3-14-53000/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-53000 Määruse kuupäev 19.01.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.G. kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja õigusvastase tegevusega

Asja läbivaatamise kuupäev 19.01.2015 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada E.G. kaebus haldusasjas nr 3-14-53000;

2. Määrus saata kaebajale;

3. Kaebus koos lisadega tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse saabus 04.12.2014 E.G. kaebus Tartu Vangla tegevuse peale, täpsemalt Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja tegevuse peale. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla jurist Liisa Paltsar ja meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool pidasid 2014. a juulikuus kirjavahetust, mille Tartu Vangla on esitanud tõendina haldusasjas nr 3-14-51908. Kaebaja osutab, et P. Kool on kirjavahetuses kasutanud tema kohta lauset „Varem teinud kergemaid enesevigastusi trotsist või manipulatiivsel eesmärgil“ ning on kirjavahetuse lõppu lisanud naerunäo märgi ehk "emotikoni" (emotsioonide väljendamiseks kasutatav kirjavahemärgi kombinatsioon, mis kujutab näoilmeid vt http://et.wikipedia.org/wiki/Emotikon). Eeltooduga alandati kaebaja väärikust ning solvati teda. Kaebaja palub tuvastada P. Kooli tegevuse õigusvastasuse ning selle tuvastamisel palub vastustajalt välja mõista moraalse kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Ühes kaebusega esitas E. G. kohtule riigilõivust vabastamise taotluse.

Kohtu seisukoht

2. Kohus märgib, et kaebaja on taotlenud Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning seoses sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

45 lg-st 2 tuleneb, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja eesmärk on hüvitise saamine ning vastava eesmärgi saamiseks tõhusaim vahend on kohtu hinnangul kahju hüvitamise kaebuse esitamine. Kaebaja ei ole vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 selgitanud, miks on eraldiseisev tuvastamisnõue vajalik tema õiguste kaitseks. Kahjuhüvitamise nõue hõlmab õigusvastasuse tuvastamise nõude ning kaebaja eesmärk hüvitise saamiseks on saavutatav hüvitamisnõudega ning eraldi tuvastamisnõude menetlemiseks puudub alus.

3. Kohus märgib, et kaebuses on kaebaja taotlenud kahjutasu väljamõistmist Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhatajalt. HKMS § 18 lg 1 kohaselt teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Antud kahjunõude näol on tegemist riigivastutuse juhtumiga. Kohus märgib, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Sama sätte teise lause kohaselt ei vastuta esimeses lauses nimetatud füüsiline isik kannatanu ees, kui seadus ei sätesta teisiti. RVastS § 12 lg 3 sätestab, et füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega vastutab avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju korral kannatanu ees avaliku võimu kandja, so antud juhul Tartu Vangla, mitte kahju vahetult põhjustanud füüsiline isik, ning kaebajal ei ole antud juhul õigust taotleda kahjuhüvitist konkreetselt ametnikult isiklikult. Järelikult on antud asjas vastustajaks Tartu Vangla.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et E. G. kaebus kuulub tagastamisel alljärgneval põhjusel.

Vangistusseadus (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kahjunõude esitamiseks läbida VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

Tartu Vangla poolt kohtule 17.12.2014 esitatud vastusest nähtuvalt ei ole kaebajal läbitud esitatud hüvitamisnõude osas VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtul ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõesuses kahelda. Ka E. G. ei ole ise kaebuses märkinud, et ta oleks hüvitamisnõudega enne kohtusse pöördumist vangla poole pöördunud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E. G. ei ole kohtule esitatud kahju hüvitamise nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus käesoleval hetkel kohtus lubatav.

5. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus E.G. kaebuse haldusasjas 3-14-53000.

6. Kuna E. G. kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus võtta seisukoht riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik