1-09-21260/81 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-21260

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. detsembri 2014. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Margus Septer ja tema kaitsja

vandeadvokaadi

vanemabi

Valeri

Gimaev,

määruskaebused

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 11. detsembri 2014. a määrus muutmata ning Margus Septeri ja

tema kaitsja Valeri Gimaevi määruskaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Margus Septer tunnistati Harju Maakohtu 8. märtsi 2010. a kohtuotsusega süüdi KarS

§ 114 p 1 ja § 424 järgi ja KarS § 64 lg 1 ning § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega

8 aastat 1 kuu 28 päeva. Lisakaristusena võeti M. Septerilt kolmeks aastaks ära sõiduki

juhtimise õigus. Karistuse kandmise aeg algas 27. juunil 2009 ja lõpeb 17. augustil 2017.

Süüdimõistetut võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 16. novembrist

2014.

2. Viru Maakohtu 11. detsembri 2014. a määrusega jäeti M. Septer vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

2.1

Kohus tuvastas, et M. Septerit on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset

vangistust kannab ta esimest korda. Varem on isikut karistatud varguse, tulirelva, selle olulise

osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ning joobes juhtimise ja karistuse kandmisest

kõrvalehoidumise eest. M. Septerit on ühel korral karistuse kandmisest tingimuslikult

vabastatud. Praegu kannab M. Septer karistust KarS § 114 p 1 ja § 424 järgi, s.o piinaval või

julmal viisil toime pandud tapmise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega on

kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod muutunud raskemaks. Kuritegude soodusteguriks

on olnud alkoholi tarvitamine, millest on tingitud impulsiivne käitumine. Maakohus järeldas

sellest, et M. Septeri varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole täitnud oma

eesmärki, kuna süüdimõistetu pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude

toimepanemisest. Seetõttu on kaheldav, et nüüd vabanedes alustaks M. Septer õiguskuulekat

elu.

2.2

Positiivsete asjaoludena võttis kohus arvesse, et M. Septer on vanglas osalenud inglise

keele kursustel ja läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ning Igapäevane valik.

Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Seega hindas kohus positiivselt isiku head

käitumist kinnipidamisasutuses, mis näitab, et vanglas viibimine mõjub M. Septerile

distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohus tunnistas, et süüdimõistetu on vanglas

teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, mis on oluline asjaolu

ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Veel võttis kohus positiivsete asjaoludena

arvesse, et M. Septeril on toetav lähivõrgustik perekonna näol ning garanteeritud töökoht.

Need asjaolud maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

2.3

Arvestades M. Septeri poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja

tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varem viiel korral karistatud isiku puhul,

keda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja kes on varem

kriminaalhooldusel viibinud, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks

madal või ebaoluline. Isikule on varem määratud tingimisi vangistust ja teda on vangistuse

kandmisest osaliselt tingimisi vabastatud, kuid ta on ikkagi jätkanud süütegude

toimepanemist. Seega ei osuta kriminaalhooldus M. Septerile piisavalt mõju. Oleks

kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all

viibinud, alustaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu.

2.4

M. Septeri karistusaeg lõpeb 17. augustil 2017, mis tähendab, et tal on karistusest kanda

veel natuke alla kolme aasta. See on küllaltki pikk aeg. Maakohtul ei kujunenud veendumust,

et M. Septer ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seetõttu oleks tema tingimisi ennetähtaegne

vabastamine kohtu hinnangul liialt ennatlik. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus

läbivaks jooneks on olnud alkoholi liigtarvitamine. See tähendab, et M. Septer ei arvesta oma

tegude tagajärgedega ja suhtub tulevikku hoolimatult. Vaatamata kindla elu- ja töökoha

olemasolule, puudub kohtul veendumus, et M. Septer suudaks kuritegelikust käitumisest

hoiduda. Isiku puhul, kes on süüdi tunnistatud mõrva eest, ei ole 5 aasta ja 6 kuu pikkuse

kantud vangistusega karistuse eesmärgid saavutatud.

3. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused M. Septer ja tema kaitsja, taotledes määruse

tühistamist ja M. Septeri vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebustes

esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1

Kaitsja leiab, et maakohus ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kõiki tähtsust

omavaid asjaolusid. Kohus pidanuks pöörama olulist tähelepanu sellele, et M. Septeri

käitumine vanglas on olnud õiguspärane. Ta on läbinud sotsiaalprogramme ja tal puuduvad

distsiplinaarkaristused. Kuna vangistatu õiguspärane käitumine on Riigikohtu lahendist asjas

nr 3-1-1-91-06 tulenevalt oluline tingimus tema ennetähtaegseks vabastamiseks, siis sellise

kinnipeetava vabastamata jätmiseks peavad esinema niivõrd olulised asjaolud, mis kaaluvad

õiguspärase käitumise üles. M. Septeri puhul selliseid asjaolusid ei esine. Kohus ei ole

määruse tegemisel arvestanud, et tegemist on M. Septeri esimese vangistusega. Seega ei anna

varasem kriminaalhoolduse rikkumine alust arvata, et ka praegu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabanedes suhtuks M. Septer kriminaalhooldusesse kergemeelselt. M. Septeriga on

vanglas tehtud põhjalikult tööd, et teda oleks võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastada. Euroopa Nõukogu ministrite komitee on teinud soovituse, mille kohaselt tuleb

isegi isikutega, kes on vangistusest ennetähtaegselt vabastatuna sattunud taas vanglasse, teha

tööd eesmärgiga vabastada neid ennetähtaegselt. Võttes arvesse seda soovitust ja M. Septeri

käitumist, ei ole tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks takistusi. Alust jätta

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ei anna ka see, et seni on ta

karistusest ära kandnud vähem kui KarS §-s 114 ette nähtud sanktsiooni alammäära.

Karistusseadustik ei tee selles osas takistusi ja võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada

ka isikut, keda on karistatud sanktsiooni alammääras. Kaitsja hinnangul ei esine M. Septeri

puhul nii kaalukaid negatiivseid asjaolusid, mis kaaluksid üles teda positiivselt

iseloomustavad asjaolud (õiguspärane käitumine vanglas, elu- ja töökoha olemasolu,

lähedaste toetus jne).

3.2

Ka M. Septer leiab, et maakohus võttis määruse tegemisel arvesse vaid teda negatiivselt

iseloomustavaid asjaolusid ega pööranud piisavalt tähelepanu positiivsetele asjaoludele.

Samuti ei ole maakohus arvestanud tema vangistuses halvenenud terviseseisundit. Kohus

loetles küll positiivseid asjaolusid, kuid ei põhjendanud, miks need ei võimalda teda

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat iseloomustavad negatiivsed

asjaolud leidsid aset 6–8 aastat tagasi, positiivsed muutused on toimunud aga vangistuse

kandmise ajal. Tegemist on M. Septeri esimese reaalse vangistusega, mis on mõjunud talle

kainestava šokina. Reaalse vangistuse läbi on M. Septer saanud selgelt aru oma senise

käitumise õigusvastasusest ja selle talumatusest õigusriigis. Ta on otsustanud asuda heade

kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele.

Vangistuses on ta täielikult loobunud alkoholi tarvitamisest ega kujuta seega ühiskonnale

jätkuvat ohtu. Samuti tunnistab ta oma süüd ja kahetseb toimepandut. Ta on osalenud

sotsiaalprogrammides ja on täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Tema

käitumine vangistuses on olnud hea, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine.

Vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste inimeste toetus. Uue kuriteo

toimepanemise riske oleks võimalik maandada kriminaalhoolduse ja lisakohustuste

kohaldamisega. Prokuratuur toetab M. Septeri ennetähtaegset vabastamist. Kõik M. Septeri

lähedased on eeskujulikud õiguskuulekad inimesed. Vabaduses puuduvad kinnipeetaval

tutvused varem kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega on olemas kõik eeldused tema

taasühiskonnastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et M. Septeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

ei ole põhjendatud. Maakohus on M. Septeri puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76

lg-s 3 (kehtiva seaduse järgi KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei

sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata.

Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kaitsja ja M. Septer heidavad maakohtule ette, et kohus ei võtnud määruse tegemisel

piisavalt arvesse süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Ringkonnakohus selle

etteheitega ei nõustu ning leiab, et ehkki määruskaebustes on toonitatud M. Septeri

vabastamist toetavaid asjaolusid, ei ole need piisavad, kummutamaks maakohtu määruses

esitatud seisukohti. Vaatamata kindla töö- ja elukoha olemasolule ning lähedaste toetusele ei

saa kohus mööda vaadata asjaolust, et M. Septerit on viiel korral kriminaalkorras karistatud.

Praegu kannab süüdimõistetu karistust lisaks alkoholijoobes juhtimisele äärmiselt raske

esimese astme isikuvastase kuriteo, s.o mõrva eest. M. Septeri korduv kriminaalkorras

karistatus ja kuritegude raskenemine annab aluse järeldada, et varasemad karistused ei ole

talle piisavat eripreventiivset mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks

teinud ei ole. Vastupidi, M. Septeri poolt toime pandud kuriteod on muutunud raskemaks,

päädides teise inimese piinaval või julmal viisil tapmisega. Kohus möönab, et reaalset

vanglakaristust kannab M. Septer esmakordselt. Sellele vaatamata ei saa kohus praegusel ajal

veel olla veendunud, et kinnipeetav oleks sellest karistusest enda jaoks vajalikud järeldused

teinud ega jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellise veendumuse puudumisel ei

saa kohus isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

6. Ehkki kinnipeetav ise rõhutab kaebuses, et on end vangistuses muutnud, karistusest

vajalikud järeldused teinud ja valmis alustama vabaduses õiguskuulekat elu, annavad

kinnipeetava iseloomustuses kajastatud asjaolud alust kahelda tema avalduste siiruses.

Iseloomustusest nähtub, et tõepoolest on M. Septer vanglas osalenud sotsiaalprogrammides,

ent mitte kõigi programmide läbimine pole kulgenud probleemideta. 10. mail 2011 alustas

M. Septer sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening läbimist, kuid katkestas selle, kuna

tal puudus tahe muuta oma mõtlemist ja ta keeldus vajalikest motiveerivatest vestlustest.

Samuti nähtub iseloomustusest, et M. Septer on selgelt väljendanud, et ei vaja täitmiskavas

planeeritud tegevusi, kuna need ei suuda teda kui väljakujunenud isiksust muuta.

Süüdimõistetu sõnul on tal vabaduses sõbrad, kellega suhelda, ja ka psühholoog. Sellistel

asjaoludel puudub ringkonnakohtul alus uskuda, et muutused M. Septeri mõtlemises ja

käitumises oleksid reaalsed.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid M. Septerit vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetul on veel kanda küllaltki pikk karistusaeg, s.o üle

kahe ja poole aasta, mis tähendab, et M. Septeri vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise küsimust saab kohus arutada ka edaspidi. Selle ajani tuleb süüdimõistetul jätkata

karistuse kandmist ja tegeleda oma kuriteoriskide maandamisega.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus