1-14-9061/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuaril 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-9061 Kohtukoosseis

Kohtunikud Urmas Reinola ja Meelika Pavel Gontšarov, Aava Kriminaalasi Z.T

’i süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. novembri 2014 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Z.T

Elukoht ja aadress: XXXXXXXX XXX X, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX /XXXXXXXX XXXXXXXXXX, isikukood: XXX, kodakondsus: EV, haridus: XXXXXXXXXXXXX, emakeel: Vene keel. Töökoht: Ei tööta. Varasemalt kohtulikult karistatud 3 korral:

14.05.2009 Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 424

alusel vangistus 5 kuud 27 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks;

22.02.2011 Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 424

alusel šokivangistus 30 päeva ning 3 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; 08.11.2011 Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 199 lg 2

p 9 - § 25 lg 2 alusel 30 päevase vangistusega, mida

suurendati Harju Maakohtu 22.02.2011 kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati

KarS-

§ 69 alusel üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta.

Karistus asendatud vangistusega ning kantud 26.02.2013.

Süüdistatav peeti kinni 27.10.2014 ning viibib käesoleval ajal vahi all.

RESOLUTSIOON

1. Z.T

Jätta ’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2.

Jätta Z.T’i määruskaebus menetluskulude peale rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on

määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohtu 19 novembri 2014 aasta otsusega menetluse korras tunnistati Z.T . lühi süüdi KarS § 424 järgi ning karistati teda 9(üheksa) kuulise vangistusega. KrMS § 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel vahi all viibitud aeg alates 27.oktoobrist 2014.a. loeti karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti

vahistamise päev 27. oktoober 2014.a. Mõisteti Z.T-lt välja KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 532.50 € (viissada kolmkümmend kaks eurot, 50 senti), advokaadi õigusabikulud summas 460.80 € ( nelisada kuuskümmend eurot , 80 senti), toimikust koopiate tegemise kulud (90 eurosenti), joobeseisundi tuvastamise kulud 0.90 € 131 € (ükssada kolmkümmend üks eurot); toksikoloogiaekspertiisi kulud 27 € (kakskümmend seitse eurot). Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 kuu jooksul igakuiste maksetena selliselt, et kuus urot. kuulub tasumisele vähemalt 115.22 e

2. Z.T süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 13.06.2012 kella 15.15 ajal Tallinnas

XXXXXXXXX XXX XX/X maja juures mootorsõidukit Ford Fiesta registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Z.T pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Apellatsiooni esitas kes vaidlustab otsust temale süüdistatav Z.T, mõistetud karistuse osas. temale inkrimineeritud tegevus leidis aset rohkem kui 2 aastat tagasi Süüdistatav märgib, et ning süüdistatav on oma suhtumist õiguskorda oluliselt muutnud. Tema vabanes narkosõltuvusest, ta abiellus, tal sündis laps. Süüdistatav palub kergendada temale mõistetud karistust.

Süüdistatav palub samuti kontrollida temalt väljamõistetud menetluskulude õigsust.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et jendamatuks saab lugeda apellatsiooni, ilmselt põh mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad

asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2- 8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

5. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.

6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt -

andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendat karistusõigusliku hinnangu toimepandud ud kuriteole.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtuk Karistust kergendavate asjaolude olleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. osas maakohus on arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistuse

mõistes võttis arvesse ka asjaolu, et süüdistatav süütegude , olles varasemalt analoogse te eest

kriminaalkorras karistatud, ei teinud enda jaoks vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata.

8. Kolleegium käsitleb süüdistatava taotlust väljamõistetud menetluskulude õigsuse kontrollimiseks määruskaebusena. Kohtukolleegium märgib samuti, et süüdistatav ei too välja

ühtegi menetluskulud olid temalt valesti välja mõistetud. alust, miks tema meelest Selliseid aluseid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning maakohus on süüdistatava resotsialiseerumise vajadusi arvestades selliselt toiminud, võimaldades süüdistataval hüvitada menetluskulud ositi.

Kohtukolleegium samuti märgib, et menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t

võimalust tasuda menetluskulud isiku Süüdistatav kogu vara arvelt. ei ole maakohtule ega ka

ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund

tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid tasuda. Seega kohtukolleegium leiab, esitatud

et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes KrMS § § 390 jäta 337 lg 1 p-le 1 ja -le b ringkonnakohus

Harju Maakohtu 19.11.2014 kohtuotsuse Z.T ’i menetluskulude riigituludesse lt väljamõistmise osas muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata.

Meelika Aava Urmas Reinola Pavel Gontšarov