1-14-6298/51 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-14-6298

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuaril 2015 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-6298 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Valentina Michelson-

, tõlk Ipbüker Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.S ’i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.01.2015 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu S.S, isikukood 39004262221xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S.S

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.12.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava S.S-i tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

S.S Viru Maakohtu 06.10.2014 kohtuotsusega

199 lg 2 p 4,7,8 tunnistati süüdi KarS § järgi

ja

5 lg 1 alusel karistati vangistusega 2 aastat 10 kuud. Karistuse KrMS § 238 lg 2, KarS § 6 kandmise algus . 06.02.2013 ja lõpp 05.12.2015

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.12.2014.

Kinnipidamisasutusest S.S-i kohta koostatud iseloomustu on sest nähtub, et kinnipeetaval

11 kehtivat distsiplinaarkaristust. vabanemise korral soovib isik elama asuda Ennetähtaegse

aadressil xxx. Ülevaade korteri elamistingimustest puudub, sest kinnipeetava emal ei olnud võimalik korterit näidata. 06.01.2015 teatas S.S , et soovib elama asuda xxx Isik on kinnipidamisasutuses lõpetanud kaheksanda klassi. xxxja osaleb alates 13.11.2014

majandustöödel. ei ole isik ametlikult töötanud, mitteametlikult töötas ehitusel. Varasemalt

2(5)

Vabaduses oli sissetulekuks kriminaaltulu. Vabanemisel isikule garanteeritud töökoht puudub. Isiku vabanemisfondis on 69 8911,73 euro eest. Isiku eurot, tasumata võlanõudeid lähivõrgustiku moodustavad ema ja kaks venda. Vabaduses moodustasid suhtlusringkonna peamiselt kriminaalse taustaga isikud. Isik pani varavastased kuriteod toime narkootikumide ostmiseks, kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus opiaatidest ja amfetamiinist Meditsiiniosakonna andmetel põeb kroonilist .

haigust. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 88% ja uue vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on

63%. Viru Vangla toeta

ei süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, vend, poolvend ja ema alkooliealine hooldusalune. i kuuluvad isikud on kriminaalse taustaga. Perevälisesse suhtlusring

Vabanemisjärgne elukoht on aadressil , mille elamistingimustest puudub ülevaade, kuna xxx kinnipeetava ema ei saanud kriminaalhooldusametnikule korterit näidata võtmete puudumise tõttu.

Samas on kinnipeetava ema arvamusel, et korteri eluasemevõlg võib olla 3000-4000 eurot. AS

Kiviõli Soojus andmetel on soojusvõlg 6930,31 eurot. Kinnipeetava ema lahkus korterist mitu aastat tagasi halva seisukorra tõttu. 06.01.2015 teatas S.S , et soovib elama xxx

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et tegemist on , mille töötaja selgitas, et käesoleval xxx

hetkel on kõik kohad täidetud, kuid S.S lisatakse ravijärjekorda ning hiljemalt kevadel peaks keskuses koht vabanema. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav tööle asuda ettevõttesse , kuid garantiikirja esitatud ei ole. Kriminaalhooldajal ei õnnestunud taotluses xxx

märgitud ettevõtte telefoninumril ühendust saada. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud 8 korda, mis viitab kriminaalsele elustiilile. Varasemad käitumiskontrollile allutamised on ebaõnnestunud.

Prokurör, kirjalikus arvamuses ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamist.

Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuna kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust teist korda, siis ei ole uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati

Viru Maakohtu 04.09.2012 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal dseid) varavastaseid kuritegusid, st ta on rikkunud katseaja toime uusi (mh vägival

tingimusi kõige raskemal viisil. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarbimisega (diagnoositud opiaatja amfetamiinisõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega i ole põhjendatud ning vabastamine võiks ilmselt riivata e kannatanute ja ühiskonna õiglusetunnet ning ei vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna Lähtudes heaolu ohustatud. eeltoodust prokuratuur on S.S-i ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

S.S selgitas, et ta taotleb enda vabastamist. Ta soovib loobuda narkootilistest ainetest ja hakata elama seadusekuulekalt. Kui sõltuvusravile ei saa, siis igati on ta valmis jätkama seadusekuuleka eluga vabaduses. Ta võib asuda elama ka . Vanglas ta on määratud hooldajaks xxx ühele vanemale isikule, kes põeb haigust. Vanglas õpib ta riigi keelt. Võlgadest vabanemiseks on tal esitatud pankrotiavalduse.

Kohtu

põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest ku arvamust, leiab, et S.S

vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

3(5)

KarS § 76 lg atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

4 alusel, k

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käit isikut iseloomustavad andmed - umist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu kinnipidamisasutuses lõpetanud 8. klassi, eriala ei oma. Riigikeele tase on A1. on Mitteametlikult töötas isik ehitusel, sissetulekuks oli kriminaaltulu.

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud üheksa korda ja vanglakaristust kannab kuuendat korda. Varem on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest; varguste eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo; mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata; mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud sissetungimisega; mis on toime pandud süstemaatiliselt; röövimise eest, mis on toime pandud grupi poolt, relva kasutades, sissetungimisega ja nägu varjates; süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest;

arvutikelmuse eest; asja omavolilise kasutamise eest, mis on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse; omavolilise sissetungi eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. I . Käesoleval sik on viibinud kolmel korral kriminaalhooldusel hetkel kannab isik karistust varguse eest, mis on toime isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega. Kohtuotsusest nähtub (kohtutoimik, tl 18-21 toime varguseid. Karistusregistri ), et süüdimõistetu pani süstemaatiliselt, koos teise isikuga, väljavõttest nähtub (kinnipeetava isiklik toimik I kd, I osa, tl 11-17), et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud l korral KarS § 218 alusel (väheväärtusliku asja vargus), 43-l korral: 7-

22- l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 1-l korral avaliku korra rikkumise eest, 7-l korral NPALS § alusel (narkootikumidega seotud süütegu), 1 l korral KarS § 276 alusel (võõrast hoonest, -

ruumist, sõidukist ja piirdega alalt lahkumise nõude täitmata jätmine), 3-l korral Tubakaseaduse alusel, 1- - korra eiramise l korral Alkoholiseadus § 71 alusel, 1 l korral võimuesindaja seadusliku eest muutunud kergemaks. . Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika Soodusteguriks on . materiaalse kasu saamise soov ning sõltuvusainete tarvitamine

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Seda enam ilmestab süüdimõistetu käitumist ka tema karistamine väärteokorras

43-l korral. K ku asja varguse) pani isik toime juba 14. usjuures esimese süüteo (väheväärtusli aastasena. Ka viimasest k pani toime varavastase kuriteo, ohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu varguse, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Samuti nähtub

kinnipeetava isiklikust toimikust, et isiku puhul on kuritegude toimepanemist soodusavaks teguriks narkootikumide tarvitamine.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses 29.04.2013-28.07.2013 ja alates

13.11.2014 27.08.2013-29.10.2014 kuni käesoleva ajani majandustöödel ja on läbinud sotsiaalprogrammi xxx. Ühtlasi on isik kinnipidamisasutuses lõpetanud 8. klassi. Kohus arvestab, et vanglas on kinniupeetu teeb hooldaja tööd ja õpib riigi keelt. Kohus tunnustab isiku pingutusi vanglas kohaneda seadusekuuleka eluga.

Kinnipeetaval on , -kaart, kehtivusega kuni 23.10.2017. kehtiv isikut tõendav dokument ID

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kriminaalhooldajal ei ole olnud võimalust elukohaga tutvuda, kuna kinnipeetava emal ei olnud võtmeid, et korterisse sisse pääseda. Samas on kinnipeetava ema avaldanud arvamust, et tegemist on halvas seisukohas korteriga, mille eest on suured üürivõlgnevused. AS Kiviõli Soojus andmetel on võlgnevus soojuse eest 6930,31 eurot.

Alternatiivselt esitas S.S taotluse elama asumiseks aadressile xxxxxx. Tegemist on xxx.

4(5) Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole võimalik keskusesse koheselt elama asuda, kuna seal puuduvad vabad kohad. Isikule puudub garanteeritud töökoht (kuigi isik väitis, et asub tööle ettevõttesse ei ole garantiikirja esitatud ning kriminaalhooldajal ei ole õnnestunud xxx

ettevõtte esindajaga kontakti saada). Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et ta võiks minna elama hoopis xxxu. See elukoht ei ole kontrollitud ja kohus ei saa teha elukohaga seonduvalt konkreetseid meetmed. Ühtlasi aga osutab asjaolu, et süüdimõistetu avaldab võimalikust uues elukohast alles kohtuistungil, sellele, et oluk lge ja kindel. Elukoha ord elukohaga ei ole niivõrd se

püsivus tekitab kahtlusi. Isikul on toetav lähivõrgustik perekonnaliikmete näol, mida kohus arvestab kui asjaolu, mis teatud määral (olenemata asjaolust, et kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on ema ja vend kriminaalkorras karistatud) maandab uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani koos teise isikuga süüdimõistetu

süstemaatiliselt toime varguseid), korduvaid karistusi (isik on kokku l korral üheksa

kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varavastaste kuritegude eest - ; väärteokorras karistatud 43 l korral igustatud. ), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õ Kohus on seisukohal, et l korral karistatud isiku puhul, kes on juba varasemalt üheksa määratud

kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal.

Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle ju Isik ei läbinud katseaega, mistõttu kuri ba korduvalt antud. tarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes ei ole katseaega läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Viru Vangla koostatud iseloomustusest , et isik on kinnipidamisasutuses asunud alates nähtub

13.11.2014 tööle majandustöödel, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on välja kujunenud kriminaalne eluviis, mida ilmestab narkootikumide tarvitamine ja selleks vajaliku raha hankimine varavastaste süütegude toimepanemise teel.

Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub lt selle täiel määral ära kandmises. reaalses vangistuses ning eeldusliku

Kinnipeetav 05.12.2015 miseks on veel natuk alla aasta, mis on a karistusaeg lõpeb , ärakand e ühe piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, , mistõttu oleks muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Puuduvad andmed, et isikul oleks kindel eluon allumine ja töökoht. Samas on isiku üheks tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks käitumiskontrolli nõuetele, sh elada kohtu poolt määratud alalises elukohas ja/või leida töökoht

. Need tingimused ei ole aga täidetud. Lisaks nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et isiku tutvusringkonnas on vaid kriminaalkorras karistatud isikud ning isik ei olegi motiveeritud oma käitumist ja mõtteviisi seadusekuulekamaks muutma.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine

5(5) erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusi süüdimõistetu d. Kohus hindab pingutused ( , ja loeb osalemine tööhõives sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine) küll kiiduväärseks posiivseks asjaolu, et tal on vabaduses perekonnaliikmete toetus, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-

1-1-91-06 p 8.1). See kriteerium ei ole aga täidetud, sest isikul on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava isiklikust toimikust (I kd, II osa) nähtub, et isiku käitumist iseloomustab vangla subkultuurile omased hoiakud, milleks on muuhulgas vangla vara rikkumine, ebaviisakas suhtumine . vanglaametnikesse ja nende töö takistamine

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele ega suutnud ka kinnipidamisasutuses korrektselt käituda, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava ja reaalselt tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.S-i temale Viru Maakohtu 06.10.2014 vangistuse kandmisest enne kohtuotsustega mõistetud tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik