1-14-10616/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-10616

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokurör Allar Nisu Kriminaalasi

Ragnar Evarton`süüdistus KarS § järgi kokkuleppemenetluses E.E süüdistus KarS § 120 ja KarS § 121-§25 lg. 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad/kaitsjad E.E

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX

Isikukood või sünniaeg: XXX

Kodakondsus: XXXX

Haridus: XXXX

Emakeel: XXXX

Töökoht või õppeasutus: XXXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral

Tõkend: 07.11.2014 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise

keeld Isikusamasus tuvastatud: XXXX

Kaitsja nimi: Roman Levin

RAGNAR EVARTOV

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX

Isikukood või sünniaeg: 39111150281

Kodakondsus: XXXX

Haridus: XXXX

Emakeel: XXXX

Töökoht või õppeasutus: XXXX

Karistatuskriminaalkorras karistatud 1-l korral

Tõkend: 30.10.2014 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise

keeld Isikusamasus tuvastatud: XXXX

Kaitsja nimi: Anu Pärtel

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.E KarS §-s 120 –järgse kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Süüdi tunnistada E.E KarS §-s 121 ning KarS § 25 lõikes 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel E.E `le liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui E.E ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajal on E.E kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2015. a.

Tõkend –elukohast lahkumise keeld -tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada Ragnar Evarton KarS §-s 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista Ragnar Evartonile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust

31. oktoobri 2013. aasta Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5344 mõistetud karistuse ärakandmata osa – ühe(1) kuu ja kaheksateistkümne(18) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista Ragnar Evartonile liitkaristuseks üheteistkümne (11) kuu ja kaheksateistkümne (18) päeva pikkune vangistus.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 348 (kolmesaja neljakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata Ragnar Evartovile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg üks aasta. KarS § 69 lg 4 alusel on Ragnar Evartov üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend –elukohast lahkumise keeld -tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.E `lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 585(viissada kaheksakümmend viis) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 72(seitsekümmend kaks) eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ragnar Evartonilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 585(viissada kaheksakümmend viis) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 96(üheksakümmend kuus) eurot.

KRMS § 180 lg. 3 alusel võimaldada E.E ja Ragnar Evartonil tasuda menetluskulud igakuiste maksetena ühe aasta jooksu kohtuotsuse jõustumisest.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis

Seejuures tuleb märkida viitenumbriks Ragnar Evartonil 99915700002925 ja E.E 99915700002938. Selgituseks märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kokkulepe E.E-ga Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 15.12.2014

1. Kuriteo asjaolud: E.E’i süüdistatakse selles, et tema 29. juunil 2014. aastal kella 01.45 paiku Tartus, Pika tänava ning Anne kanali vahelisel alal liikus koos Ragnar Evartov’iga R.S ning D.D suunas. E.E’il oli käes ka kannatanute poole suunatud nuga. Lisaks küsis E.E korduvalt nõudlikul ning agressiivsel toonil kannatanutelt R.S ning D. D: „Kas teie olete need, kes peksid meie sõpra“? Ühel hetkel jõudsid Ragnar Evartov ja E.E kannatanuteni, misjärel hakkas kannatanu D.D Anne kanali poole liikuma. Temale järgnes E.E, kellel oli endiselt käes ka nuga, mis oli suunatud teraga kannatanu D. D poole. Samal ajal küsis E.E kannatanult korduvalt: Kas näed, mis mul käes on“?

Lisaks liigutas E.E nuga natukene ülespoole, et kannatanu seda paremini näeks. Arvestades asjaolusid, et E.E oli agressiivne, liikus kannatanu suunas ning tema käes olnud noa tera oli suunatud kannatanu poole, tunnetas D.D reaalset ohtu oma tervisele ning kartis ähvarduse ehk tervisekahjustuse tekitamise täideviimist. Eelkirjeldatuga pani E.E toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo – tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Lisaks süüdistatakse E.E’i selles, et tema 9. juunil 2014. aastal kella 01.45 paiku Tartus, Pika tänava ning Anne kanali vahelisel alal üritas jalaga lüüa kannatanu D.D vasema puusa piirkonda, tehes tema vasema puusa suunas jalaga löögiliigutuse. Tegu jäi aga katsestaadiumisse, kuna E.E kukkus löögi sooritamise hetkel pikali, mistõttu läks löök kannatanust mööda. Eelkirjeldatuga pani E.E toime KarS § 121 – KarS § 25 lõike 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese löömise katse. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 120, KarS § 121 – KarS § 25 lg 2 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Hagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS §-s 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS §-s 121 ning KarS § 25 lõikes 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui E.E ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajal on E.E kohustatud: 7) elama kohtu määratud alalises elukohas;

8) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

9) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 11) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

12) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Puudub. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkulepe , sõlmitud Ragnar Evartoniga 10.12.2014 Lõuna Ringkonnaprokuatuuris, täiendatud 15.01.2015. Kuriteo asjaolud: Ragnar Evartov’i süüdistatakse selles, et tema 29. juunil 2014. aastal kella

01.45 paiku Tartus, Pika tänava ning Anne kanali vahelisel alal liikus koos E.E’iga, kellel oli käes ka kannatanute poole suunatud nuga, R.S ning D.D suunas. Samal ajal küsis E.E korduvalt nõudlikul ning agressiivsel toonil kannatanutelt R.S ning D.D: „Kas teie olete need, kes peksid meie sõpra“? Ühel hetkel jõudsid Ragnar Evartov ja E.E kannatanuteni, misjärel hakkas kannatanu D.D Anne kanali poole liikuma. Temale järgnes E.E. Mõne hetke möödudes ründas R.S Ragnar Evartov, kes lõi kannatanut neljal korral rusikaga, tabades teda vasemale poole näkku, vastu lõuga, vasema silma alla ning vasemale poole peapiirkonda. Löökide tõttu kaotas kannatanu tasakaalu ning kukkus külje peale murule pikali, misjärel lõi Ragnar Evartov kannatanut veel kahel korral rusikaga vasema õla piirkonda. Selle tagajärjel tundis R.S füüsilist valu. Lisaks tekitas Ragnar Evartov talle ka järgmised tervisekahjustused:

0,5cm läbimõõduga haava alahuule limaskestale, vasaku kulmupiirkonna marrastuse ning kolju põrutuse. Eelkirjeldatuga pani Ragnar Evartov toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tervise kahjustamise ja löömise. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Hagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Ragnar Evartonile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 31.

oktoobri 2013. aasta Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5344 mõistetud karistuse ärakandmata osa – ühe(1) kuu ja kaheksateistkümne(18) päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista Ragnar Evartonile liitkaristuseks üheteistkümne (11) kuu ja kaheksateistkümne (18) päeva pikkune vangistus. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 348 (kolmesaja neljakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata Ragnar Evartovile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg üks aasta. KarS § 69 lg 4 alusel on Ragnar Evartov üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Puudub.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil andis prokurör Allar Nisu ülevaate sõlmitud kokkulepetest ning jäi nende kokkulepete juurde. Süüdistatavad Ragnar Evarton ja E.E kinnitasid , et neile on süüdistused arusaadavad , samuti on arusaadavad kokkulepped ning nad kinnitasid , et kokkulepped on sõlmitud nende tahet arvestades, nad jäävad kokkulepete juurde ning kokkulepped võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistavad Ragnar Evarton ja E.E taotlesid nende vastu esitatava menetluskulude nõude ajatamist ühele aastale, sest sissetulekuks on minimaalpalk; samuti on ka teisi rahalisi nõudeid nende vastu.

Kaitsja Anu Pärtel oli seisukohal, et Ragnar Evartoniga sõlmitud kokkulepe on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides, kokkulepe on seaduslik ning selle võib kohtuotsusele aluseks võtta. Kaitsja toetas süüdistatavate taotlust menetluskulude nõude ajatamiseks ühele aastale.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad Ragnar Evarton ja E.E väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Seega tuleb Ragnar Evarton ja E.E süüdi tunnistada ja karistada vastavuses sõlmitud kokkulepetega.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot Ragnar Evartoni osas ja 72 eurot E.E osas.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu – käesoleval juhul Ragnar Evarton ja E.E.

Kohus rahuldab süüdistatavate taotluse ning KrMS § 180 lg. 3 alusel ajatab mõlemale süüdistatavale menetluskulude nõude ühel aastale, igakuise tasumise kohustusega( igakuist summat määramata), sest süüdistavad saavad miinimumpalka ning neil on tasuda ka teisi rahalisi nõudeid.

Kohtunik