3-14-52208/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52208 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus AA kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Anastassia Malõševa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – AA, esindaja Monika Silvet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.11.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AA määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.11.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-52208 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni patrull pidas 18.09.2014 Tallinna Vanasadamas 48 tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva isiku, kes isikut tõendavate dokumentide puudumise tõttu tuvastati tema enda ütluste järgi kui Süüria Araabia Vabariigi kodanik AA (sündinud XX.XX.XXXX Süürias). Isiku sõnul on ta Süüria kodusõja põgenik, kelle pass jäi kodumaale Süüriasse. Kinnipidamisel selgitas isik, et saabus Eesti Vabariiki autotranspordiga Venemaalt. Samuti väitis isik, et 18.09.2014 toimetas ta Tallinna Sadama D-terminali kurdi keelt kõnelev kuller, kes sõitis tumedat värvi takso logodega sõidukiga. Süürias oli isik endal sõnul õppinud koolis, kuid õpingud jäid pooleli seoses halva sisepoliitilise olukorraga. Eestist soovib ta lahkuda niipea kui võimalik ja edasi liikuda mõnda Euroopa riiki, kus jätkata hariduse omandamist. AA-i juurest leiti piletid Stockholm- Tallinn-Stockholm 17-18.09.2014 reisilaevale Victoria I.

3-14-52208 2(5)

2. PPA tegi AA-ile väljasõidukohustuseja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 11 lg 1, § 72 lg

2 p 3 ja § 72 lg 2 alusel 18.09.2014 koheselt sundtäidetava ettekirjutuse nr 1029916822 Eestist lahkumiseks. Tallinna Halduskohus andis VSS § 23 alusel 20.09.2014 loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 20.11.2014.

3. AA esitas 24.09.2014 varjupaigataotluse ning isik peeti 48-ks tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 alusel. Tallinna Halduskohus andis 26.09.2014 määrusega loa isiku paigutamiseks KPK-sse kuni 26.11.2014.

4. PPA esitas 19.11.2014 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 2 p 4 ja § 362 lg-te 3 ja 5 alusel taotluse AA-i KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 10.11.2014 toimunud intervjuul andis varjupaigataotleja detailset infot, mida on vaja kontrollida ning päritoluriigi infot kõrvutada taotleja ütlustega. Puudub kindlus, et isik on pärit Süüriast. Samas ei ole ka tõendeid, mis tõendaks vastupidist. On tendents, et isikud, kelle päritoluriik ei ole Süüria, kasutavad Süüria konflikti ära, hõlbustamaks enda jõudmist Euroopa Liitu.

Intervjuu protokollist nähtuvalt soovib isik näidata üles koostöötahet seoses enda isiku tuvastamisega. Samas ei ole ta kinnipidamiskeskuses viibimise vältel teinud jõupingutusi, et lubatud tõendeid hankida. KPK-s on võimalik vajalikku dokumentatsiooni hankida. Kinnipeetavate elutsoonides on 2 telefoni, AA-il on olemas raha telefonikaartide ostmiseks, võimalik on faksi kasutamine. KPK-sse on võimalik edastada dokumente faksi, posti ja ka e-posti teel, mida teised kinnipeetavad on dokumentide saamiseks edukalt kasutanud. Samuti on Süüria kodanikel volitatud esindajad Eesti Inimõiguste Keskuses, kes võivad samuti dokumentide saamiseks abi osutada. 18.09.2014 alustati karistusseadustiku (KarS) § 259 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 tunnustel kriminaalmenetlust nr 14230110912, mille raames on tunnistajana üle kuulatud ka AA.

Kriminaalmenetluse raames võivad ilmneda uued asjaolud, mis võivad anda teavet isiku tegeliku päritolu kohta ning sellest sõltub ka kaitsevajadus. Kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud. Põgenemisoht ei ole ära langenud. Kriminaalmenetluse raames on välja selgitatud, et isikutel oli plaan minna Rootsi (kriminaalasi nr 14230110912). Intervjuust nähtuvalt on isik oluliselt panustanud enda reisikorraldusele, et jõuda ebaseaduslikke vahendeid kasutades Euroopa Liitu ning kavandanud reisi pikka aega. Intervjuu protokollist nähtub, et isik ei teadnud, millises riigis ta viibis ja selle tõttu ei palunud ta koheselt varjupaika.

Samas nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et isik saabus koos teiste samal ajal kinni peetud kaaslastega Eestisse juba 12.09.2014. Seega viibisid isikud Eestis kokku 6 päeva, enne kui suundusid sadamasse laevale plaaniga sõita Rootsi. Ei ole tõenäoline, et nad ei teadnud oma asukohariiki. Isiku tahtlus oli ja on jätkuvalt suunatud mujale Euroopa Liitu suundumisele, seega ei saa lugeda VRKS §-s 29 toodud järelvalvemeetmeid piisavalt tõhusaks, mis tagaksid isiku viibimise varjupaigamenetluse lõpuni Eestis. Isikul puuduvad reisidokumendid, mida oleks võimalik hoiule võtta ning dokumentide puudumine ei takistanud teda ebaseaduslikult piiri ületamast.

Senise praktika kohaselt ei ole PPA-l võimalik kuidagi takistada varjupaigataotlejate ebaseaduslikku edasiliikumist mujale Euroopa Liitu, kui varjupaigataotleja seda varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibides on soovinud. Ööpäevaringset valvet varjupaigataotlejate majutuskeskuses ei ole.

5. AA palus jätta taotlus rahuldamata. Kinnipidamine ei ole vältimatu ja hädavajalik.

6. Tallinna Halduskohus andis 25.11.2014 määrusega loa AA-i KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kuni 25.01.2015 (k.a). PPA taotlus on VRKS § 361 lg 2 p 4 ning § 362 lg-te 3 ja 5 alusel põhjendatud. AA-i kinnipidamine kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni on taotluses toodud asjaoludel vajalik. AA-i ütluste kohaselt elas ja töötas ta Türgis ja läks Venemaale (tl 12). Türgi Vabariigis ega Vene

3-14-52208 3(5) Föderatsioonis ei ole ta oma elu ja tervise kaitseks võimude poole pöördunud. Dokumentide puudumise tõttu on isik tuvastatud üksnes tema ütluste alusel. Seega on põhjendatud vajadus kontrollida AA-i ütlusi. PPA-l tuleb tuvastada isiku identiteet ning kodakondsus. Käesoleval hetkel puuduvad asjas igasugused tõendid, mis kinnitaksid isiku väiteid selle kohta, et ta on Süüria elanik/kodanik ja sõjategevuse eest põgeneja. AA esitas varjupaigataotluse alles väljasaatmismenetluses. Isik on saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning soovis minna ükskõik millisesse Euroopa riiki. Seega ei saa välistada, et varjupaigataotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isik taotles kohtuistungil PPA kohustamist tagama talle juurdepääs internetile. Kuna praegune menetlus on algatatud PPA taotluse alusel, ei ole kohtul pädevust lahendada käesoleva asja raames isiku kohustamistaotlust. PPA kinnitusel on KPK-s tagatud erinevad võimalused selleks, et isik saaks menetlusele kaasa aidata. KPK-s on võimalik kasutada telefoni, võimalik on ka sisse helistamine, dokumentide edastamine faksi, posti ja e-posti vahendusel. Samuti on tagatud kinnipeetavale volitatud esindaja kättesaadavus Eesti Inimõiguste Keskuses dokumentide vormistamiseks. Kohtul puuduvad andmed, et AA oleks eeltoodud võimalusi arvestades tõendite kogumisel kaasabi osutanud. AA-i kinnipidamine on proportsionaalne ja vajalik, kuna tema KPK-st vabastamine raskendaks oluliselt varjupaigamenetluse lõpuleviimist. Isiku eesmärgiks on jõuda mujale Euroopa Liitu (tl

12 pöördel). Isiku sooviks oli vähemalt algselt jõuda Rootsi. Seda tõendavad isiku juurest leitud Stockholm-Tallinn-Stockholm 17-18.09.2014 reisilaevale Victoria I soetatud piletid. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, mistõttu ei ole võimalik kindlaks määrata kindlat elu(viibimis)kohta. Dokumentide puudumise tõttu ei ole kohaldatav ka PPA-le välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi hoiule andmine. Samas esineb oht, et isikul puudub huvi jätkuva kriminaalmenetluse tõttu Eestis viibida. Ööpäevaringset valvet varjupaigataotlejatele majutuskeskuses ei ole. Kohtul puudub veendumus, et isiku suhtes oleks võimalik kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud muid järelevalvemeetmeid. Käesoleva haldusasja raames ei vaadata läbi isiku ja KPK ametnike/töötajate vahelisi konflikte ja/või arusaamatusi. Käesolevas menetluses hindab kohus PPA 19.11.2014 taotluse põhjendatust. Juhul, kui isik leiab, et kinnipidamisasutuse töötajad rikuvad tema õigusi, tuleb tekkinud probleemid lahendada kohases menetluses. KPK-s on võimalik saada vältimatut arstiabi, minna KPK arsti vastuvõtule ning juhul, kui isik vajab edasilükkamatut ravi, mille võimaldamiseks KPK-s tingimused puuduvad, on võimalik isiku ravimine ka muus raviasutuses. Kinnipidamine toimub seaduse alusel ning kinnipidamisel ei ole karistuslikku eesmärki. Kinnipidamine ei põhjusta isikule selliseid ebamugavusi, mis kaaluksid üles tõenäosuse, et isik püüab põgeneda ja edasi liikuda mõnda muusse riiki.

7. AA esitas halduskohtu määruse peale 10.12.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 19.12.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. AA palub määruskaebuses halduskohtu 25.11.2014 määrus tühistada ning uue määrusega ta KPK-st vabastada või saata asi tagasi halduskohtule. Dokumentide puudumine ei saa olla leebemate järelevalvemeetmete kohaldamata jätmise aluseks. Enamikel varjupaigataotlejatel puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Põgenemisohu tuvastamine on äärmiselt subjektiivne. Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses elab palju taotlejaid, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 259 alusel, ometi on vaid vähesed riigist põgenenud. Nende tegevuse tõttu ei tohiks karistada teisi varjupaigataotlejaid. PPA ega kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole varjupaigamenetluse lõpuleviimine võimalik isiku majutuskeskuses viibimise korral.

3-14-52208 4(5) Isiku kinnipidamine KPK-s on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning kinnipidamiseks puudub vältimatu vajadus. Kohus ei ole vältimatu vajaduse olemasolu sisuliselt hinnanud ega põhjendanud. Määruskaebuse esitaja varjupaigataotlus on põhjendatud ega ole esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isik on pärit Süüria Araabia Vabariigist, kus vältab neljandat aastat konflikt. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on leidnud, et käimasolevatest sündmustest lähtuvalt peaksid riigid Süüriast pärit isikutele (s.h Süüriasse varasemalt põgenenud Palestiina pagulastele ja teistele Süüria alalistele elanikele) võimaldama sissepääsu oma territooriumile ning tagama neile ligipääsu varjupaigamenetlusele. Süüriast pärit isikute riiki lubamine peaks toimuma nii, et oleks tagatud isikute kaitse/turvalisus hoolimata sellest, kas nad sisenesid riiki dokumentidega või ilma. VRKS § 361 lg 2 p 5 tuleks kohaldada koostoimes ÜRO Pagulasseisundi konventsiooni art-tega 1 ja 33 ning VRKS § 4 lg-ga 1, millest tuleneb, et varjupaigataotlejat ei saa kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel, kui ta vastab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud kriteeriumidele ning teda ei saa päritoluriiki tagasi saata. Kuna määruskaebuse esitaja on pärit Süüria Araabia Vabariigist, kus julgeolekuolukord on äärmiselt ebastabiilne, ei saa teda kinni pidada alusel, et ta esitas varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt ei saa juhul, kui isik on esitanud varjupaigataotluse KPK-s, automaatselt eeldada, et ta tegi seda väljasaatmise vältimiseks (vt 30.05.2013 lahend nr C- 534/11). Kuna määruskaebuse esitajat ähvardab Süüria Araabia Vabariigis oht elule või vabadusele, mis on objektiivsete asjaoludega põhjendatud, ei saa isikut päritolumaale tagasi saata ja tema kinnipidamiseks puudub alus. Määruskaebuse esitajat on kinni peetud 84 päeva ning see ei ole enam mõistlikult vajalik. Kinnipidamine tekitab isikutele erineva raskusastmega vaimset stressi, isikutele ei ole tagatud liikumisvabadust, nad ei saa kasutada internetti, telefoni kasutamine on piiratud ning neil ei ole võrreldes vabaduses viibivate varjupaigataotlejatega samad võimalused aidata kaasa oma varjupaiga taotlemise asjaolude selgitamisele. PPA ei ole selgitanud, milliseid menetluslike toiminguid nad on teinud ning kui palju võtab eeldatavasti aega otsuse tegemine varjupaigamenetluses.

9. PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud isiku jätkuva kinnipidamise vajalikkust ning kohus on nende seisukohtadega nõustunud. AA-i kinnipidamine on proportsionaalne ja vajalik, kuna tema KPK-st vabastamine raskendaks oluliselt isiku identiteedi tuvastamist ja varjupaigamenetluse lõpule viimist. Määruskaebuse esitaja põgenemise oht on piisavalt tõendatud. PPA ei ole taotlenud AA-i kinnipidamise tähtaja pikendamist mitte VRKS § 361 lg 2 p 5, vaid p 4 alusel. Määruskaebuse esitaja ei saa otsustada PPA eest, kas tema varjupaigataotlus kuulub rahuldamisele ning kas isiku subjektiivne kartus on objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Käesoleval ajal on AA-i varjupaigataotluse menetlus pooleli ning PPA ei ole veel teinud kõiki vajalikke menetlustoiminguid (sh päritolumaa teabe analüüs), et langetada isiku varjupaigataotluse suhtes otsus. Määruskaebuse esitaja seisukoht VRKS-s sätestatud kaasaitamiskohustuse täitmise võimatuse kohta on väär ja ei kajasta tegelikku olukorda. Halduskohus on asunud põhjendatult seisukohale, et KPK-s on tagatud erinevad võimalused selleks, et isik saaks menetlusele kaasa aidata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-52208 5(5) 10. Halduskohus on kohaldanud VRKS § 361 lg-t 1 ning lg 2 p 4, samuti § 362 lg-d 3 ja 5 õigesti, tuvastades määruskaebuse esitaja KPK-s jätkuvaks kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud aluse esinemise ja kinnipidamise kooskõla lg-s 1 nimetatud põhimõtetega.

11. Kuigi halduskohus on vaidlustatud määruses märkinud, et „ei saa välistada, et varjupaigataotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks“, on PPA 19.11.2014 taotlus esitatud ja halduskohus on taotluse rahuldanud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, mille kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p-le 5 on PPA tuginenud üksnes isiku esmakordsel KPK-sse paigutamise loa taotlemisel.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA taotluses välja toodud asjaoludest tulenevalt põhjendatud eeldada isiku põgenemise ohu esinemist. Rahvusvahelise kaitse taotleja 10.11.2014 intervjuu protokollist nähtuvalt kavandas isik reisi pikka aega, samuti leiti isiku kinnipidamisel tema juurest piletid 17.09.2014-18.09.2014 reisile laevaga Victoria I. KPK-st vabastamine raskendaks isiku identiteeti ja kodakondsuse tuvastamist. Käesolevaks hetkeks puuduvad PPA-l tõendid, mis kinnitaks isiku väiteid selle kohta, et ta on Süüria elanik või kodanik ja sõjategevuse eest põgeneja. Isikul puuduvad igasugused sidemed Eestiga. Isiku KPK-st vabastamisel ja VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmetega (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) piirdumisel esineb reaalne oht, et isik võib põgeneda. Varjupaigamenetluse lõpuleviimise tagamiseks on isiku kinnipidamise jätkamine vältimatu.

13. Varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid, mis räägiksid isiku kinnipidamise jätkamise vastu, asjast ei nähtu. Kinnipidamise loa pikendamine kahe kuu võrra (kuni 25.01.2015) ei riiva ebaproportsionaalselt määruskaebuse esitaja õigust vabadusele. Kaks kuud ei ole ebamõistlikult pikk aeg varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kinnipidamistähtajast olenemata tuleb vajalikud menetlustoimingud teha esimesel võimalusel. Olukorras, kus varjupaigataotluse läbivaatamine piisava põhjalikkusega nõuab küllaltki palju aega, ei oleks põhjendatud sundida haldusorganit menetluse läbiviimisega ebamõistlikult kiirustama (arvestades ka VRKS § 18 lg-s 9 sätestatud tavapärast kuni 6-kuulist menetlustähtaega). Käesoleval juhul on tegemist kinnipidamise esmakordse pikendamisega, mistõttu ei ole isiku kinnipidamine kogumis kestnud väga kaua.

14. Määruskaebuse esitaja viitab võimatusele täita KPK-s viibimise tõttu VRKS-st tulenevat kaasaaitamiskohustust. PPA on kinnitanud, et KPK-s kinnipeetavatele on tagatud e-posti kasutamine, telefoni kasutamine nende endi rahaliste vahendite arvelt ning faksi kasutamine KPK juhataja loal. Seega on ka AA-il võimalik seadusest tuleneva kaasaaitamiskohustuse täitmiseks edastada dokumente faksi, posti ja e-posti teel. Süüria kodanikel on lisaks volitatud esindajad Eesti Inimõiguste Keskuses, kes saavad osutada abi dokumentide saamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets