1-14-10062/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.jaanuaril 2015.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-10062 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, I ja Andres Parmas vi Kesküla Kriminaalasi A.B üdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi sü

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.novembri 2014 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav A.B , isikukood XXX;

kodakondsus: kodakondsuseta elukoht XXXXXX XX- ;

XXX, Tallinn iibib Ida Prefektuuri arestikambris (v );

emakeel: vene keel; haridus: X ; ; XXXXXXXX ei tööta

varem kriminaalkorras karistatud, viimati: 02.02.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 25 lg 2 199 lg 2 p 9 järgi -

vangistusega 2 kuud tingimisi, katseajaga 1 aasta 6 kuud; 09.04.2012 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi päeva vangistusega 4 kuud (kantud 3 ), mida

suurendati karistust eelmise otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, liitkaristus 5 kuud ja 24 päeva vangistust, mis asendati ÜKT-ga ulatuses 348 tundi; 08.09.2012 Harju Maakohtu otsusega

25 lg 2-199 KarS § lg 2 p 9 järgi vangistusega kuud, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus oli 5 kuud 19 päeva, vabanes 25.02.2013 pärast karistuse kandmist, 22 . kehtivat väärteokaristust Kahtlustatavana kinni peetud 04-05.11.2014.a ja alates 26.11.2014.a. RESOLUTSIOON

Jätta A.B n kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. apellatsioo

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaad ist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. A.B süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 3-l korral, viimati 08.09.2012 Harju Maakohtu poolt

25 lg 2-199 lg 2 p 9 taas KarS § järgi,

2014.a. augustikuus viibides Tallinnas, XXXXXXXX X asuvas soojakus ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis le kuuluva ketaslõikuri Makita väärtusega 90 eurot, R OÜ- tekitades vargusega R -le varalist kahju selles summas. OÜ

Samuti tema, isikuna, kes on var viibides em süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas 04.11.2014 kella 15.18 paiku Tallinnas, XXXXXXX XXX XX asuvas L kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist pudelit konjakit “Martel V.S.O.P” E -ile kuuluvad 2 AS kogumaksumusega 73,80 eurot ba eest tasumata, kuid tema kuritegu ja möödus kassadest kau jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas viibides 26.11.2014 kella 12.00 paiku Tallinnas, XXXXX XXX X asuvas R kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist pudelit viskit “Jameson ” R -ile kuuluvad 3 AS kogumaksumusega 65,97 eurot ja ühe pudeli viskit “Jim Beam” maksumusega 12,59 eurot ja möödus kassadest kauba üldmaksumusega 78,56 eurot kuid tema kuritegu jäi

eest tasumata, lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega A.B pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo: so. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas

199 lg 2 p 9

A.B süüdi KarS § järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks mõisteti karistuseks

8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (04-05.11.2014), l päeva õplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 7 kuud 28 loeti

päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks A.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 26.11.2014.a. suhtes valiti

A.B tõkendiks – vahistamine, mida kohaldada kuni koh

tuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse ärakandmiseni.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas , kes A.B vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse määra osas või palub asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Kahetseb ja palub vabandust ning lubab ausalt, et rohkem nii ei tee.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooni leia ning ga b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-

43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6- llatsioon, mille

13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on ape rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra või alternatiivselt asendamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järeld sisust lähtu uste muutmiseks. Apellatsiooni des on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

K tmine olleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muu ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. akohtu poolt mõistetud Ringkonnakohus leiab, et ma

karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

4.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. A.B-le

KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse

, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on A.B karistanud 1 aastase vangistusega, . Maakohtu poolt mida on vähendatud 1/3 võrra mõistetud karistus sanktsiooni jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem alammäära

lähedane. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et A.B mõisteti süü di kolmes varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluseks olevaid asjao - lusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld kui ka eripreventiivseid eesmärke - ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS §

57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.

Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

4.2 Alternatiivselt palus apellant

asendada vangistus üldkasuliku tööga. K

aaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87- A.B suhtes 08). Neid põhimõtteid on maakohus järginud ning leidnud, et ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (sõltuvus narkootilistest ainetest , kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne

)

täideviidavus. Kolleegium nõustub maakohtuga ning b üksmeelselt, et süüdistatava leia arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et iseloomustab asjaolu, A.B et lühikese ajavahemiku jooksul on ta

pannud toime kolm varguse episoodi. Kolleegium leiab ühiselt, et taoline käitumine näitab ilmekalt, et A.B jaoks võib olla tavapärane varavastaste kuritegude toimepanemisele suunatud käitumismall. Kolleegiumil puudub igasugune usk, et suudaks A.B vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on A.B hul väga kõrge. pu

on ilmselgelt . Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid põhjendamatu b juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta läbi vaatamata. d ning tule

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Andres Parmas Ivi Kesküla