1-13-7366/72 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-7366

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 22. detsembri

2014 määrus Sergei Ratšitski tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Ratšitski kaitsja advokaat Sandra

Sepp, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kaudu 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot,

advokaat Sandra Sepale määruskaebemenetluses Sergei Ratšitskile riigi õigusabi

osutamise eest.

4. Mõista Sergei Ratšitskilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Sandra

Sepa poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.

5. Sergei Ratšitskil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700046225 ja selgitus „Sergei

Ratšitski, 1-13-7366, menetluskulud“.

6. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 05.09.2013 otsusega tunnistati Sergei Ratšitski süüdi KarS § 184 lg 1,

§ 424 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6

kuud vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele

tähtajaline vangistus 7 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestati maha eelvangistus 7 päeva

ning loeti koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 23 päeva.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud osa mõistetud vangistusest, s.o 11 kuud,

S. Ratšitski suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et temale määratud 2-aastase katseaja

kestel ei pane isik tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud

kontrollnõudeid

2. Kriminaalhooldaja esitas 25.03.2014 Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles

taotles S. Ratšitskile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei ilmunud

registreerimisele. Harju Maakohtu 08.04.2014 määrusega kuulutati S. Ratšitski tagaotsitavaks

ning 23.04.2014 määrusega pöörati täitmisele kandmata karistusosa 11 kuud vangistust.

3. Tallinna Vangla esitas 15.10.2014 materjalid S. Ratšitski vangistusest tingimisi enne

vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

4. Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna maakohus ei pidanud usutavaks, et

S. Ratšitski hoidub vabaduses kuritegude toimepanemisest.

4.1. Kohtu hinnangul on S. Ratšitski puhul suurim risk tema seotus narkootiliste ainetega. Isik

kannab hetkel karistust mh suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest

ning mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Lisaks on teda väärteokorras karistatud

narkootilise aine tarvitamise eest. Maakohtu hinnangul ei suuda elektrooniline järelevalve ja

kriminaalhooldus ära hoida S. Ratšitski poolt uute kuritegude toimepanemist ning

narkootikumide tarvitamist.

4.2. S. Ratšitski vabanes vangistusest oktoobris 2013, kuid rikkus katseajal kriminaalhoolduse

nõuet: isik tarvitas 02.04.2014 narkootilist ainet (kohtuotsus väärteoasjas 30.04.2014). Lisaks

ei täitnud ta registreerimiskohustust ega olnud kodukülastusel kättesaadav, mistõttu kuulutati

süüdimõistetu tagaotsitavaks. Kinnipeetav jätkas rikkumiste toimepanemist ka vanglas: tal on

kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus leidis, et nii lühikese karistusaja jooksul kahe

distsipliinirikkumise toimepanemine osutab, et S. Ratšitski ei allu vanglas kehtestatud

reeglitele.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Ratšitski kaitsja advokaat S. Sepp, kes palub

tühistada 22.12.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu

vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

5.1. S. Ratšitski on küll varasemalt olnud seotud narkootiliste ainetega, aga kinnipeetav

selgitas kohtuistungil, et ta ei ole narkootikumidest sõltuvuses. Ka vangistuses ei ole

S. Ratšitskil olnud mitte ühtegi kokkupuudet alkoholi ega narkootiliste ainetega. Lisaks on

süüdimõistetu nõus temale vangistusest tingimisi vabanemisel kohaldatavana lisakohustusena

mitte tarvitama alkoholi ega narkootilisi aineid. Seoses S. Ratšitski poolt varasema katseaja

tingimuste rikkumisega juhtis kaitsja tähelepanu, et kinnipeetav ei olnud teadlik kohustusest

elada kokkulepitud elukohas.

5.2. Maakohus on kaitsja arvates jätnud hindamata S. Ratšitski poolt toime pandud

distsiplinaarrikkumiste sisu ja asjaolud. S. Ratšitskile on 29. mail 2014 määratud karistus

tubakatoote omamise eest ja 17. septembril 2014 noomiti teda selle eest, et ta saatmise ajal

kaldus kõrvale ettenähtud marsruudist ja võttis ukse alt salakirja. Kaitsja hinnangul on

tegemist nö tehniliste rikkumistega, mis ei peegelda süüdimõistetu retsidiivsust või ohtlikkust.

Ka jättis esimese astme kohus tähelepanuta, et kinnipeetav soovis vangistuses osaleda

mitmetes sotsiaalprogrammides ning jätkata enda haridusteed, kuid karistuse lühiajalisuse

tõttu seda ei võimaldatud.

5.3. S. Ratšitski avaldas kohtuistungil, et saab aru enda vigadest ning on oma vaateid elule

muutnud. Ka Tallinna Vangla leiab, et S. Ratšitski tuleks taasühiskonnastada ning toetab

kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on noor

inimene, kes on kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral. Vangla poolt koostatud

iseloomustusest nähtub, et ka uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on

äärmiselt madal, 12%.

5.4. Ka S. Ratšitski elutingimused vabaduses toetavad ennetähtaegset vabastamist.

Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad peamiselt tema ema ja vanaema, kes on nõus

süüdimõistetut nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt toetama. Kohtuistungil avaldas

S. Ratšitski korduvalt tungivat tahet minna tööle. Kinnipeetav selgitas, et tööd saaks ta enda

ema tutvusringkonna kaudu, kuid isik oleks valmis pöörduma ka Töötukassa poole. Asjaolu,

et S. Ratšitski ei ole juba vangistuses suutnud endale vabadusse saamisel töökohta tagada, ei

saa takistada tema vangistusest vabastamist.

5.5. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna advokaadile

toimetatud kohtuistungi protokoll on allkirjastamata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 (kehtiva seaduse

kohaselt KarS § 76 lg 4) toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et S. Ratšitski

tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata

ning eeltoodust lähtudes märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

7. Kohtukolleegium peab positiivseks, et S. Ratšitskil on olemas tugivõrgustik ema ja

vanaema näol, kelle juurde isik asuks ka vabanemisel elama. Kinnipeetav soovib vabaduses

asuda tööle, kuid esialgu on teda materiaalselt nõus toetama ema. Kuigi isiku elutingimused

vabaduses toetavad tema ennetähtaegset vabastamist, leiab ringkonnakohus, et eelkõige

katseaja tingimuste rikkumine ja S. Ratšitski käitumine karistuse kandmise ajal välistavad

isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

8. Kuna S. Ratšitski karistus lõpeb paari kuu pärast, on praegusel ajal kinnipeetava

ennetähtaegse vabastamise lahendamine eelkõige kriminaalpoliitiline küsimus ja seotud

preventiivsete kaalutlustega.

S. Ratšitski puhul on tegemist küll noore inimesega, kes on varem kriminaalkorras

karistamata, kuid hetkel kannab ta karistust, sest kuritarvitas kohtu poolt ülesse näidatud

usaldust. Kuigi kinnipeetav väidab, et ei rikkunud katseaja nõudeid tahtlikult, ei ole see

ringkonnakohtu jaoks usutav. Pigem tekkis S. Ratšitskil tingimisi karistust kandes

karistamatuse tunne ning isik ei mõistnud nende kohustuste olulisust, mis talle

kohtumäärusega olid pandud. Normidest kinnipidamise vajaduse mittemõistmisele viitab ka

kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Sealjuures ei pea kohus asjakohaseks kaitsja

viiteid, et nimetatud rikkumised ei osunda S. Ratšitski retsidiivsusele, mistõttu ei tohiks neid

arvestada. Vanglas on kõik reeglid seatud mingi kindla eesmärgiga ning kinnipeetavad on

nendest reeglitest teadlikud. Tahtlik normide rikkumine viitab sellele, et S. Ratšitski ei soovi

käituda vastavalt kehtivale korrale. Kinnipeetava vabastamine sellises olukorras ei ole

kooskõlas karistuse mõistmise eri- ega üldpreventiivsete eesmärkidega.

Kinnipeetav vabaneb vangistusest tähtaegselt juba 21.03.2015 ning siis on isikul võimalik

näidata, et ta on enda varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ning suudab elada

vabaduses seaduskuulekalt.

9. Kuigi Tallinna Vangla toetab S. Ratšitski ennetähtaegset vangistusest vabastamist, on

tegemist vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse

üle otsustamine on üksnes kohtu pädevuses ning lisaks kinnipeetava iseloomustuses toodud

andmetele hindab kohus ka teisi asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

10. Seoses kaitsjale saadetud istungiprotokollil allkirjade puudumisega märgib

ringkonnakohus, et kohtutoimikus olev istungiprotokoll on allkirjastatud nii sekretäri kui

kohtuniku poolt. E-toimiku süsteemis kättesaadavaks tehtud dokumendid ei ole aga

skaneeritud, mistõttu puudub kaitsjale nimetatud süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud

dokumendil allkiri, kuid seda ei saa käsitleda menetlusõiguse rikkumisena.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 22. detsembri 2014 määrus muutmata ja S. Ratšitski vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

12. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks

24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS

§ 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Ratšitskil hüvitada advokaat S. Sepa kaitsjatasu

144 eurot.

Mati Kartau

Paavo Randma

Tiit Lõhmus