2-14-53158/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-14-53158 Tsiviilasi Yuri Litvinov hagi Yadviga Sapunova vastu garaažiboksi vabastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28. oktoobri 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Yuri Litvinovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Yuri Litvinov (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (kostja): Yadviga Sapunova (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. oktoobri 2014 määrus ja saata tsiviilasi nr 2-14-53158 Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Yuri Litvinov (hageja) esitas 12. juunil 2014 hagi Yadviga Sapunova (kostja) vastu garaažiboksi vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 1990. aastatel garaažikooperatiivi Jõekallas liige ning garaažiboksi nr X valdaja. Neil aastatel ja hiljem kasutasid faktiliselt seda boksi kostja sugulased – abikaasad XXX. 08.05.2005 heideti kostja garaažikooperatiivist välja. 12.07.2011 müüdi liikmelisus hagejale, kuid kostja ega tema sugulased boksi ei vabastanud. Hageja ei saa mitu aastat boksi kasutada. Hageja palub kohustada kostjat vabastama garaažiboks oma ja teiste isikute asjadest 10 päeva jooksul kohtuotsuse tegemisest.

2. Viru Maakohus jättis 19. augusti 2014 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o haginõude ja menetlusosaliste (vajadusel) täpsustamiseks. Hagejal tuleb täpsustada haginõuet, st märkida, kas ta nõuab kostjalt hagejale kuuluva garaažiboksi nr X valduse rikkumise kõrvaldamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. Kui hageja leiab, et asja valdus on rikutud, on tal õigus esitada AÕS § 44 lg-s 1 sätestatud nõue. Võib teha järelduse, et garaažiboksis võivad olla koos kostja asjadega ka kolmandate isikute asjad või üksnes nende asjad. AÕS § 44 lg 1 alusel saab nõude esitada üksnes rikkuja vastu. Kohus selgitas, et hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavaldus on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes.

3. Hageja märkis 3. septembri 2014 menetlusdokumendis, et pole nõutav nimetada hagiavalduse resolutsioonis seda, mis on seaduses sätestatud. Põhjendavas osas on olemas viide AÕS § 44 lg-le 1. Hagiavalduses on selgelt väljendatud rikkumise kõrvaldamise viis – kohustada kostjat garaažiboks vabastada. Kuna eeldatakse, et abikaasad XXX hoiavad oma asju kostja nõusolekul, on nõue esitatud üksnes kostja vastu. Vastasel juhul võib kostjate ring olla põhjendamatult lai. Hagiavaldust pole vaja täpsustada ega täiendada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus keeldus 28. oktoobri 2014 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitatud selgitused põhjendatud ning hagi ei ole võimalik menetlusse võtta. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitas õiguslikku olukorda ning vajadust täpsustada nõuet. Selget nõuet, mida oleks võimalik menetlusse võtta, ei ole kohtule esitatud. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et hagi saab menetleda vaid hagiavalduse põhjendustes esitatud asjaolude alusel ning, et selget nõuet ei ole vajalik esitada. Hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). TsMS § 168 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Yuri Litvinov esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 28. oktoobri 2014 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on hagiavalduse resolutiivosas selgelt märgitud, et hageja palub kohtul „kohustada kostjat vabastama oma ja teiste isikute asjadest garaažiboks nr X hooneühisus Jõekallas aadressil X-XX, XXX kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemise hetkest antud haginõude rahuldamise kohta“. Maakohtu järeldus nõude ebaselguse kohta on alusetu; 2) on arusaamatu kohtu seisukoht seoses hageja teiste nõuetega, mis ei ole seotud valduse kaitsega. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme. Hageja määras vaidluse esemeks nõude, mis tuleneb valduse rikkumist, nimelt selle rikkumise kõrvaldamise; 3) kasutavad XXX palju aastaid garaaži Yadviga Sapunova loal (volitusega) ja nimel, sellepärast tuleb hagi esitada üksnes Yadviga Sapunova vastu. Kostja esindaja advokaat Andrei Matvejev avaldas, et nimetatud garaažiboks on Yadviga Sapunova otseses valduses. Kui kohtuprotsessis selguvad abikaasade XXX erilised huvid ja õigused, on hagejal õigus, mitte kohustus, kaasata neid menetlusse; 4) on hageja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et vaidlus käib valduse rikkumise üle; 5) on maakohus rikkunud hageja põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse rikutud õiguste kaitseks (PS § 15) ja õigus riigi ning seaduse kaitsele (PS § 13).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 28. oktoobri 2014 määrus tuleb tühistada ning saata tsiviilasi Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna kohtule ei ole esitatud selget nõuet, mida oleks võimalik menetlusse võtta. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et õigusliku perspektiivituse sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohus on analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest, ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ja hagi täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud.

8. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kohtule ei ole selget nõuet esitatud. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja nõue järgmine: „Kohustada kostjat Yadviga Sapunova’t vabastama oma ja teiste isikute asjadest garaažiboks nr X hooneühistus Jõekallas aadressil X-XX, XXX kümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse tegemise hetkest antud haginõude rahuldamise kohta“. Arusaamatu on maakohtu viide 19. augusti 2014 käiguta jätmise määruses esitatud seisukohale, et hageja nõudest ei ole üheselt selge, kas ta nõuab rikkumise kõrvaldamist viisil, et vabastada garaažiboks kostjale kuuluvatest asjadest või esitab muu nõude, mis ei ole seotud valduse kaitse nõudega. Hageja nõudest nähtub üheselt, et hageja palub kohtul kohustada kostjat vabastama hagejale kuuluv garaažiboks. Muid nõudeid hagiavaldusest ei nähtu. Juhul kui menetluse kestel peaks selguma, et garaažiboksis asuvad ka kolmandatele isikutele kuuluvad asjad, on hagejal võimalik oma nõuet täpsustada ning vastavalt TsMS §-le 208 taotleda kohtult kostja asendamist või kaasamist.

9. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et tal on võimalik taotleda riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5.

10. Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson