4-14-9033/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-9033 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Väärteoasi Raigo Rehe väärteoasi LS § 201 lg 1 ja § 227 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 27. novembri 2014. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Raigo Rehe

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 27. novembri 2014. a otsus muutmata ja Raigo Rehe apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

MENETLUSE KÄIK

1.

4. oktoobril 2014 koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik M.M. väärteoprotokolli selle kohta, et Raigo Rehe juhtis 4. oktoobril 2014 kella 16.20 ajal Tartu maakonnas Puhja vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee 14. km-l suunaga Viljandi poole mootorsõidukit Audi 100 (reg.nr XXX ), omamata vastava (st B-kategooria)

mootorsõiduki juhtimise õigust ning sõites asulavälisel teel kiirusega 132+/-8 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Sellise tegevusega rikkus

R. Rehe liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ning mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21–40 kilomeetrit tunnis.

2. Tartu Maakohtu 27. novembri 2014. a otsusega tunnistati R. Rehe süüdi LS § 201 lg-s 1 ja § 227 lg-s 2 sätestatud väärtegude toimepanemises ja karistati 14 päeva arestiga.

2.1 Kohus, kuulanud istungil ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, asus seisukohale, et R. Rehele süüksarvatud teod on tõendatud. Menetlusalune isik ise tunnistas samuti rikkumiste toimepanemist.

2.2 Karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 201 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti, LS § 227 lg 2 aga rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega sätestab raskema karistuse LS § 201 lg 1 ning järelikult tuleb R. Rehele karistuse mõistmisel lähtuda selles toodud karistusraamidest.

2.3 Kohus ei tuvastanud R. Rehe tegevuses karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Seejuures ei arvestanud kohus karistust kergendava asjaoluna R. Rehe poolt kohtuvälises menetluses väljendatud kahetsust. Seda seetõttu, et kohtus menetlusalune isik oma tegude ohtlikkust ei tunnistanud ega leidnud, et ta oleks midagi valesti teinud. Seega ei kahetsenud ta toimepandut, vaid püüdis end õigustada. Karistusregistri väljavõtte kohaselt pani

R. Rehe väärteod toime ajal, mil tal oli kehtiv karistus varasemate liiklusalaste väärtegude eest. Tartu Maakohtu 25. septembri 2013. a otsusega karistati teda väärteoasjas nr 4-13-3987 LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi arestiga. Eeltoodud asjaolud kirjeldavad R. Rehet isikuna, kes teadlikult ignoreerib talle mõistetud karistusi ja jätkab tahtlike õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks karistada R. Rehet rahatrahviga, vaid pidas vajalikuks kohaldada tema suhtes aresti.

2.4 Lisaks asus kohus seisukohale, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb R. Rehe poolt toime pandud üleastumistesse suhtuda ülima rangusega. Tegemist oli rikkumistega, millega võinuks kaasneda väga rasked tagajärjed. Juhtimisõiguseta isikul on reeglina ka puudulikud oskused sõiduki juhtimiseks. Kui sellele lisandub väga suur kiirus, siis kujutab selline tegu endast suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Samuti võib sellega kaasneda suur varaline kahju. Seetõttu oli kohtu hinnangul põhjendatud karistada

R. Rehet arestiga selle keskmises määras, s.o 14 päeva.

2.5 Tartu Maakohtu 25. septembri 2013. a otsusega väärteoasjas nr 4-13-3987 asendati

R. Rehele mõistetud arest 30 tunni üldkasuliku tööga. Kuna isik jätkas samaliigiliste rikkumiste toimepanemist, saab sellest järeldada, et üldkasulik töö ei avaldanud talle piisavat eripreventiivset mõju. Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks asendada R. Rehele mõistetud aresti üldkasuliku tööga. Selleks, et vähendada karistuse võimalikku negatiivset mõju R. Rehe sotsiaalsetele suhetele (eelkõige töösuhetele), pidas kohus võimalikuks kohaldada KarS § 66 lg 1 ning määrata, et R. Rehe võib karistuse ära kanda ositi otsuse jõustumisele järgneva ühe kuu jooksul.

3. Menetlusalune isik esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab talle kohaldatud aresti pikkust. R. Rehe taotleb mõistetud aresti lühendamist või selle asendamist üldkasuliku tööga. Maakohtu otsus oli karistuse osas liiga karm.

4. Tartu Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2015. a määrusega määrati väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälisele menetlejale anti õigus kirjalike seisukohtade esitamiseks kuni 16. jaanuarini 2015. 13. jaanuaril 2015 teatas kohtuväline menetleja, et on nõus apellatsiooni lahendamisega kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, on seisukohal, et kaebus jääb tagajärjetuks.

6. Menetlusalune isik vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus pidas põhjendatuks karistada teda 14-päevase arestiga. Apellatsiooni kohaselt on mõistetud karistus liiga karm. Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud mõistetava karistuse liiki ja määra. Nii võttis kohus arvesse, et R. Rehe karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Samuti arvestas kohus karistuse mõistmisel, et R. Rehet on ka varem liiklusalaste väärtegude eest karistatud, seejuures on talle karistusena kohaldatud aresti. Apellatsioon ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu seisukoha ümber lükkaksid või annaksid aluse karistuse vähendamiseks. R. Rehe pole kaebuses esile toonud ühtegi asjaolu, mida kohus poleks otsuse tegemisel arvestanud või mis annaks aluse talle mõistetud karistuse kergendamiseks. Üksnes asjaolu, et karistus on menetlusaluse isiku hinnangul liiga karm, karistuse kergendamiseks alust ei anna. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus süüdlase karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja teda on varem samaliigiliste süütegude eest karistatud, pidada aresti kohaldamist sanktsiooni keskmises määras liialt karmiks. Seega on R. Rehe apellatsioon alusetu.

7. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja R. Rehe apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau