002. aastast tootnud Lääne-Virumaal Kunda linnas Jõe tänava silla all asuvas hüdroelektrijaamas elektrit.

2. IMG Energy OÜ esitas 31. detsembril 2012 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse nr V 7- 6/13/16 Lääne-Virumaal Kunda linnas Jaama tn 17 kinnistul Kunda jõe jätkuvaks paisutamiseks ning Kunda III paisul hüdroenergia kasutamiseks (tl 10).

3. Keskkonnaamet algatas 24. aprilli 2014. a otsusega nr V 7-6/13/16-25 keskkonnamõju hindamise (KMH) IMG Energy OÜ vee erikasutusloa taotlusele (tl-d 11-15). Kaebaja esitas KMH algatamise otsusele 11. märtsil 2014 vaide (tl 16) ja 2. juulil 2014 vaide täienduse (tl-d 17-19). Keskkonnaamet tagastas 7. juuli 2014. a otsusega vaide (tl-d 20-25).

Kaebuse põhjendused ja taotlus

4. IMG Energy OÜ esitas 6. augustil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 24. aprilli 2014. a otsuse nr V 7-6/13/16-25 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks lõpetada 24. aprilli 2014. a otsusega nr V 7-6/13/16-25 algatatud KMH (tl-d 3-7). Kaebaja seisukohad on järgmised.

4.1. Kehtiv õigus ei nõua KMH algatamist, seetõttu ei ole tegemist õiguspärase menetlustoiminguga. KMH menetluse läbiviimine on liiga pikk ja koormav, põhjustades kaebajale põhjendamatuid kulutusi. KMH menetluse algatamisega kaasnevad kaebajale rahalised kohustused, sest KMH aruande tellimine eraõiguslikult eksperdilt on arendaja kohustus. Samuti suurendab pikk menetlusaeg kaebaja väljaminekuid. Olukorras, kus KMH algatamine ei ole vajalik, on tegemist olulise subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kehtiv õigus ei pea vajalikuks KMH algatamist olemasolevale tegevusele, mida muuhulgas ei ole kavandatud muuta.

4.2. Kaebaja taotleb tegevusloa pikendamist veekogu paisutamiseks ja hüdroelektrienergia tootmiseks, samas ei ole tema tegevus alates selle alustamisest muutunud (va asjaolu, et rajatud on kalapääs). Vastav tegevus on toimunud käesolevaks hetkeks ligi 12 aastat vee erikasutusloa alusel ning Kunda jõe hüdroloogilisi tingimusi arvestades parimat tehnikat kasutades. KMH menetlus on seotud eelkõige kavandamisel olevate (planeeritavate) ja mitte olemasolevate tegevuste võimalike mõjude kindlaks tegemisega.

4.3. Täiendavalt põhjendab Keskkonnaamet KMH algatamist asjaoluga, et tegevus asub Natura alal ja seetõttu on vaja hinnata kavandatava tegevuse mõjusid kaitse eesmärkide suhtes. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 2 kohaselt on ka Natura alade puhul mõju hindamise kohustus seotud kavandamisel olevate (planeeritavate) tegevustega. Ka KeHJS § 29 lg 1, mis käsitleb Natura alade mõju hindamise erisusi, räägib ennekõike kavandatava tegevuse mõjude hindamisest, mitte olemasoleva tegevuse mõjude hindamisest. Seega on Keskkonnaamet jätnud KMH algatamisel tähelepanuta olulise aspekti, milleks on see, et KMH menetlust ei ole võimalik käesoleval juhul rakendada. Selliselt on Keskkonnaamet väljunud kaalutlusõiguse piiridest, sest ta on otsustanud midagi, milleks seadus ei ole võimalust andnud.

4.4. KMH algatamise vajadust ei ole võimalik tuletada ka Euroopa Liidu õigusest ja vastavast kohtupraktikast. Kavandatavate tegevuste mõju hindamise regulatsioon lähtub Euroopa Liidu õigusest. EÜ Nõukogu direktiivi 2011/92/EL alusel on kavandatav tegevus projekt, milleks on ehitiste või muude käitiste püstitamine või kavade teostamine ning muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade kaevandamine. Seega on ka direktiivi sõnastuse kohaselt KMH algatamise vajadus seotud kavandamisel olevate projektidega. Samuti kinnitab seda direktiivi preambuli punkt 3: “keskkonnale avaldatavat mõju tuleks arvesse võtta kogu tehnilise kavandamise ja otsustamise võimalikult varajases etapis.”

4.5. Euroopa Kohus on korduvalt oma praktikas rõhutanud, et hindamisele kuuluvad olemasolevate projektide muutmised. Sealjuures leidis Euroopa Kohus kohtuasjas C-72/95, et hindamisele kuuluvad mitte vaid uued rajatavad tammid, vaid ka olemasoleva tammi muutmine, kui see paigutatakse ümber, seda tugevdatakse, laiendatakse või asendatakse uuega. Euroopa Kohus ei ole ühelgi juhul asunud seisukohale, et hindamisele peaksid kuuluma olemasolevad projektid, kui neid ei muudeta. Euroopa Kohtu praktika on piisavalt selge selles osas, et mõju hindamise aluseks peab olema mingi perspektiivne (veel valmiv) tegevus. EÜ Nõukogu direktiiv 2011/92/EL ei kohaldu selliste tegevuste puhul, mis on juba olemas ja mida ei kavandata muuta.

4.6. Ka nn loodusdirektiivist ei ole võimalik tuletada, et mõju hindamist tuleks kohaldada olemasolevate tegevuste puhul. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 esimene lause sätestab, et iga kava või projekt, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitseeesmärkidele avaldab. Loa pikendamise taotlust võib küll formaalselt käsitleda projektina, kuid kaebaja olemasolevat tegevust projektina käsitleda ei saa.

4.7. Käesoleval juhul toimus tegevuse rajamine ning selle esialgne hindamine enne seda, kui Kunda jõgi määratleti Natura alaks. Euroopa Kohtu lahendi C-226/08 kohaselt laevateede hooldustööd, millele on antud luba enne loodusdirektiivi ülevõtmise tähtaega, peavad juhul, kui need võivad avaldada sellele alale olulist mõju, läbima KMH, kui neid töid jätkatakse pärast asjaomase ala lisamist ühenduse tähtsusega alade loetellu. Otsuses leidis kohus ka seda, et juhul, kui nende tööde teostamise korduvust, laadi ja tingimusi arvestades võib neid vaadelda üheainsa tegevusena, siis võib neid hooldustöid käsitada ühe ja sama projektina loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses. Seega on ka Euroopa Kohus leidnud, et tegevuse reaalset jätkumist on võimalik käsitleda ühe ja sama projektina. Samuti on kaebaja tegevuse mõjusid Natura alale hinnatud peale Kunda jõe lisamist ühenduse tähtsusega alade loetelu, sealjuures ka kaitseeesmärkide suhtes.

4.8. Samuti on Euroopa Kohtu lahendis nr C-404/09 leitud, et kui luba oli antud ilma keskkonnamõju hindamata, kuid loamenetlus toimus enne vastava ala erikaitsealaks kinnitamist, ei ole tegemist liikmesriigipoolse rikkumisega. Euroopa Kohus leidis, et olukorras, kus on tegemist pideva ühetaolise protsessiga, peaksid liikmesriigid tarvitusele võtma loodusdirektiivi art 6 lg 2 järgsed meetmed tegevuse tagajärgede suhtes. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 kohaselt peavad sel juhul liikmesriigid astuma vajalikke samme vältimaks loodushoiualadel looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade seisundi halvenemist, samuti selliste liikide häirimist. Loodusdirektiiv ei nõua vajaliku sammuna täiendavat mõjude hindamist. Kaebaja on võtnud kasutusele meetmeid, et vähendada liikide häirimist ning aidata kaasa sellele, et looduslikud elupaigatüübid jätkuvalt ei kahjustuks. Selleks rajas kaebaja 2012. aastal kalapääsu.

4.9. KMH algatamine ei ole kooskõlas ka olemasoleva halduspraktikaga. Keskkonnaameti hinnangul on KMH algatamine vajalik, sest Natura alade puhul ei ole võimalik hinnata tegevuse mõju eksperthinnanguga, kuna vastavalt KeHJS § 3 p-le 2 on Natura ala mõjude väljaselgitamine võimalik üksnes keskkonnamõju hindamise menetluse raames (vaideotsuse punkt 3.2.). See seisukoht ei ole kooskõlas olemasoleva halduspraktikaga. KeHJS § 6 lg 3 kohaselt lähtub otsustaja eelhinnangu andmisel muuhulgas kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura alale. Keskkonnaamet on oma halduspraktikas korduvalt lubanud hinnata kavandatava tegevuse mõjusid Natura alale eelhinnangu või eksperthinnanguga.

4.10. KMH algatamine ei ole vajalik, sest on olemas tõhusamad ning vähem koormavad võimalused sama eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnaameti hinnangul on KMH algatamine vajalik, sest samadel tingimustel paisutamise ja hüdroenergia kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud on loa andjale ebaselged ning eelhinnangu tulemustele tuginedes ka olulise keskkonnamõjuga. Sel põhjusel ei ole KMH menetluse algatamine eesmärgipärane ega ka vajalik meede. Keskkonnaameti ebakindluse kõrvaldamiseks on ka teisi võimalikke ning efektiivsemaid meetmeid. Ka vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg-le 2 peab menetlustoiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Tulenevalt KeHJS § 2 lg-st 1 on KMH menetluse üheks eesmärgiks muuhulgas anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Samuti võimaldada arvestada tulemusi tegevusloa andmise menetluses. Samas vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 18 § 5 p-le 10 oleks vee erikasutusloa menetlemisel võimalik taotlejalt tellida eksperthinnanguid. Seega on vee erikasutusloa pikendamise menetluses alternatiivsete analüüsimeetodite kasutamine võimalik.

4.11. Kaebaja hinnangul puudub ka vajadus KMH algatamiseks, sest Keskkonnaametil on olemasolevat informatsiooni juba piisavalt. Olemasolevate uuringute mahtu arvesse võttes ei ole kaebajale selge, kuidas tema tegevuse uuesti hindamine võimaldab anda Keskkonnaametile veel paremat ning objektiivsemat infot. Näiteks on vaideotsuse kohaselt hetkel koostamisel Sirtsi loodusala kaitsekorralduskava, mille koostamise raames on teostatud ka uuring "Sirtsi loodusala hõlmava Kunda jõe kalastiku ja veeselgrootute ning vee-elupaikade inventuur ja kaitsekorralduslikud soovitused" eksperdi Rein Järvekülje (MSc) poolt. Samuti analüüsitakse erinevate paisude kumuleeruvaid mõjusid käesoleval hetkel koostamisel oleva Kunda hüdroelektrijaama (Kunda I) paisu rekonstrueerimise KMH raames. Lisaks on kaebaja tegevuse mõju hinnatud korduvalt erinevate mõju hindamiste, sh KMH raames. Siiski, kui selgub, et olemasolevate andmete ja uuringute andmed ei ole tõepoolest piisavad, on alternatiivselt võimalik nii elustiku osas, veerežiimi küsimustes kui ka kumuleeruvate mõjude küsimuste lahendamiseks tellida eraldiseisvad eksperthinnangud.

Vastustaja seisukohad

5. Vastustaja palus 29. septembri 2014. a vastuses kaebusele jätta kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata (tl-d 63-70). Vastustaja seiskohad on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Kaebaja on jätnud tähelepanuta Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele eelduslikult mõju avaldava kavandatava tegevuse avaliku huvi tähtsuse ja sellega kaasneva KMH erisused seoses tagajärgede hindamisega, mida kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele avaldab (edaspidi Natura-hindamine). Eeltoodust lähtuvalt peab Keskkonnaamet kaebaja seisukohti ja väiteid asjakohatuteks ning kaebust põhjendamatuks ja alusetuks. Natura hindamine viiakse Eestis läbi KMH menetluse raames.

5.2. Kaebaja viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta puudutavale Euroopa Kohtu praktikale on asjakohatud. Praegusel juhul on tegemist loodusdirektiivi art 6 lg-st 3 tuleneva nn Naturahindamisega. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 sätestab Natura-hindamise kohustuse ja põhimõtted, mis on Eesti õigusesse üle võetud KeHJS-iga ja sellest tulenevalt viiakse Natura-hindamine läbi KMH menetluse käigus (KeHJS § 3 p 2, § 29).

5.3. Euroopa Kohtu praktika toetab Natura-hindamise läbiviimist. Euroopa Kohtu otsustes C-127/02 ja C-226/08 on kohus selgitanud, et igakordsel loa väljaandmisel ei ole välistatud eelneva Naturahindamise läbiviimine. Neist otsustest tuleneb, et loodusdirektiivi eesmärk on vältida Natura alade kahjustamist ning tagada loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. Seega on loodusdirektiiv väga range ja lähtub eesmärgist tagada Natura 2000 võrgustiku alade kaitse ning pole oluline, kas tegevus on täiesti uudne või mitte. Euroopa Kohus tugines kohtuasjas nr C-127/02 ettevaatusprintsiibile ja keskkonna kaitstuse kõrge taseme printsiibile ning otsusest nähtub, et Naturahindamine tuleb teha kõigil juhtudel, kui tekib kahtlus olulise mõju puudumises (p 44). Naturahindamine tuleb läbi viia alati, kui objektiivse teabe põhjal pole välistatud, et kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude kavade või projektidega Natura alale oluline mõju (p 45). Sellest tuleneb, et üksnes juhul, kui mingit kahtlust ei ole, et oluline mõju on tõepoolest välistatud, võib hindamise ära jätta.

5.4. Euroopa Komisjoni koostatud käsiraamatus „NATURA 2000 alade kaitsekorraldus. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätete tõlgendamise käsiraamat“ (lk 29 jj) on selgitatud, et loodusdirektiiv annab mõistele „projekt“ laia tähenduse. Käsiraamatust tuleneb, et seda mõistet ka ei defineerita, et vältida olukorra tekkimist, kus mõiste „projekt“ legaaldefinitsioon võib osutuda liialt kitsaks ja selliselt välistada teatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise, mis ei mahu legaaldefinitsiooni alla, kuid siiski avaldavad olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Käsiraamatus on viidatud sellele, et mõiste „projekt“ hõlmab kõiki tegevusi, mis mõjutavad looduskeskkonda ja maastikku Natura 2000 võrgustiku aladel.

5.5. Keskkonnaamet on KMH algatamisel arvestanud HMS § 4 lg 2 järgi oluliste asjaoludega. Keskkonnaameti hinnangul võib hüdroenergia tootmine mõjutada negatiivselt nii Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ja nende elupaiku kui ka kogu Kunda jõe alamjooksu vee-elustikku ning elupaiku.

5.6. Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi linnuja loodusala) kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) koostamise raames teostatud vee-elustiku ja elupaikade inventuuri „Sirtsi loodusala (Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala) hõlmava Kunda jõe kalastiku ja veeselgrootute ning veeelupaikade inventuur ja kaitsekorralduslikud soovitused” (edaspidi 2013. a inventuur) läbi viinud ekspert Rein Järvekülg (MSc) on Sirtsi loodusala piires paikneva Kunda jõe osas andnud kaitsekorralduslikke soovitusi kaitstavate alade – Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi looduskaitseala – kaitseeesmärkide saavutamiseks. 2013. a inventuuri kohaselt ohustab hüdroenergia tootmine eksperdi hinnangul jõe looduslikku veerežiimi ning seeläbi lõheliste sigimisedukust allpool Kunda I paisu (ehk juba olemasoleval ja toimival sigimisalal) (lk 48). 2013. a inventuuri koostanud ekspert on negatiivse mõjuteguri leevendusmeetmena soovitanud hüdroenergia tootmise lõpetamist. 2013. a inventuurist saadud teabe põhjal pole seega oluline negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alale välistatud ning esineb põhjendatud kahtlus vastavalt eksperdi antud hinnangutele olemasolevate negatiivsete mõjutegurite (sh hüdroenergia tootmise) osas Kunda jõe hoiuala alamjooksul, mistõttu on vajalik KMH algatamine.

5.7. Keskkonnaamet on toonud välja KMH algatamise otsuse p-s 4 (lk 7), et ajavahemikul

3. novembrist 2011 kuni 10. juulini 2013 on Keskkonnainspektsioonile saabunud kokku 27 kaebust seoses veerežiimi muutustega Kunda jõe alamjooksul Lontova silla juures. Samasisulisi kaebusi on Keskkonnaametile teadaolevalt hiljemgi laekunud. Lisaks on Keskkonnainspektsioon teostanud järelevalvet Kunda III paisul seoses veetasemete kõikumisega. Täiendavalt on Keskkonnainspektsioon algatanud kaebaja suhtes väärteomenetluse ning teinud 22. juulil 2014 vee erikasutusloa nõuete rikkumise kohta Kunda III paisul kaebaja suhtes otsuse.

5.8. Kaebaja toob kaebuse p-des 5 ja 49 välja uuringud, mille tulemusena leiab, et Keskkonnaametil on piisavalt olemasolevat teavet. Keskkonnaamet pöörab tähelepanu, et kohus ei saa kontrollida hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise kohta. Analoogselt ei saa ka kaebaja anda hinnangut, kas

Keskkonnaametil on piisavalt informatsiooni, asudes pädeva haldusorgani eest sisuliselt asja üle otsustama. Keskkonnaamet leiab, et see teave pole piisav, asjakohane ega asenda Natura-hindamist.

5.9. Kaebaja on ise senises menetluses möönnud, et vajalik on täiendavaid asjaolusid uurida, andmeid koguda ning täiustada tehnoloogilisi seadmeid. Seega on asjakohatud kaebaja väited, nagu oleks tegemist alates 2002. aastast samasuguse tegevusega ning hüdroenergia tootmine toimub samal viisil ja samadel tingimustel ega kavandata tegevuse muutmist. Kaebaja tunnistab olemasoleva tegevuse muutmise vajalikkust, olemasoleva tehnoloogia täiustamise vajalikkust ning kavandab olemasoleva tegevuse muutmist.

5.10. Keskkonnaamet peab asjakohatuks kaebaja seisukohta, mille kohaselt pole KMH algatamine kooskõlas olemasoleva halduspraktikaga. Viidatud halduspraktika hõlmab peamiselt muude ametiasutuste tegevust ning üksnes ühel juhul on Keskkonnaamet olnud otsustajaks. Keskkonnaamet ei saa vastutada muude ametiasutuste tegevuste eest ega ole teadlik viidatud üksikjuhtumi asjaoludest.

5.11. Tegemist ei ole loa pikendamisega, vaid uue loa taotlusega. 31. detsembril 2012 esitas kaebaja Keskkonnaametile uue vee erikasutusloa taotluse uue loa väljastamiseks, mitte loa pikendamiseks, nagu on välja toodud kaebuses. Taotluse kohaselt soovib kaebaja vee erikasutusluba viieks aastaks vee paisutamiseks ja hüdroelektrienergia tootmiseks. Kaebaja väited, nagu oleks tegemist vee erikasutusloa pikendamise menetlusega, on ekslikud ja väärad. Loa pikendamiseks on vee erikasutuslubade puhul nähtud ette erikord vastavalt keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr

18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ § 17 lg-le 1.

5.12. 1. jaanuaril 2014 jõustunud VeeS muudatustega (edaspidi VeeS 2013. a muudatused) muudeti vee erikasutusluba üldjuhul tähtajatuks (5-aastase kehtivuse asemel), v.a VeeS § 9 lg 1 p-des 1-5 sätestatud juhtudel. VeeS 2013. a muudatuste eelnõu seletuskirja kohaselt sõltub vee erikasutusel tekkiv keskkonnamõju küll tegevuse iseloomust ja kasutatavast tehnoloogiast ning märgitakse, et kui tegevus ja kasutatav tehnoloogia ei muutu, siis vee erikasutusloas määratud keskkonnanõuded üldjuhul samuti ei muutu. Keskkonnaamet selgitab, et see näitab, et isegi sama tehnoloogia kasutamisel ei ole välistatud keskkonnanõuete muutmise vajalikkus. Igakordselt loa taotlemisel esineb vajadus käsitleda tegevust kavandatava tegevusena ning hinnata vajadusel selle keskkonnamõjusid, lähtudes muutunud faktilisest olukorrast ja ilmnenud asjaoludest. Arvestades, et vee erikasutusloa muutmisel võib arvesse võtta asjaolusid, mis viitavad olulisele keskkonnamõjule, või muid asjaolusid, mis viitavad vee erikasutusloa muutmise vajadusele (nt oluline negatiivne mõju Natura 2000 alale pole välistatud), läheks vastuollu, kui uue loa taotluse lahendamisel selliste asjaoludega arvestama ei peaks või ei tohiks. Eeltoodu viitab sellele, et igakordset loa taotlust tuleb käsitleda kavandatava tegevusena.

5.13. KeHJS sätestab KMH õiguslikud alused ja korra eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist. KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 p 1); või kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala (KeHJS § 3 p 2). Muuhulgas tuleneb VeeS § 9 lg-st 7, et vee erikasutusloa taotlemisel tuleb loa andjal teha otsus KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. See viitab KMH vajalikkuse kaalumisele igakordsel vee erikasutusloa taotlemisel, mitte üksnes tegevuse muutmisel.

6. Kaebaja esitas 2. detsembril 2014 seisukoha Keskkonnaameti vastusele, milles märkis järgmist (tl-d 182-183).

6.1. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et informatsioon vee erikasutusloa andmiseks ei ole piisav ja KMH on vajalik. Käesoleval juhul ei ole KMH käigus info kogumine eesmärgipärane, sest olemasoleva info põhjal ei ole võimalik hinnata mõjusid ja teha nende pinnalt lõplikke järeldusi. Samuti on Keskkonnaametil teisi allikaid vajaliku info saamiseks.

6.2. Kaebaja pais asub Kunda jõel kahe paisu vahel. Kaebaja paisule rajati 2011. a kalapääs. Samas ei ole seda siiani võimalik kasutada, sest allavoolu asuva Kunda I paisu KMH menetlus on pooleli. Kunda I pais on ca 8 m kõrgune ja seetõttu pole endiselt 90% ajaloolistest kudealadest kaladele kättesaadav. Kunda I paisu osas ei ole lahenduseni jõutud, mh on üheks võimaluseks paisu osaline lammutamine. Ilma Kunda I paisu lõpliku lahenduseta ei ole võimalik objektiivselt hinnata kaebaja paisu ja selle mõjusid. Järelikult võib hetkel KMH läbiviimine viia väärate järeldusteni või isegi tingida hilisemalt uue KMH algatamise vajaduse kui Kunda I paisule on lahendus leitud.

6.3. Keskkonnaministeerium on alustamas uuringu koostamist seni valminud kalapääsude efektiivsuse hindamiseks. Sama küsimuse uurimine kahe paralleelse uuringuga ei ole põhjendatud ega vajalik.

6.4. Kui KeHJS-st tuleneb, et KMH menetlust rakendatakse vaid konkreetse õigusliku olukorra esinemisel – tegevuse kavandamise või selle (olulisel) muutmisel, siis ei saa haldusorgan oma tegevuse tulemusel nõuda selle algatamist igaks juhuks ka muudel juhtudel. See ei oleks kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega, mille kohaselt peab halduse tegevus olema kohane, vajalik ning proportsionaalne eesmärgi suhtes. Järelikult on tegemist kaalutlusveaga, sest haldusotsus ei rajane asjakohasel kaalutlusel.

6.5. Lisaks KeHJS-le lähtub ka VeeS põhimõttest, et loa muutmise menetlust ei ole vaja alustada igasuguste parenduste tegemisel.

6.6. Kaebuse esitaja on käesoleva haldusasja menetluses kandnud menetluskulusdi kokku 8337 eurot

40 senti. Kaebaja palub kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda (tl-d 176-180).

7. Vastustaja esitas 18. detsembril 2014 vastuse kaebaja 2. detsembri 2014. a seisukohtadele (tl-d 187-191).

7.1. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul pole KMH käigus info kogumine eesmärgipärane, sest olemasoleva info põhjal ei ole võimalik hinnata mõjusid ja teha nende pinnalt lõplikke järeldusi (p 1). Kaebaja seisukoht on ekslik ja väär, kuna KMH eesmärkide saavutamiseks ongi vaja esmalt koguda vajalikku teavet mõjude hindamiseks. See tuleneb KeHJS §-st 2 (KMH eesmärk) koostoimes § 13 p-dega 3 ja 4, § 20 lg 1 p-dega 3 ja 5 ning lg-ga 3, mis käsitlevad tegevusloa andjale vajaliku teabe andmist, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse esitamist, selle piirkonna keskkonnaseisundi hindamist ning kasutatavate hindamismetoodikate kasutamise kirjeldamist, et mõelda läbi, kuidas mõjusid hinnata ja kuidas selleks ette valmistuda (nt millist teavet selleks koguda ja kust see kätte saada).

7.2. Teiseks on kaebaja seisukoht vastuoluline. Olukorras, kus KMH-d ei soovita teha, kuna puudub piisav info mõjude hindamiseks, tekib küsimus, kuidas on üldse võimalik teha õiguspärane ja igakülgselt kaalutletud otsus vee erikasutusloa andmiseks. Algatatud KMH eesmärk on hinnata hüdroenergia kasutamisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele, mitte paisu kui ehitise või takistuse mõju kalade läbipääsule. Nimelt on KMH seotud uue vee erikasutusloa taotlusega taotletud tegevuse ehk paisutamise ja hüdroenergia kasutamise (kavandatava tegevusega) mõjude hindamisega. Kalapääsude efektiivsuse hindamine on iseseisev uuring, mis tuleb kaebajal teostada sõltumata hüdroenergia kasutamisest või uue vee erikasutusloa taotlemisest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas 31. detsembril 2012 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Lääne-Virumaal, Kunda linnas Jaama tn 17 kinnistul Kunda jõe jätkuvaks paisutamiseks ja hüdroelektrienergia tootmiseks (tl 10). Vee erikasutusluba on kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta (VeeS § 2 p 13). Poolte vahel puudub vaidlus, et VeeS § 8 lg 2 ja § 17 lg 1 kohaselt on vee erikasutusluba Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks vajalik.

9. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on Jaama tn 17 kinnistu hüdroelektrijaamas tootnud elektrit juba 2002. aastast. 11. veebruaril 2008 on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus väljastanud kaebajale vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda tsemenditehase (Kunda III) paisul (tl 11).

6. veebruari 2013. a korraldusega nr V 1-15/13/34 muutis Keskkonnaamet 2008. a vee erikasutusloa tingimusi ning pikendas selle kehtivusaega kuni 18. maini 2013 (tl-d 71-73). Käesolevas asjas taotles kaebaja uut vee erikasutusluba Kunda jõe paisutamise ja hüdroenergia kasutamise jätkamiseks Kunda III paisul samadel tingimustel kui olemasoleva vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 alusel on lubatud (tl 14 pöördel).

10. VeeS § 9 lg 5 kohaselt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. KeHJS § 6 lg 2 p 18 sätestab, et otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas vee erikasutuse valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 5). Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda ükskõik millise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega ala või kaitstavat loodusobjekti eeldatavalt mõjutada.

11. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja tegutseb Kunda jõe hoiualal, mis on arvatud Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Looduskaitseseaduse (LKS) § 91 lg 6 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu. Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“ § 1 lg 1 p 6 kohaselt on Kunda jõgi osaliselt Kunda jõe hoiualana looduskaitse all. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ p 395 alusel kuulub Kunda jõe hoiuala Sirtsi loodusala koosseisus Natura 2000 alade võrgustikku. Alates ala ühenduse tähtsusega alade loetellu kandmisest lasub liikmesriigil kohustus kohaldada sellel loodusdirektiivi art 6 lõigetes 2–4 sätestatud kaitsemeetmeid (art 4 lg 5).

12. Riigikohtu halduskolleegiumi 6. detsembri 2012. a otsusest asjas nr 3-3-1-56-12 (p 15) tuleneb, et eelhinnangu andmisel selle kohta, kas vee erikasutuse valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju või mitte, saab põhimõtteliselt lähtuda KeHJS § 6 lg-s 3 loetletud kriteeriumitest, kuid seejuures tuleb esmajoones keskenduda kavandatava tegevuse võimalikule mõjule Natura alal kaitstavaile loodusväärtustele. Kui kavandatav tegevus võib Natura ala kaitse-eesmärke kahjustada, tuleb KMH algatada. 2012. aastal Keskkonnaameti välja antud „Natura eelhindamise juhises“ on mööndud, et ei ole võimalik anda lõplikke juhiseid, millal lugeda tegevuse mõju Natura võrgustiku alale oluliseks. Seejuures on aga antud mõned olulised märksõnad, mida eelhinnangu andmisel silmas pidada: ala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi või liigi elupaiga pindala vähenemine; killustatuse suurenemine; mõju ala terviklikkusele; häirimise suurenemine; liikide isendite arvu/asustustiheduse vähenemine; veerežiimi või veekvaliteedi muutumine; mõju kestus; elupaiga taastumisvõime; kumulatiivne mõju, arvestades piirkonna muid olemasolevaid või kavandatavaid projekte.

13. Käesolevas asjas märkis vastustaja kavandatava tegevuse kohta koostatud eelhinnangus, et kavandatava tegevusega toimub Kunda jõe jätkuv paisutamine ning hüdroenergia kasutamine Kunda III paisul. Kui paisu hüdroenergia kasutamisega kaasneb jões vooluhulkade reguleerimine, siis rikub see kalastiku elutingimused paisust allavoolu jäävas jõeosas (tl 12). LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Vee erikasutusega paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks võib kaasneda oluline mõju Kunda jõe hoiualale, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala vastupanuvõimele. Kui turbiinide veetarve ületab jõe madalveeperioodi aegset vooluhulka, võib kaasneda hüdroenergia kasutamisega veevaestel perioodidel jõe vooluhulkade reguleerimine. Sellisel veekasutusel on kalastikule negatiivne mõju (tl 12 pöördel). Võib eeldada keskkonnamõju, mis kaasneb veetaseme ja vooluhulga muutmisega Kunda jões eesmärgiga kasutada hüdroenergiat ning mõju seeläbi vee-elustikule (tl 13).

Tegevusega kaasneb müra ja vibratsioon, kuid mõju olulisuse hindamiseks puuduvad andmed (tl 13 pöördel). Ajavahemikul 23. novembrist 2011 kuni 10. juulini 2013 on Keskkonnainspektsiooni saabunud kokku 27 kaebust seoses veetaseme alanemisega Kunda jõe alamjooksul Lontova silla juures. Eeldatavalt võib veerežiimi muutumine Kunda jõe alamjooksul olla seotud tegevuste koosmõjuga Estonian Celli ja Kunda III paisul (tl 13 pöördel). Kunda III pais võib mõjutada Kunda jõe elustikku, halvendada kalastiku elutingimusi ja jõe kui elupaiga soodsat looduskaitselist seisundit.

Jätkuv hüdroenergia kasutamine võib mõjutada jõe hüdroloogilist režiimi allpool paisu. Hüdroelektrijaam eeldatavalt muudab jõe vooluhulka ning väheneb minimaalne vooluhulk. Kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale (tl 14). Kavandatav tegevus tõenäoliselt ei mõjuta kaitse-eesmärkide saavutamist Kunda linnapargis (tl 14). Kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt enim Kunda jõe alamjooksu. Kavandatav tegevus paisutamise ja hüdroenergia kasutamise näol on aastaringne (tl 14 pöördel).

Kalalifti efektiivsuse või mõne teist tüüpi kalapääsu rajamise vajadus ei ole antud juhul tegevusloa taotlusele koostatud KMH eelhindamise ja KMH algatamise põhjuseks (tl 14 pöördel). Samadel tingimustel paisutamise ja hüdroenergia kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud on loa andjale ebaselged ning eelhinnangu tulemustele tuginedes ka olulise keskkonnamõjuga (tl 14 pöördel). Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju esinemine (tl 15). Eelnevast lähtudes algatas Keskkonnaamet KMH kaebaja vee erikasutusloa taotlusele.

Kohtu hinnangul on eelhindamine läbi viidud nõuetekohaselt.

14. Kuigi vastavalt KeHJS § 11 lg-st 11 peatub vee erikasutusloa taotluse menetlus kuni KMH aruande heakskiitmiseni, pikendas Keskkonnaamet 28. aprillil 2014 kaebaja 27. aprilli 2014. a esitatud taotluse (tl 82) alusel vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 kuni uue vee erikasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31. detsember 2015 (tl-d 22, 83-84, 192-196).

15. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Keskkonnaametil oli õigus algatada olemasoleva tegevusloa muutmise, sh pikendamise menetluses KMH. Vastustaja leidis 24. aprilli 2014. a otsuses nr V 7- 6/13/16-25, et algatada tuleb KMH kaebaja vee erikasutusloa taotlusele (tl 15). Kaebaja on seisukohal, et Keskkonnaameti 24. aprilli 2014. a otsus on materiaalselt õigusvastane, kehtiv õigus ei nõua KMH algatamist, KMH algatamise vajadust ei ole võimalik tuletada ka Euroopa Liidu õigusest ja vastavast kohtupraktikast, samuti halduspraktikast.

16. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimisja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse sama seaduse nõuete rikkumise korral. KeHJS § 2 lg 1 p-de 1-3 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärk: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

17. Keskkonnaameti 24. aprilli 2014. a otsuses nr V 7-6/13/16-25 on KMH algatamise vajadust põhjendatud mh asjaoluga, et kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, seega on kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju (vt käesoleva otsuse p 13).

18. KeHJS § 3 p 2 kohaselt on KMH kohustuslik kahel alternatiivsel juhul. Esmalt juhul, kui tegevus, mille jaoks luba taotletakse, toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Teiseks juhul, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 6. detsembri 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-56-12 (p-s 12), et kuna Natura 2000 võrgustiku alale olulise mõju avaldamine on KMH kohustuslikkuse iseseisvaks aluseks, ei saa selle hindamisel lähtuda samadest kriteeriumeist, kui üldise olulise keskkonnamõju esinemise võimaluse väljaselgitamisel. Natura 2000 alade puhul on tegemist üleeuroopalise looduskaitselise tähtsusega piirkondadega, mis on kaitse alla võetud põhjusel, et

a) nendel leiduvad elupaigatüübid on oma looduslikul levilal kadumisohus või

b) nendel leiduvate elupaigatüüpide looduslik levila on väike nende hääbumise või looduslikult omase piiratud levila tõttu või

c) nendel leiduvad elupaigatüübid on suurepärased näited oma asukoha biogeograafilise piirkonna omaduste tõttu (loodusdirektiiv, art 1 p c).

Seega kuuluvad Natura võrgustikku eriti tundlikud alad, mille seadusevastaseks kahjustamiseks võib piisata oluliselt väiksemast keskkonnamõjust kui tavapärase loodusvõi elukeskkonna puhul.

19. KeHJS § 3 p-ga 2 on Eesti õigusesse üle võetud loodusdirektiivi art 6 lg 3, mille kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis tõenäoliselt avaldab Natura võrgustiku alale iseseisvalt või koostoimes muude kavade või projektidega olulist mõju, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida projekt ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Hindamise järelduste alusel annab pädev asutus kavale või projektile nõusoleku alles pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et kavandatav tegevus ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. Seda, millal tuleb tegevuse mõju Natura 2000 aladele hinnata, on Euroopa Kohus selgitanud kohtuasjas nr C-127/02 (samadele seisukohtadele tuginevad ka lahendid kohtuasjades C‑179/06 (p-d 33–35), C‑418/04 (p-d 226, 227, 244, 245), C‑538/09 (p-d 39, 40, 55), C‑182/10 (p 67) ja C-177/11 (p-d 22 ja 23)). Euroopa Kohus leidis, et hindamise rakendamise eelduseks ei ole mitte üksnes veendumus, et kava või projekt avaldab kõnealusele alale olulist mõju, vaid ka ainult võimalus või risk, et kava või projektiga selline mõju kaasneb. Ettevaatusprintsiipi arvestades on selline võimalus või risk olemas, kui objektiivsete asjaolude alusel ei saa välistada, et kava või projekt avaldab asjaomasele alale olulist mõju. Seega tuleb hindamine läbi viia alati, kui objektiivse teabe põhjal pole välistatud, et kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude kavade või projektidega Natura alale oluline mõju (otsuse p-d 43–45). Mõju olulisuse kindlakstegemisel tuleb Euroopa Kohtu selgituste kohaselt arvestada seda, kas kavandatav tegevus ohustab asjaomase ala kaitse-eesmärke. Seega puudub hindamise kohustus kava või projekti puhul, mis küll mõjutab Natura ala, kuid ei ohusta ala kaitse-eesmärke. Kohus järeldas, et iga kava või projekti, mis võib kahjustada Natura ala kaitse-eesmärki, tuleb pidada alale olulist mõju omavaks. Ohu hindamisel tuleb eelkõige arvestada kava või projektiga seotud alale iseloomulikke tunnuseid ja eriomaseid keskkonnatingimusi (otsuse p-d 47–49). (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-56-12, p-d 13-14.)

20. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi Kunda III paisule hüdroelektrijaama rajamisele eelnevalt (2002. a) hinnati küll keskkonnamõju, olid hindamise tulemused ebapiisavad veekogu paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks uue vee erikasutusloa andmise menetluses (tl 21 pöördel). Keskkonnaametil on õiguspärase otsuse tegemiseks kohustus hinnata, kas ta omab kogu vajalikku informatsiooni, et teha otsus, mille tulemus ei oleks hilisem negatiivne mõju keskkonnale. Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 11. veebruaril 2008 antud vee erikasutusloa p-s 3.6 on loa andja märkinud vee erikasutusloa andmise faktilise ja õigusliku alusena märtsis 2007 koostatud Kunda jõel paiknevate Kunda hüdroelektrijaama, Kunda Estonian Cell veehaarde, Kunda tehase ja Kunda mõisa paisudele kalapääsu rajamise KMH aruande, ent loas tuuakse välja asjaolu, et nimetatud aruannet ei saadud täies mahus arvestada, sest vee erikasutusloa menetluse ajal ei olnud veel lõplikult otsustatud kalapääsu rajamise viisid ja tingimused. KMH aruande kohaselt olid Kunda tsemenditehase paisul suurima positiivse mõjuga variandid, mis nägid ette Kunda tsemenditehase hüdroelektrijaama ja regulaatori konstruktsioonide lammutamise ning tehiskärestiku või tehiskose rajamise. Nimetatud variantidega ei olnud nõus IMG Energy OÜ (tl 22). Olenemata sellest, et varasemalt oli KMH läbi viidud, oli vajalik vee erikasutusloa menetluses KMH algatamine, arvestades ka seda, et varasem KMH oli tehtud 12 aastat tagasi ning vahepeal on Kunda jõe hoiuala arvatud Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu.

21. Kaebaja leiab, et KeHJS § 3 p 2 kohaselt on ka Natura alade puhul mõju hindamise kohustus seatud kavandamisel olevate (planeeritavate) tegevustega ja mitte olemasolevate tegevuste võimalike mõjude kindlaks tegemisega. Vastustaja leiab, et nõustuda ei saa kaebuses toodud väitega, et Naturahindamine on võimalik läbi viia üksnes selliste tegevuste puhul, mis on täiesti uued, ning muudel juhtudel on KMH algatamine/läbiviimine välistatud isegi juhul, kui see võib mõjutada looduskeskkonda ja maastikku Natura 2000 võrgustiku aladel.

22. Kohus nõustub vastustajaga, et igakordselt vee erikasutusloa taotlemisel, mitte üksnes tegevuse muutmisel, tuleb kaaluda KMH vajalikkuse üle. Seadus ei sätesta KMH algatamise võimalikkust ainult veel kavandamisjärgus olevate tegevuste jaoks. Taolisi ajalisi piiranguid seatud ei ole. Kavandatava tegevusena ei tule käsitleda ainult uusi tegevusi, vaid tegevusi, mida planeeritakse teha uuel perioodil. Käesolevas asjas on kavandatavaks tegevuseks Kunda jõe paisutamine ja hüdroenergia kasutamine. Kohus nõustub vastustajaga, et ka vee erikasutust puudutav eriregulatsioon veeseaduses toetab igakordse vee erikasutusloa taotlemise käsitlemist paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kavandamisena. Keskkonnaamet hindab vee erikasutusloa taotluse lahendamisel igakordselt kavatsust veekogu paisutada ja hüdroenergiat toota ning hindab igakordselt vee erikasutusloa andmisest keeldumise aluseid. Veekogu jätkuv tõkestamine elektrienergia tootmiseks on tegevus, mille mõju vajab teatud perioodi järel üle hindamist, kuna pikaajalisuse tõttu võib tegevuse mõju aja jooksul muutuda.

23. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et praeguses asjas oli tekkinud kahtlus olulise mõju puudumises. 2013. a inventuuri kohaselt ohustab hüdroenergia tootmine eksperdi hinnangul jõe looduslikku veerežiimi ning seeläbi lõheliste sigimisedukust allpool Kunda I paisu (ehk juba olemasoleval ja toimival sigimisalal) (lk 48). 2013. a inventuuri koostanud ekspert on negatiivse mõjuteguri leevendusmeetmena soovitanud hüdroenergia tootmise lõpetamist. 2013. a inventuurist saadud teabe põhjal pole seega oluline negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alale välistatud ning esineb põhjendatud kahtlus vastavalt eksperdi antud hinnangutele olemasolevate negatiivsete mõjutegurite (sh hüdroenergia tootmise) osas Kunda jõe hoiuala alamjooksul, mistõttu on vajalik KMH algatamine. Keskkonnaamet on toonud välja KMH algatamise otsuse punktis 4 (lk 7), et ajavahemikul 3. novembrist 2011 kuni 10. juulini 2013 on Keskkonnainspektsioonile saabunud kokku 27 kaebust seoses veerežiimi muutustega Kunda jõe alamjooksul Lontova silla juures (tl 87). Samasisulisi kaebusi on Keskkonnaametile teadaolevalt hiljemgi laekunud. Lisaks on Keskkonnainspektsioon teostanud järelevalvet Kunda III paisul seoses veetasemete kõikumisega. Täiendavalt on Keskkonnainspektsioon algatanud kaebaja suhtes väärteomenetluse ning teinud

22. juulil 2014 vee erikasutusloa nõuete rikkumise kohta Kunda III paisul kaebaja suhtes otsuse (tl-d 100-168). Ka see võib vastustajal tekitada põhjendatud kahtluse. Käesoleval juhul on vastustaja käitunud kooskõlas ettevaatusprintsiibiga ning rakendanud meetmeid riskide vähendamiseks. Kuna vastustaja ei saanud vee erikasutusloa taotlemise menetluses otsuse tegemisel olla kindel, et negatiivset keskkonnamõju ei esine, soovis vastustaja läbi viia KMH vee erikasutusloa taotlusele. KMH peab andma otsustajale veendumuse, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt ala kaitseeesmärke, tehes seda kaitseväärtuste kaupa. Loodusdirektiivi järgi jaguneb kaitse elupaiga ja liigi kaitse põhiselt, mistõttu tuleb seda järgida ja rakendada nii elupaikade kaitsmisel direktiivi esimese lisa alusel kui ka liikide kaitse direktiivi teise lisa alusel.

24. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et IMG Energy OÜ kaebus on põhjendamatu ning Keskkonnaameti 24. aprilli 2014. a otsuse nr V 7-6/13/16-25 õigusvastasuse tuvastamiseks puudub alus. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude vaidlustatud otsusega algatatud keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamiseks. Keskkonnaamet on õiguspäraselt algatanud keskkonnamõju hindamise IMG Energy OÜ vee erikasutusloa taotlusele. Seega on käesolevas asjas kaebuse tuvastamisja kohustamistaotlus lahutamatult seotud ning Keskkonnaameti otsuse õigusvastasuse tuvastamata jätmise korral ei ole kohtul võimalik teha Keskkonnaametile ettekirjutust keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamiseks.

25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik