4-15-7/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-7 20. jaanuaril 2015. a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul,

kohtuvälise menetleja – PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse Liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu ja menetlusaluse isiku K.M-i osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

K.M-i, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, töökoht XXX OÜ, 3 kehtivat väärteokaristust- - väärteoasja LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi

Vastavalt 13.12.2014. a koostatud väärteoprotokollile nr. 20141213282801

(2302,14,016556) 13.12.2014. a kell 22.50 Tallinnas Tondi 16 juures juhtis K.M

mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.märk XXX isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg/l ning juhtis

mootorsõidukit, omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellega LS § 69 lg 3 ja LS §

90 lg 1 p 1 ja 3 sätteid ning pannes toime LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles K.M-ile karistuseks LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi 25 päeva aresti, mis on võimalik asendada üldkasuliku tööga.

Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja nõustus üldkasuliku töö tegemisega. Samuti seletas, et 29.12.2014 pöördus ravi saamiseks Wismari haiglasse.

Kohtule on esitatud järgmised tõendid: - Tunnistaja Sander Kullamaa ütluste kohaselt märkas ta sõiduautot Volkswagen Golf

reg.märk XXX, mis sooritas parempöörde Tondi tänavale suurel kiirusel ja üle

äärekivide. Juhiks osutus peatamisel K.M. Tõendusliku alkomeetriga

kontrollides oli lugem 0,62 mg/l. Kontrollimisel selgus ka, et tal puudub vastava B- kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. - Menetlusaluse isiku K.M-i ütluste kohaselt juhtis ta sõidukit WV Golf, sõites mööda Pärnu mnt-d, et saada koju. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati K.M sõiduki juhtimiselt, kuna ta juhtis 13.12.2014.a sõidukit Volkswagen Golf reg.märk XXX, kuigi

tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alus arvata, et tema

veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis; isikut on eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuna oli alus arvata, et ta oli joobeseisundis ning kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. - Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse väljatrükist nähtub, et 13.12.2014 oli K.M-i ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,62 mg/l.

2 - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et K.M kehtivaid juhilube ei ole.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on K.M 3 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda 28.03.2014 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 400 eurot.

Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning K.M-i

süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning samuti juhtis ta mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, s.o lubatud alkoholi piirmäära ületades, tema käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 väärteokoosseise ja tema teod on õigusvastased. K.M-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades K.M-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem 3 korda karistatud väärteokorras, viimati samaliigilise rikkumiste eest LS § 201 lg 2 järgi, eelnevalt on teda karistatud rahatrahvidega (mis on käesoleva ajani tasumata), milline

karistus ei ole aga mõjutanud K.M-i edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud analoogsete süütegude toimepanemist, mistõttu tuleb K.M-ile LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2 rikkumiste eest mõista arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. KarS § 63 lg 1 alusel mõistab kohus K.M-ile põhikaristusena aresti 25 päeva, mille peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, 63, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi ning mõista KarS § K.M 63 lg 1 alusel põhikaristuseks arest 25 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 25 päeva üldkasuliku tööga 25 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata K.M üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik: