3-14-50207/50 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50207

Haldusasi

M.L.i

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

21.10.2013

vastutusotsuse nr 13-7/329-10 ja 13.12.2013 vaideotsuse nr

6-1/1869-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M.L., volitatud esindaja Monika Meerents

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Martin

Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.L.i kaebus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 21.10.2013 vastutusotsus

nr 13-7/329-10 ja 13.12.2013 vaideotsus nr 6-1/1869-2.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt M.L.i kasuks välja menetluskulu 390 (kolmsada

üheksakümmend) eurot.

3. Jätta riigilõivu kulu riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.02.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50207

2(15)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 21.10.2013 vastutusotsusega nr 13-7/329-10

M.L.it (kaebaja) tasuma OÜ Soans Capital (kustutatud äriregistrist 11.03.2014) maksuvõlga 29

230,56 eurot. Põhjendused:

1.1. OÜ Soans Capital (kustutatud) võõrandas 18.09.2009 SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud

äriregistrist 08.08.2013) esitatud arvete kohaselt erinevaid kaupu 2 312 231 krooni eest. Kaebaja

selgitas, et kaubad võttis vastu SV Metallitööd OÜ (kustutatud) juhatuse liige V.Z.

Maksumenetluses ja kriminaalmenetluses ei leidnud tõendamist, et V.Z oleks kauba ise vastu

võtnud, sest ta viibis tehingu toimumise ajal kinnipidamiskohas. V.Z sõnul võttis kaubad vastu

tema esindaja L.M., kuid viimane selgitas, et edastas ainult arved ja saatelehed V.Zle

allkirjastamiseks, kuid kaupa vastu ei võtnud. Seega ei ole kaupade üleandmine SV Metallitööd

OÜ-le (kustutatud) tõendamist leidnud. SV Metallitööd OÜ (kustutatud) juhatuse liige väitis, et

kaupade eest tasuti, vähemalt osaliselt. Kaebaja väitis, et kaupade eest ei tasutud. Maksuhaldur

tuvastas

maksumenetluses

ja

pankrotihaldur

OÜ

Soans

Capital

(kustutatud)

pankrotimenetluses, et kaupade eest ei ole tasutud. Isikud ei oska anda tehingu kohta sisulisi

ütlusi. Maksuhaldur tuvastas, et SV Metallitööd OÜ (kustutatud) ei ole reaalset

majandustegevust omav äriühing. Tema juhatuse liige V.Z ei oska selgitada kaupade liikumise

ja kauba eest tasumise detaile.

1.2. Kaebaja oli teadlik asjaolust, et SV Metallitööd OÜ (kustutatud) arvete eest tegelikult ei

tasu. Seda kinnitab kaebaja käitumine. Kaebaja ei ole teinud mingeid toiminguid arvetest

tulenevate nõuete sissenõudmiseks, vaid esitas kohe (09.11.2009) pärast maksetähtaja

(13.10.2009) möödumist Pärnu Maakohtule OÜ Soans Capital (kustutatud) pankrotiavalduse.

V.Z kinnitas kriminaalmenetluses antud selgituses, et OÜ Soans Capital (kustutatud) ei ole neile

arvete tasumise osas mingeid pretensioone esitanud. Sellest nähtub, et kaebaja oli teadlik, et SV

Metallitööd OÜ (kustutatud) näol ei ole tegemist tavapärast majandustegevust eviva

äriühinguga, millele viitab mh ka see, et tehingu toimumise ajal oli SV Metallitööd OÜ

(kustutatud) juhatuse liige V.Z vanglas ning ta allkirjastas vaid arved ja saatelehed kauba

liikumise kohta. Kaebaja teadis, et SV Metallitööd OÜ (kustutatud) ei ole tegelik kauba ostja.

Kauba ostjaks oli tundmatu kolmas isik.

1.3. OÜ Soans Capital (kustutatud) deklareeris kauba võõrandamise 2009. a septembrikuu

käibedeklaratsioonis, mille tulemusena tekkis käibemaksukohustus 25 250,98 eurot. OÜ Soans

Capital (kustutatud) maksuvõlg seisuga 09.11.2009 oli 29 230,56 eurot. Maksuvõlg tekkis

kauba võõrandamise tulemusena vahetult tehingule järgneval kuul. Kaebaja on oma tegevusega,

so kaupade võõrandamisega vastusooritust saamata, põhjustanud OÜ Soans Capital

(kustutatud) maksejõuetuse ja maksuvõlgade tekke. Kaebaja tegevuse ja OÜ Soans Capital

(kustutatud) maksuvõlgade tekkimise vahel on otsene kausaalne seos. Arvestades kaebaja

kogemust ettevõtjana (lisaks OÜ-le Soans Capital (kustutatud) on kaebaja seotud 16

äriühinguga), oli kaebaja teadlik, et tehingu tegemisega, kus äriühing loobub oma varast selle

eest vastusooritust saamata, põhjustab ta äriühingu maksejõuetuse. Kaebaja oli teadlik, et

käibedeklaratsioonis kauba võõrandamist deklareerides tekib käibemaksu tasumise kohustus.

Maksukohustuse tekkimisest teadlikuna võõrandas ta kaubad vastusooritust saamata, seega oli

kaebaja tegevus tahtlik. Kaebaja OÜ Soans Capital (kustutatud) juhatuse liikmena oli teadlik,

et kaupu ei müüdud SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud), vaid SV Metallitööd OÜ-d (kustutatud)

kasutati vaid arvete väljastamiseks. Tegelikult võõrandati kaup vastusooritust saamata

tundmatule kolmandale isikule. Kaebaja jättis tahtlikult täitmata juhatuse liikme

maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse tagada esindatava rahaliste ja

3-14-50207

3(15)

mitterahaliste kohustuste täitmine. Seega on kaebaja vastutav OÜ Soans Capital (kustutatud) 29

230,56 euro suuruse maksuvõla tasumise eest.

2. Kaebaja esitas vastutusotsuse peale 27.11.2013 vaide.

3. Vastustaja jättis 13.12.2013 vaideotsusega nr 6-1/1869-2 vaide rahuldamata.

Põhjendused:

3.1. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on OÜ Soans Capital (kustutatud) poolt kaupade

võõrandamises SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) mitmeid vasturääkivusi. SV Metallitööd OÜ

(kustutatud) juhatuse liige on kinnitanud, et kuna ta viibis kinnipidamiskohas, võttis kaubad

vastu tema esindaja L. M.. Viimane ei ole kaupade vastuvõtmist kinnitanud. Kaebaja on

selgitanud, et SV Metallitööd OÜ (kustutatud) juhatuse liige V.Z võttis ise kaubad vastu. OÜ

Soans Capital (kustutatud) kaupluse juhatajana töötanud A. K. on selgitanud, et septembris 2009

tulid T. L. ja kaebaja Savi tn 3 kaupluses tema juurde ja T.L. ütles, et kaubad tuleb ära pakkida

ja kaebaja viib need minema. Samuti on ta lisanud, et temale jäi meelde, et auto tellis kaebaja,

kes selgitas, et kaubad lähevad tema juurde lattu kusagile Halingasse. Kauba müüki kajastavad

arved on OÜ Soans Capital (kustutatud) poolt allkirjastanud kaebaja. Arve vastuvõtjana on alla

kirjutanud V.Z kui SV Metallitööd OÜ (kustutatud) juhatuse liige. Kauba üleandmist-

vastuvõtmist kinnitavad saatelehed allkirjastasid samuti kaebaja ja V.Z. Eeltoodust nähtuvalt

on isikud andnud seoses kauba üleandmisega vastukäivaid seletusi ning ei ole võimalik kindlaks

teha, kas OÜ Soans Capital (kustutatud) andis kauba üle SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) või

mitte. L.M.i seletusest nähtub, et SV Metallitööd OÜ (kustutatud) tehasesse toodi mingi hetk

palju kaste, kuid ei ole teada, mis neis kastides oli.

3.2. Vastutusotsuse seisukohalt ei oma tähtsust, kas OÜ Soans Capital (kustutatud) võõrandas

kaubad SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) või tundmatule kolmandale isikule. Vastutusotsuses

heideti kaebajale ette seda, et ta võõrandas OÜ Soans Capital (kustutatud) kauba vastusooritust

saamata ning põhjustas sellega äriühingu püsiva maksejõuetuse ja maksuvõlgade tekke.

Kuivõrd OÜ Soans Capital (kustutatud) oli käibemaksukohustuslane, tekkis tal kaupade

võõrandamisel käibemaksukohustus olenemata sellest, kas kaubad võõrandati SV Metallitööd

OÜ-le (kustutatud) või tundmatule kolmandale isikule. Seetõttu ei oma vastutusotsuse

õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kes OÜ Soans Capital (kustutatud) poolt kaubad SV

Metallitööd OÜ-le (kustutatud) üle andis.

3.3. Vastutusotsuses asuti seisukohale, et kaebaja võõrandas teadlikult kaubad ilma vastutasu

saamata SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud). Seda kinnitavad asjaolud, et kaebaja esitas OÜ

Soans Capital (kustutatud) pankrotiavalduse Pärnu Maakohtule 09.11.2009, st kohe pärast

arvete tasumise tähtaega 13.10.2009; vastupidiselt kaebaja väljatoodule on SV Metallitööd OÜ

(kustutatud) juhatuse liige V.Z kinnitanud, et OÜ Soans Capital (kustutatud) ei ole nende poole

pöördunud pretensioonidega arvete tasumise osas; vastuolulised seletused kauba üleandmise

kohta. Pankrotiavalduse esitamises ei ole midagi taunimisväärset ja äriühingu juhatusele tuleb

selline kohustus otse seadusest. Samas ei takista see teha järeldusi pankrotiavalduse esitamise

ja sellele eelnenud kaupade võõrandamise tehingu ajalisest vahest tulenevalt. On ilmne, et

pankrotiavalduse esitamine on hiliseim hetk, mil kaebaja hindas äriühingu majanduslikku

olukorda selliselt, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Samas on arvetel märgitud tasumise

tähtaja ja pankrotiavalduse esitamise vaheline aeg veidi vähem kui kuu aega. Samuti on

vastuolulised selgitused selles osas, kas kaebaja nõudis pärast arvetele märgitud tasumistähtaja

möödumist SV Metallitööd OÜ-lt (kustutatud) arvete tasumist või mitte. Kuna kaebaja ei ole

vastavaid tõendeid esitanud ja tõendatud on, et arvete eest OÜ-le Soans Capital (kustutatud)

tasutud ei ole, tuleb asuda pigem seisukohale, et kaebaja OÜ Soans Capital (kustutatud) juhatuse

liikmena ei võtnud midagi ette selleks, et võõrandatud kauba eest tasutaks. On ilmne, et

3-14-50207

4(15)

äriühingu juhatuse liige, müües teisele äriühingule kaupa 2 253 126 krooni eest, võtab

kasutusele abinõud, tagamaks selle tehingu eest raha laekumine. Seda enam, et kaebaja on ise

selgitanud, et kauba müügi eesmärk oli hankida äriühingule rahalisi vahendeid. Ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja usaldas pimesi T. L.t ega pidanud vajalikuks kontrollida kokkulepete eelselt

ja enne kaupade SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) üleandmist tehingupartneri tausta. Seda

eriti olukorras, kus pidi olema teada, et kaupade eest mittetasumine toob endaga kaasa OÜ

Soans Capital (kustutatud) maksejõuetuse. Asjaolu, et kaebaja oli teadlik, et võõrandatud

kaupade eest tegelikult raha ei laeku, nähtub tema passiivsusest nii tasumise kokkuleppe eelse

kindlustamisega seoses kui ka tema tegevuse passiivsusest pärast seda, kui arveid tähtaegselt ei

tasutud. Ei ole tõendatud, et kaebaja oleks esitanud tehingupartnerile mingeid pretensioone,

nõudnud võõrandatud kaupa tagasi vms. Kohene pankrotiavalduse esitamine viitab sellele, et

kaebajale oli teada, et OÜ Soans Capital (kustutatud) kaupade eest raha ei saa ja samuti puudub

võimalus kaupu tagasi nõuda. On ilmne, et see teadmine oli olemas ka enne lepingu sõlmimist.

Seetõttu on kaebaja rikkunud juhatuse liikme MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada

esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmine. Kaebaja on teadlikult võõrandanud

äriühingu vara selle eest vastusooritust saamata ning põhjustanud sellega äriühingu püsiva

maksejõuetuse ja maksuvõlgade tekke.

3.4. Vastutusotsusest nähtuvalt on pankrotihaldur teinud piisavalt toiminguid SV Metallitööd

OÜ (kustutatud) juhatuse liikmega kontakti saamiseks ja talle võla tasumise teate edastamiseks.

Paraku ei ole õnnestunud SV Metallitööd OÜ-lt (kustutatud) võlga sisse nõuda.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 21.10.2013 vastutusotsuse nr

13-7/329-10 ja 13.12.2013 vaideotsuse nr 6-1/1869-2 tühistamiseks. Põhjendused:

4.1. Vastutusotsuses toodud seisukohad on vastuolulised ega põhine kolmandate isikute poolt

kriminaalmenetluses antud ütlustel. Ükski isik ei ole väitnud, et SV Metallitööd OÜ-ga

(kustutatud) suhtles kaebaja. Kaebaja sai SV Metallitööd OÜ (kustutatud) ostuhuvi kohta teavet

T. L.lt, kes teadis äriühingut varasemast ajast. Samuti ei ole ükski isik väitnud, et kaubad andis

SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) üle kaebaja. Kaebaja väitis, et tema teada viis V.Z ise kauba

minema. Kaebaja ei olnud kaupade pakkimise ja äraviimise juures. L.M. kinnitas, et mingil ajal

ilmus SV Metallitööd OÜ (kustutatud) tehasesse palju kaste. A.K. kinnitas, et kaubad viidi ära.

Neist tõenditest nähtub, et OÜ Soans Capital (kustutatud) võõrandas kaubad SV Metallitööd

OÜ-le (kustutatud).

4.2. Vastuolulised on seisukohad ka kauba võõrandamise osas. Esmalt on vastustaja seadnud

kahtluse alla kauba võõrandamise SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud), seejärel aga asunud

seisukohale, et kaup võõrandati teadlikult maksejõuetule äriühingule. Kui vastustaja loeb

tehingu näilikuks, ei saa sellise tehingu alusel tekkida OÜ-le Soans Capital (kustutatud)

käibemaksu tasumise kohustust.

4.3. Kaebajal puudus mistahes teave selle kohta, et SV Metallitööd OÜ (kustutatud) ei kavatse

kauba eest tasuda. Kaebaja püüdis pärast maksetähtaja saabumist SV Metallitööd OÜ-ga

(kustutatud) kontakti saada ja esitas kirjalikke nõudeid arvete tasumiseks, kuid tulutult. SV

Metallitööd OÜ (kustutatud) poolt arvete tasumata jätmise tõttu tekkisid OÜ-l Soans Capital

(kustutatud) raskused mh käibemaksu tasumiseks. Kaebaja on andnud dokumendid üle nii

pankrotihaldurile kui politseile.

4.4. Juhatuse liikmel on seadusest tulenev kohustus esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus,

kui äriühingul on tekkinud püsivad makseraskused. Seega ei ole kaebaja rikkunud juhatuse

liikme kohustusi ega tekitanud teadlikult OÜ Soans Capital (kustutatud) maksejõuetust.

Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks rikkunud tahtlikult juhatuse liikme kohustusi.

Kaebaja püüdis äriühingule kuuluvate kaupade võõrandamisega hankida äriühingule rahalisi

3-14-50207

5(15)

vahendeid. Paraku jättis ostja kauba eest tasumata. Kaebajale teadaolevalt ei ole pankrotihaldur

nõudnud pankrotimenetluse käigus üheltki äriühingu võlgnikult kohustuste täitmist. Kaebajal

puudus pankrotimenetluse kestel õigus esitada nõudeid äriühingu võlgnike vastu.

4.5. Tõendatud ei ole, et kaebaja vastutaks OÜ Soans Capital (kustutatud) maksuvõla eest.

5. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja teadlik tegevus viis maksuvõla

tekkimiseni. Kaebaja võõrandas teadlikult äriühingu vara selle eest vastusooritust saamata.

Võõrandamise tulemusel tekkis äriühingul maksukohustus. Kaebaja jättis tasumiskohustuse

täitmata. Põhjusel, et võõrandamisele ei järgnenud vastusooritust, ei olnudki tasumiskohustust

võimalik täita. Tasumiskohustuse täitmata jätmise tulemusel tekkis äriühingul maksuvõlg.

Seega on juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmiseks täidetud.

6. Kaebaja selgitas täiendavates seisukohtades:

6.1. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid

siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Põhjuslik seos tuleb

tuvastada. Vastustaja on sisustanud põhjuslikku seost läbi kaupade võõrandamise SV

Metallitööd OÜ-le (kustutatud). Kui vastustaja asub seisukohale, et kaupade võõrandamine SV

Metallitööd OÜ-le (kustutatud) ei oma tähendust, siis puudub ka põhjuslik seos maksuvõla ja

kaebaja väidetava õigusvastase käitumise vahel.

6.2. Tõendatud ei ole kaebaja poolt juhatuse liikme MKS §-s 8 sätestatud kohustuste tahtlik

rikkumine. Kaebaja on äriühingule kuuluvate kaupade võõrandamisega püüdnud hankida

äriühingule rahalisi vahendeid. SV Metallitööd OÜ (kustutatud) ostuhuvi vahendas kaebajale

T.L., kes omas äriühinguga varasemaid ärikontakte. Ka V.Z kinnitas, et kaupade ostmiseks tegi

temale pakkumise T.L.. Kaupade võõrandamisel SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) puudus

kaebajal mistahes teave selle kohta, et ostja ei kavatsegi kauba eest tasuda. Pärast arvete

maksetähtaja saabumist püüdis kaebaja SV Metallitööd OÜ-ga (kustutatud) kontakti saada ja

esitas talle korduvalt kirjalikke nõudeid arvete tasumiseks, kuid tähtkirjad tagastati kaebajale

hoiutähtaja möödumise tõttu. Seega ei olnud kaebaja passiivne, vaid tegi kõik endast oleneva

arvete sissenõudmiseks. SV Metallitööd OÜ (kustutatud) poolt arvete tasumata jätmise tõttu

tekkisid OÜ-l Soans Capital (kustutatud) raskused käibemaksu tasumisega. Makseraskuste

tekkimisel järgis kaebaja juhatusele äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust esitada

pankrotiavaldus. Kui pärast pankrotiavalduse esitamist oleks SV Metallitööd OÜ (kustutatud)

võlgnevuse tasunud, oleks olnud võimalik pankrotiavaldus tagasi võtta või otsustada ettevõtte

tegevuse jätkamine.

6.3. SV Metallitööd OÜ (kustutatud) pangakonto väljavõttelt nähtub, et äriühingul olid olemas

rahalised vahendid kauba eest tasumiseks. Samuti võib eeldada, et SV Metallitööd OÜ

(kustutatud) võõrandas omandatud kauba edasi, sest arvelduskontolt nähtub laekumine Pro

Garden OÜ-lt. Pro Garden OÜ kohta koostatud kontrollaktist nähtub kaupade omandamine

kolmandalt isikult, kuid kauba eest tasumine SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud). Pro Garden

OÜ esindaja A.K. kinnitas, et kaubad on samad, mille OÜ Soans Capital (kustutatud) võõrandas

SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud). Vastupidiselt A.K. poolt Pro Garden OÜ maksumenetluses

antud seletusele ei ole kaebaja andnud talle V.Z kontakte.

6.4. Kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastasid esindusõiguslikud isikud, kuid kaebaja

ei ole reaalselt kauba üleandmisel osalenud. Nii kaebaja kui V.Z on kinnitanud, et SV

Metallitööd OÜ (kustutatud) viis kaubad minema enda tellitud transpordiga. A.K. on selgitanud,

et temale on jäänud meelde, et auto tellis kaebaja, kes selgitas, et kaubad lähevad tema lattu

kusagile Halingasse. Nimetatud ütlustest võib järeldada, et silmas peeti ühe osa kauba

transportimist, mida hoiustati Halingas asuvas laohoones. Seda, et Halingas asuvas laohoones

3-14-50207

6(15)

kaup tõepoolest ka asus, kinnitas ka pankrotihaldur. Pankrotihaldur selgitas, et ta ei ole Halingas

asuvas laos asuva kauba koosseisu kontrollinud ja kaup võõrandati pankrotimenetluse käigus

tervikvarana hinnaga 1500 eurot.

6.5. Pankrotihaldur esitas SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) nõude võlgnevuse tasumiseks

alles 11.01.2012. Jääb arusaamatuks, miks haldur ootas nõude esitamisega pea 2 aastat.

Kaebajale teadaolevalt ei ole haldur hagi esitanud ega nõuet müünud. Kaebajal puudub teave

selle kohta, kas pankrotitoimkond oleks andnud nõusoleku SV Metallitööd OÜ (kustutatud)

vastu nõudest loobumiseks.

6.6. Vastutusotsuses nimetatud maksusumma määramine on aegunud. Maksuotsus hõlmab

oktoobris 2009 deklareeritud makse. Kuna maksusummat ei jäetud tahtlikult tasumata, aegus

maksusumma määramine oktoobris 2012. Vastutusotsus koostati 21.10.2013.

7. Vastustaja selgitas täiendavates seisukohtades:

7.1. Vastutusotsusest, vaideotsusest ja vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja

vastutuse eeldusi sisustati täpselt ühte moodi ja maksustamisel sai määravaks asjaolu, et kaebaja

võõrandas teadlikult äriühingu vara, selle eest vastusooritust saamata.

7.2. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liige teeb sedavõrd suure väärtusega tehingu, ei ole

eluliselt usutav, et ta usaldas pimesi T.L.at ega kontrollinud SV Metallitööd OÜ (kustutatud)

tausta, seejuures võimekust kauba eest tasuda.

7.3. Tõendite puhul, mida enne vastutusotsuse tegemist ei esitatud, tuleb täiendavalt põhistada,

miks need esitatakse alles kohtumenetluses. Kui selgub, et tõendeid oli võimalik esitada ka enne

vastutusotsuse koostamist, jäävad need arvesse võtmata.

7.4. Täiendavad tõendid on vastuolus faktidega ja kinnitavad pigem vastustaja, mitte kaebaja

seisukohti. Arve tasumise tähtajaks oli 13.10.2009 ja kaebaja esitas OÜ Soans Capital

(kustutatud) pankrotiavalduse 09.11.2009. Esitatud tõenditest nähtuvalt pöörduti nõudega SV

Metallitööd OÜ (kustutatud) poole 27.10.2009. AS Eesti Post andmetel tagastati nõue saatjale

18.11.2009. Täiendav kiri pankrotihoiatusega saadeti SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud)

10.12.2009. Jääb arusaamatuks, miks esitas kaebaja pankrotiavalduse juba 09.11.2009, st enne

SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) esitatud nõudele vastuse saamist. Kirjeldatud sündmuste

jada kinnitab, et kaebaja ei lootnudki vara eest vastusooritust saada. Eelnevat toetab ka kaebaja

seisukoht, et pankrotiavaldus esitati hetkel, mil ilmnes äriühingu püsiv maksejõuetus. Seega

kaebaja äriühingu juhatuse liikmena eeldas, et maksejõuetus on tekkinud püsivalt ja mingit

võimalust nõude rahuldamiseks ei eksisteeri.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastutusotsusest nähtuvalt heidab vastustaja kaebajale ette seda, et kaebaja rikkus OÜ

Soans Capital (kustutatud) juhatuse liikmena MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust. Viidatud

sätte kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning

täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Vastustaja põhjenduste

kohaselt võõrandas kaebaja OÜ Soans Capital (kustutatud) juhatuse liikmena äriühingule

kuuluvad kaubad vastusooritust nõudmata. Sellega põhjustati äriühingu maksejõuetus, sh

võimetus tasuda võõrandamistehingult käibemaksu jm äriühingu poolt deklareeritud makse.

Vastutusotsusest võib järeldada, et vastustaja loeb võõrandamistehingu toimunuks, kuigi mitte

kaebaja näidatud tehinguosaliste vahel. Vastustaja põhjenduste kohaselt võõrandas kaebaja OÜ-

le Soans Capital (kustutatud) kuulunud kaubad tundmatule kolmandale isikule. Samas

3-14-50207

7(15)

seostuvad mitmed kaebajale vastutusotsuses tehtud etteheited just kaebaja näidatud

tehingupartneri SV Metallitööd OÜ-ga (kustutatud) ja selle juhatuse liikme V.Zga.

9. Vastupidiselt vastustaja järeldustele näitavad vastustaja esitatud tõendid kohtu hinnangul

hoopis seda, et kaupade ostu-müügitehingut ei ole tegelikult toimunud. Tegemist oli näiliku

tehinguga, mis tehti ettevõtte ülemineku varjamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel

tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

lepinguosalised tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. MKS § 83 lg 4 järgi ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse.

Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud

tehingu kohta käivaid sätteid. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 järgi ei teki käivet

ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Seega, kuna ettevõtte

üleminekul ei teki käivet, puudub objekt, mida käibemaksuga maksustada (KMS § 1 lg 1 p 1).

Seetõttu deklareeriti käivet ja kohustati käibemaksu tasuma ilma õigusliku aluseta.

10. TsÜS § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte

üleminekut reguleerivad kehtivas õiguses esmajoones VÕS §-d 180–185. Ettevõte võib

omandajale üle minna lepinguga või seaduse alusel (VÕS § 180 lg 1). VÕS § 180 lg 2 kohaselt

kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad,

õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lg 1 järgi antakse

ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused

vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi.

Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele

kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. VÕS § 182 lg 2 järgi

lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja

ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte

töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole

nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 185 järgi kohaldatakse neid sätteid ka lepingutele, millega antakse üle

organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis).

Nendest sätetest tulenevalt on ettevõtte ülemineku puhul vaja tuvastada üleminevasse

ettevõttesse kuuluvad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud,

ning nende üleminek ettevõtte omandajale.

Olukorras, kus tehingu pooled soovivad varjata ettevõtte üleminekut, ei pruugi nad sõlmida

ettevõtte ülemineku kohta asjakohaseid lepinguid. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.02.2014

otsuse haldusasjas nr 3-3-1-55-13 (p 26) kohaselt võib selliste lepingute puudumisel lähtuda

ettevõtte ülemineku tuvastamisel üleminekut kinnitavatest muudest asjaoludest ja tõenditest

nende kogumis.

11. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 01.06.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-11 (p 11),

et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute

asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte

ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja,

tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja

organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja

sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal

katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline

personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja

3-14-50207

8(15)

tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete

puhul erinev kaal.

Kohtu hinnangul näitavad praegusel juhul ettevõtte (kaupluse Foral) üleminekut alljärgnevad

tõendid ja faktilised asjaolud.

12. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et OÜ Foral (kustutatud) osanikud T.L. ja Jaan

Lusikas müüsid 10.09.2009 Pärnu notar Anu Raidi poolt tõestatud osaühingu osa

müügilepinguga (I kd tl 210-213) OÜ Foral (kustutatud) osad OÜ-le Total Halduse (praeguse

ärinimega OÜ Total Services), keda esindas müügitehingu tegemisel juhatuse liige M.L.. OÜ

Foral (kustutatud) osanike 10.09.2009 toimunud koosoleku protokolli (I kd tl 214) kohaselt

muudeti äriühingu nime (uueks ärinimeks sai OÜ Soans Capital), juriidilist aadressi (uueks

aadressiks sai Pikk tn 26-M3, Pärnu) ja juhatuse liikmeid (uueks juhatuse liikmeks sai M.L.).

T.L. ja kaebaja allkirjastasid ka OÜ Foral (kustutatud) varade ja kohustuste üleandmise ja

vastuvõtmise akti (I kd tl 119), milles on ära nimetatud kõik äriühingu varad ja kohustused.

Aktil puudub kuupäev, kuid selle sisust nähtub, et see koostati pärast 10.09.2009 toimunud osa

müügilepingut. Varasid kajastatakse kokku 7 345 218,35 krooni eest, kohustusi kokku 6 776

266,43 krooni eest. Vara hulgas näidatakse kaupa kokku 4 648 193,42 krooni eest. Äriühingul

olid suured võlad krediidiasutuste ja hankijate ees.

13. Samal ajal asutati uus äriühing – Pro Garden OÜ, mis registreeriti äriregistris 01.09.2009.

Pro Garden OÜ osanikeks ja juhatuse liikmeteks on A.K. ja J. K.. A.K. oli kuni OÜ Foral

(kustutatud) osa müügini OÜ-le Foral (kustutatud) kuuluva kaupluse Foral juhataja (A.K.

23.09.2010 ülekuulamise protokoll – II kd tl 77-79). A.K. töötas Forali kaupluses alates 2001.

a. Ta alustas tööd mehaanikuna. Kaupluse juhatajaks sai ta 2006. a. Eeltoodu lubab eeldada, et

A.K. ja T.L.a vahel olid pikaajalised usalduslikud suhted. J. K. on rahvastikuregistri andmetel

A. L. ema. A.L.oli vaidlusalusel ajal T.L.a abikaasa. A. L. oli nii OÜ Foral (kustutatud) kui ka

Pro Garden OÜ raamatupidaja (A.K. 23.09.2010 ülekuulamise protokoll – II kd tl 77-79). Kuigi

T.L. ei figureeri Pro Garden OÜ omanike ega juhatuse liikmete ringis, võib eeltoodust järeldada,

et ta osaleb tegelikult Pro Garden OÜ tegevuse juhtimises.

14. Nii OÜ Foral (kustutatud) kui Pro Garden OÜ tegutsesid/tegutsevad samal tegevusalal.

Äriregistri andmetel oli/on mõlema äriühingu põhitegevusalaks rauakaupade ja tööriistade

jaemüük ning lisategevusalaks kodumasinate ning majapidamis- ja aiatööriistade parandus. OÜ

Foral (kustutatud) tõi lisategevusaladena välja ka elektriliste kodumasinate jaemüügi,

mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete müügi, hoolduse ja remondi ning jaemüügi posti

või Interneti teel. Pro Garden OÜ müüb samu kaupu, mida müüs OÜ Foral (kustutatud). A.K.

selgituste kohaselt osteti osa kaupu otse OÜ-lt Soans Capital (kustutatud) (A.K. 02.11.2009

suuliste seletuste protokoll Pro Garden OÜ maksumenetluses – II kd tl 122-124) ja osa kaupu

soetati S.V & Kompanii OÜ-lt (kustutatud), kelle juhatuse liikmeks oli samuti V.Z. Sama

tegevusega jätkamise soov nähtub A.K. 23.09.2010 ülekuulamise protokollist (“Minul endal oli

huvi kaubad ära osta ja uuesti müüki panna, kuna kavatsesin müügiga edasi tegutseda uue

firma tegevuses. /.../ Kuna minul oli sellel ajal juba oma firma Pro Garden, siis hakkasin sama

kaupluse ruumides Savi tn 3 tegutsema ja saadud kaupasid müüma, samuti võtsin hilisemaga

erinevatelt firmadelt kaupa juurde. Kaupluse nimeks jäi endiselt Foral. /.../ Alates sellest

päevast septembris 2009, kui M.L. OÜ Foral kaubad minema viis, oli vajadus jätkata samas

kohas Savi tn 3 müügitegevust. Kuna kaupluse asukoht oli hea, siis proovisin samas kohas

jätkata juba Pro Garden OÜ nime all müügitegevust, kuna oman pikaajalist ärikogemust”). Ka

klientidele jäeti mulje, et kauplus jätkab endist tegevust. Kauplus oli vaid paar päeva suletud ja

uksel oli silt “Inventuur”, seejärel läks kaupluse töö samamoodi edasi (G. T. 22.11.2010

ülekuulamise protokoll – I kd tl 232-233p; A.K. 23.09.2010 ülekuulamise protokoll – II kd tl

77-79). Pro Garden OÜ tegutseb samades ruumides Pärnus Savi tn 3 (A.K. 02.11.2009 suuliste

3-14-50207

9(15)

seletuste protokoll Pro Garden OÜ maksumenetluses – II kd tl 122-124), kus tegutses ka OÜ

Foral (kustutatud), rentides samuti ruume OÜ-lt Foral LT (Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-

ja tollikeskuse 06.11.2009 kontrollakt nr 12.2-3/8621-3 – II kd tl 119-121p). OÜ Foral LT

juhatuse liikmeks on äriregistri andmetel Jaan Lusikas. Ka kaupluse nimi on jäänud samaks –

Foral. Foral kaupluse veebilehe1 andmetel reklaamib ettevõte end järjepidevalt tegutsevana –

“Metsa- ja aiatehnika müük ning hooldus on olnud meie põhitegevuseks 1998. aastast”.

Äriregistri andmetel kasutasid/kasutavad nii OÜ Foral (kustutatud) kui Pro Garden OÜ sama

veebiaadressi www.foral.ee, sama telefoninumbrit +372 4475118 ja sama faksinumbrit + 372

4434118. Pro Garden OÜ kasutab samu hankijaid, keda kasutas ka OÜ Foral (kustutatud) (A.K.

02.11.2009 suuliste seletuste protokoll Pro Garden OÜ maksumenetluses – II kd tl 122-124).

Pro Garden OÜ-sse läks üle ka enamik töötajaid. OÜ-s Foral (kustutatud) töötasid enne osa

müügitehingut A.K. kaupluse juhatajana, Jane Suviste vanemmüüjana, A. K. vanemmüüjana,

G. T. müüjana, K. P.müüjana, R. L. mehaanikuna, A. L. raamatupidajana ja T.L. tegevjuhina.

Pro Garden OÜ-s töötavad peale juhatuse liikmete A.K. (tema tegeleb endiselt ka kaupluse

juhatajana (A. L. 22.09.2010 ülekuulamise protokoll – I kd tl 222-223p)) ja J. K. ka

raamatupidaja A. L., müüjad A. K. ja G. T. ning mehaanik R. L.. Koondati vaid J. S. ja K. P.

(A.K. 23.09.2010 ülekuulamise protokoll – II kd tl 77-79). K. P.i selgituste kohaselt koondati

ka T. T.(K. P.i 22.09.2010 ülekuulamise protokoll – I kd tl 220-221p).

15. Ühestki kohtule esitatud tõendist ega kaebaja selgitusest ei nähtu, et kaebaja oleks OÜ

Soans Capital (kustutatud) juhatuse liikmena jätkanud äriühingu senist majandustegevust või

alustanud uuega. Ainus, mida kaebaja tegi, oli OÜ Soans Capital (kustutatud) nimel kaupade

müük 18.09.2009 SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) (OÜ Soans Capital (kustutatud)

18.09.2009 arved ja saatekirjad – I kd tl 125-193) ja pärast maksetähtaja (13.10.2009)

möödumist maakohtule 09.11.2009 pankrotiavalduse esitamine. Pärnu Maakohus kuulutas OÜ

Soans Capital (kustutatud) pankroti välja 22.02.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-57351 (I kd

tl 114-115). ÄS § 180 lg-s 51 järgi tuleb pankrotiavaldus esitada olukorras, kus osaühing on

maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega

pidi kaebajal olema kohe pärast arvete maksetähtaja saabumist arusaam, et äriühing on püsivalt

maksejõuetu. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks teinud erilisi pingutusi SV

Metallitööd OÜ-lt (kustutatud) võla sissenõudmiseks. Kaebaja esitas kohtule Õigusbüroo Ex

Lege OÜ poolt OÜ Soans Capital (kustutatud) nimel 27.10.2009 esitatud nõude (III kd tl 12-

13) SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) võlgnevuse tasumise kohta, hoiatades, et nõude

mittetähtaegsel tasumisel pöördutakse inkassofirma poole ja/või hagiga kohtusse ning

avaldatakse teave võlgnevuse kohta maksehäirete registris. Tähtkirja RR 14 955 126 7 EE

ümbriku koopialt (III kd tl 16-17) nähtub, et tähtkiri tagastati saatjale hoiustamistähtaja

möödumise tõttu. Seda kinnitab ka Omniva OÜ veebilehelt saadav info tähtkirja teekonna

kohta.2 Kiri tagastati Õigusbüroo Ex Lege OÜ-le 18.11.2009. Õigusbüroo Ex Lege OÜ koostas

10.12.2009 SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) pankrotihoiatuse (III kd tl 19), sest võlgnevus

oli endiselt tasumata. Ka see kiri tagastati tähtkirja RR 16 061 215 8 EE ümbriku koopia (III kd

tl 20-21) järgi saatjale. Omniva OÜ veebilehe andmetel tagastati tähtkiri saatjale 05.01.2010.

Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks võõrandanud võla inkassofirmale, oleks

pöördunud hagiga maakohtusse või oleks avaldanud võlgniku kohta teabe maksehäirete

registris. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks püüdnud SV Metallitööd OÜ-ga (kustutatud)

muul viisil kontakti saada. Võla sissenõudmise asemel esitas kaebaja esimesel võimalusel

maakohtule äriühingu pankrotiavalduse.

16. Kohus järeldab eeltoodust, et kaebajal ei olnud tõsiselt võetavat huvi võlgnevust kätte

saada. Seda põhjusel, et tegemist oli näiliku tehinguga, millega püüti luua muljet kaupade

1 http://www.foral.ee/et/%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D1%82%D0%B0%D0%BA%D1%82-et.html.

2 https://www.omniva.ee/era/jalgimine.

3-14-50207

10(15)

võõrandamistehingu olemasolust ja võla tekkimisest. Näiliku tehinguga püüti varjata seda, et

tegelik eesmärk oli vabaneda OÜ-st Soans Capital (kustutatud), millel olid krediidiasutuste ja

hankijate ees suured võlad, viia kaubad varjatult üle uude äriühingusse, jätta võlad

maksejõuetuks muudetud äriühingusse ja jätkata senist majandustegevust Pro Garden OÜ nime

all.

17. OÜ Foral (kustutatud) juhatuse liikme ja osaniku T.L.a huvi ja tahet ettevõte üle viia võib

näha Husqvarna Eesti OÜ tegevjuhi Jaanus Vahesalu 24.09.2010 ülekuulamise protokollist (I

kd tl 229-231p). Protokollist nähtub, et OÜ Foral (kustutatud) oli olnud Husqvarna pikaajaline

partner. Kaupade ostu-müügileping ja komisjonileping pärines aastast 2005, kuid koostöö

ulatus 10 aasta tagusesse aega. Koostöö OÜ-ga Foral (kustutatud) oli hea kuni 2008. a, kui algas

majanduskriis. T.L. tegeles ka kinnisvaraäriga, mis sai majanduskriisi ajal tõsiselt kannatada.

Esimesed võlad tekkisid OÜ-l Foral (kustutatud) oktoobris 2008. Võlad kasvasid igakuiselt.

Kaubatarned OÜ-le Foral (kustutatud) jätkusid võlgade olemasolule vaatamata, sest T.L. lubas

korduvalt võlad likvideerida. 2009. a sügisel toimusid OÜ-s Foral (kustutatud) suured

muutused, vahetusid osanikud ja juhatus. Forali kaupluses hakkas tegutsema uus äriühing – Pro

Garden OÜ. Husqvarna esindajaid muutuste toimumisest ei teavitatud. Kui Jaanus Vahesalu

küsis T.L.alt toimunud muudatuste kohta, vastas T.L., et see liigutus sai tehtud selleks, et

pankadele “ära teha”. Husqvarna ei pea muretsema, sest tema võlg saab tasutud. 2009. a

oktoobri alguses toimunud kohtumisel esitasid T.L. ja A.K. Husqvarna Eesti OÜ-le ultimaatumi

– kui Husqvarna Eesti OÜ soovib oma võlga tagasi saada, siis peab ta sõlmima Pro Garden OÜ-

ga kaupade ostu-müügi raamlepingu. Ainult sellisel juhul ollakse nõus võlga tasuma.

Husqvarna Eesti OÜ esindajad ei olnud ettepanekuga nõus ning soovisid Husqvarna Eesti OÜ

poolt müüdud kaupluses olevat kaupa ära viia. T.L. teatas, et neil ei ole õigust seda teha, sest

kaupluses olev kaup kuulub Pro Garden OÜ-le. Jaanus Vahesalu hinnangul võis samas Savi tn

3 kaupluses olla Husqvarna kaupa koos varuosade ja tarvikutega ligikaudu 600 000 krooni

väärtuses. Võlg Husqvarna Eesti OÜ ees oli selleks ajaks koos viivistega üle 2 miljoni krooni

(vt ka Husqvarna Eesti OÜ tsiviilhagi kriminaalasjas nr 10250101453 – I kd tl 215).

Kui T.L. soovinuks tõepoolest ettevõtlusest loobuda ega oleks olnud huvitatud Pro Garden OÜ

tegevusest, siis ei oleks ta olnud Pro Garden OÜ-ga hankelepingu sõlmimise nimel kustutama

võlga, mis jäi väidetavalt OÜ-sse Soans Capital (kustutatud). Kohtu hinnangul nähtub

eeltoodust, et T.L.a eesmärk oli viia ettevõte üle uude äriühingusse ja jätta võlad eelmisesse

äriühingusse, mis pidi minema pankrotti, et võlgadest vabaneda. Uuel äriühingul pidid olema

uued osanikud ja juhatuse liikmed, et senised võlausaldajad ei oskaks ettevõtte üleminekut

kahtlustada ja uuelt äriühingult võlgu sisse nõuda. Samas oli ettevõtte majandustegevuse

jätkamiseks oluline jätkata lepingulist suhet seniste peamiste hankijatega, mille tõttu esitati

Husqvarna Eesti OÜ-le eelkajastatud ettepanek.

18. OÜ-le Foral (kustutatud) kuulunud kaupade ostu-müügitehingute näitamiseks loodi

halvasti varjatud skeem kaupade liikumise kohta. Maksuhaldurile esitatud tõendite kohaselt

müüs OÜ Soans Capital (kustutatud) 18.09.2009 Foral kaupluse kaubad SV Metallitööd OÜ-le

(kustutatud), kes jättis kaupade eest tasumata. Kaebaja ei teinud pingutusi võlgnevuse

sissenõudmiseks, vaid pöördus varsti pärast maksetähtaja möödumist pankrotiavaldusega

maakohtu poole. SV Metallitööd OÜ (kustutatud) juhatuse liige V.Z ei ole selgitanud, mis

põhjusel oli äriühingul vaja osta korraga kogu kaupluse kaupa. V.Z 18.11.2010 ülekuulamise

protokollist nähtub, et äriühing tegeles üldehitus- ja metallitöödega. Seda kinnitas ka ajutiselt

äriühingu heaks töötanud L.M. (L.M.i 29.01.2013 ülekuulamise protokoll – I kd tl 241-242).

Järelikult ei olnud SV Metallitööd OÜ (kustutatud) tegevusalaks vahendus- või

kaubandustegevus. V.Z ei ole ka selgitanud, mida äriühing kaubaga edasi tegi.

3-14-50207

11(15)

OÜ Soans Capital (kustutatud) arvetel ja saatelehtedel on kaebaja ja V.Z allkirjad, kuigi kaebaja

pole enda selgituste kohaselt kauba üleandmise juures olnud ega kaupa ise üle andnud (M.L.i

28.09.2010 ülekuulamise protokoll – I kd tl 247-248p). Kaebaja selgitas, et temale teadaolevalt

viis V.Z kaubad ise minema. V.Z aga väitis, et ka tema ei olnud kauba üleandmise ja

vastuvõtmise juures, sest viibis sel ajal kinnipidamiskohas (V.Z 18.11.2010 ülekuulamise

protokoll – I kd tl 234-235). V.Z selgitustest esineb seejuures vastuolu, sest esitatud selgituse

kohaselt viibis ta Tartu Vanglas alates 20.09.2009, kaupade üleandmine toimus saatelehtede

kohaselt aga 18.09.2009. V.Z sõnul tegeles tema asemel kaupade vastuvõtmisega tema asendaja

L.M.. Viimane väitis aga, et tema ei ole mingit kaupa vastu võtnud (L.M.i 29.01.2013

ülekuulamise protokoll – I kd tl 241-242). Ta mäletab, et alguses ei olnud ettevõtte tehases kuigi

palju asju. Hiljem oli igal pool palju kaste, mistõttu oli raskusi tehases kõndimisega. Ta

komistas kastide otsa. Kastid tundusid kaupa täis olevat. Kastide sisule ta tähelepanu ei

pööranud. L.M. ei teadnud, kes kauba vastu võttis. Hiljem ütles V.Z talle, et ta tuleb vanglast

välja ja klaarib ise asjad. Kui V.Z välja tuli, siis ta ütles, et osa kaupa on varastatud. Ta ütles, et

tehase tagumine uks oli lahti kistud. L.M.i hinnangul võis see nii olla, kuna paljudel olid tehase

võtmed ja tehases käis päris palju rahvast. Eeltoodust nähtub, et OÜ Soans Capital (kustutatud)

ja SV Metallitööd OÜ (kustutatud) vahelise kaupade ostu-müügitehingu tegeliku toimumise

kohta puuduvad igasugused tõendid, peale kaebaja esitatud arvete ja saatelehtede, mis aga ei

kajasta samuti tegelikke asjaolusid. L.M.i 24.01.2011 (I kd tl 239-240) ja 29.01.2013

ülekuulamise protokollidest nähtub, et ta viis V.Z palvel Forali kauplusest saadud kauba

müügidokumendid V.Zle kinnipidamiskohta allkirjastamiseks. Seega allkirjastas V.Z

müügidokumendid, millega kinnitas soetatud kauba kättesaamist, ilma, et oleks ise kaupa vastu

võtnud ja üle kontrollinud. Tavapärast majandustegevust omav ettevõtja ei käitu selliselt.

Kaebaja selgitustest (M.L.i 28.09.2010 ülekuulamise protokoll – I kd tl 247-248p; vt ka V.Z

07.12.2012 ülekuulamise protokoll – I kd tl 236-237) nähtub, et kaupadele leidis ostja ja ostu-

müügi kokkuleppe sõlmis V.Zga T.L., kuigi sel ajal oli OÜ Soans Capital (kustutatud) juhatuse

liikmeks ja seega tehingu sõlmimiseks pädev kaebaja. Ka ostu-müügidokumendid valmistati

ette

Foral

kaupluses,

järelikult

ebapädevate

isikute

poolt.

Tavapärase

ettevõtja

hoolsuskohustusega ei ole kooskõlas kaebaja käitumine, kus ta ei viibinud ise kaupade

pakkimise ja üleandmise juures, vaid lasi asju korraldada äriühinguga mitteseotud isikutel.

Tehingu ebausaldusväärsust kinnitavad tehingupoolte vastuolulised väited tehingu kohta. V.Z

selgitas, et tema jaoks oli tehing väga soodne, sest ta ostis 800 000 krooni eest kaupa, mille

väärtus oli kokku üle 2 miljoni krooni (V.Z 07.12.2012 ülekuulamise protokoll – I kd tl 236-

237). Tõenditena esitatud arved tehingu kohta kinnitavad, et arved esitati summas 2 312 231

krooni (vt ka OÜ Soans Capital (kustutatud) poolt HansaRaamatust 2009. a SV Metallitööd

OÜ-le (kustutatud) esitatud arvete väljavõtet – III kd tl 15). V.Z kinnitas, et SV Metallitööd OÜ

(kustutatud) tasus OÜ-le Soans Capital (kustutatud) saadud kaupade eest (V.Z 18.11.2010

ülekuulamise protokoll – I kd tl 234-235). Hiljem möönis, et kuna oli segadus kaupade osas ja

SV Metallitööd OÜ (kustutatud) ei saanud kogu kaupa kätte, siis ei makstud ka kogu summat

(V.Z 07.12.2012 ülekuulamise protokoll – I kd tl 236-237). Maksuhaldur ei tuvastanud

maksumenetluses ega pankrotihaldur OÜ Soans Capital (kustutatud) pankrotimenetluses, et SV

Metallitööd OÜ (kustutatud) oleks võõrandamistehingu eest midagi tasunud. Seda ei nähtu ka

kohtule esitatud OÜ Soans Capital (kustutatud) SEB pangas asuvalt pangakonto väljavõttelt (I

kd tl 202-207). L.M.i selgitustest nähtub, et V.Z sõnul oli tema ettevõte (eeldatavasti SV

Metallitööd OÜ (kustutatud)) pankroti äärel. L.M.i teada oli äriühing kõigile võlgu. Kõige

suuremad olid võlad elektri eest (L.M.i 29.01.2013 ülekuulamise protokoll – I kd tl 241-242).

Sellise teabe valguses ei ole usutav, et majanduslikult mõtlev ettevõtja oleks soetanud tema

tegevusalaga mitteseotud metsa- ja aiatehnika kaupa 2 miljoni krooni eest.

3-14-50207

12(15)

19. Samal ajal ostis Pro Garden OÜ S.V & Kompanii OÜ-lt (kustutatud) kaupa, mis pärines

A.K. selgituste kohaselt OÜ Foral (kustutatud) laost (Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

tollikeskuse 06.11.2009 kontrollakt nr 12.2-3/8621-3 – II kd tl 119-121p). S.V & Kompanii OÜ

(kustutatud) esitas Pro Garden OÜ-le arved kogusummas 1 065 000 krooni, sh käibemaks 177

500 krooni. Kontrollaktist nähtub, et Pro Garden OÜ esindaja A.K. ning S.V & Kompanii OÜ

(kustutatud) ja SV Metallitööd OÜ (kustutatud) esindaja V.Z sõlmisid kokkuleppe, mille

kohaselt tuli arvetel näidatud summad tasuda SV Metallitööd OÜ (kustutatud) pangakontole

SEB pangas. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 13.08.2009 otsusest nr 12.2-

3/6264-2 (II kd tl 130-130p) nähtuvalt keeldus maksuhaldur SV Metallitööd OÜ-d (kustutatud)

käibemaksukohustuslasena registreerimast, sest äriühing ei esitanud maksuhaldurile tõendeid

ettevõtlusega tegelemise kohta. Kuna SV Metallitööd OÜ (kustutatud) ei olnud

käibemaksukohustuslane, ei oleks ta saanud vaidlusalust kaupa võõrandades lisada arvetele

käibemaksu, seetõttu tuli kauba müüjana näidata arvetel S.V & Kompanii OÜ-d (kustutatud),

kuigi arved tasuti SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud). Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et

ettevõtte varjatud ülemineku käigus püüti luua mulje maksustatava käibe olemasolust, et

suurema sisendkäibemaksu abil tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendada. Viidatud

kontrollaktist nähtub, et maksuhaldur ei pidanud S.V & Kompanii OÜ-d (kustutatud) tegelikult

tegutsevaks äriühinguks, sest see ei täitnud maksuhalduri korraldusi, ei esitanud maksuhaldurile

teavet ja dokumente ega deklareerinud 2009. a septembrikuu käibe hulgas Pro Garden OÜ-le

väljastatud arvetel näidatud kaupa. S.V & Kompanii OÜ (kustutatud) müügidokumendid olid

23., 25., 28., 29. ja 30. septembrikuu kuupäevadega ja nende andmetel andis kauba üle V.Z, sest

müügidokumendid kandsid tema allkirja. A.K. selgitas maksuhaldurile, et kaup toodi kohale

dokumentides näidatud kuupäevadel või päev hiljem. Maksuhaldurile teadaolevalt viibis V.Z

alates 22.09.2009 vanglas, seega ei saanud ta müügidokumente koostada, allkirjastada ega

kaupa üle anda. Järelikult ei kajastanud Pro Garden OÜ poolt maksumenetluses esitatud

müügidokumendid tegelikkuses olnud asjaolusid. Maksuhaldur ei tuvastanud kontrolli käigus,

kes koostas ja väljastas OÜ S.V & Kompanii OÜ (kustutatud) nimel dokumente. Pärast

maksuhalduri seisukoha saamist, mille kohaselt ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et Pro

Garden OÜ oleks soetanud kaupa S.V & Kompanii OÜ-lt (kustutatud), parandas Pro Garden

OÜ 05.11.2009 ise käibedeklaratsiooni, vähendades sisendkäibemaksu S.V & Kompanii OÜ

(kustutatud) arvetelt kokku 177 500 krooni.

Kahtlusi tehingute tegelikus toimumises tekitavad ka kauba eest tasumise asjaolud. Viidatud

kontrollaktist nähtub, et A.K. selgituste kohaselt maksis Pro Garden OÜ S.V & Kompanii OÜ-

le (kustutatud) pangakonto kaudu A.K.lt ja J. K.lt saadud sularahalaenudest. A.K. selgituste

kohaselt oli tema laenatud 100 000 krooni tal kodus olemas (A.K. 02.11.2009 suuliste selgituste

protokoll Pro Garden OÜ maksumenetluses – II kd tl 122-124). J. K.seletuse järgi andis ta Pro

Garden OÜ-le laenu kokku 775 000 krooni. Ta teadis, et raha andmine oli vajalik kauba

ostmiseks. Kauba müüja nime nägi esmakordselt arvetel. Rohkem ei teadnud ta midagi. Kohtu

arvates ei ole eluliselt usutav, et füüsilisel isikul seisab selline summa sularaha kodus. Kui raha

oleks olnud pangakontol, olnuks oluliselt lihtsam teha Pro Garden OÜ-le rahaülekanne kui võtta

kogu raha sularahana välja, et see siis hiljem äriühingu pangakontole sisse maksta. Selline

tegevus viitab kohtu hinnangul sellele, et raha tegelikku liikumist taheti varjata, et poleks

võimalik tuvastada, kes ja millises summas raha äriühingule andis. SV Metallitööd OÜ-le

(kustutatud) kuulunud SEB pangas asuva arvelduskonto nr 10220088410013 väljavõttest

perioodi 01.06.2009–31.12.2010 kohta (II kd tl 102-117) nähtub, et Pro Garden OÜ tegi

ajavahemikul 24.09.2009–09.10.2009 SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) ülekandeid

kogusummas 2 250 000 krooni. Kontolt võeti samal ajal samas suurusjärgus raha sularahas välja

või tehti ülekandeid Kaja Kingisepale laenu või kulutuste katteks. Väljavõetud summade

kogusuurust ja väljavõtmise aega arvestades järeldub, et Pro Garden OÜ-lt laekunud summad

tagastati Pro Garden OÜ-le, kes tegi seejärel kohe uue ülekande. Ühte summat kanti korduvalt

3-14-50207

13(15)

üle ja maksti seejärel sularahas tagasi, jätmaks muljet tehingu tegelikust toimumisest ja suurte

summade tegelikust liikumises ühelt kontolt teisele. Kohtu hinnangul ei iseloomusta tehingu

eest kontole laekunud summade kohene sularahas väljavõtmine tavapärase ettevõtja

majandustegevust.

20. Kontoväljavõtte kohaselt kandis Pro Garden OÜ SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) üle

kokku 2 250 000 krooni. OÜ Soans Capital (kustutatud) müüs väidetavalt SV Metallitööd OÜ-

le (kustutatud) kaupu 2 312 231 krooni eest (III kd tl 12-13). Eelnimetatud summade samast

suurusjärgust järeldub, et kogu vaidlusalune arvetel näidatud kaup jõudis Pro Garden OÜ kätte.

Eelnevad tehingud OÜ Soans Capital (kustutatud), SV Metallitööd OÜ (kustutatud), S.V &

Kompanii OÜ (kustutatud) ja Pro Garden OÜ vahel olid näilikud ja tehti selleks, et varjata

kaupade üleandmist OÜ-lt Foral (kustutatud) Pro Garden OÜ-le.

Arvatavasti ei läinud kogu OÜ-le Soans Capital (kustutatud) kuulunud kaup ettevõttega üle,

sest OÜ Soans Capital (kustutatud) osa müügi järel koostatud varade ja kohustuste üleandmise

ja vastuvõtmise aktist (I kd tl 119) nähtub, et OÜ-le Soans Capital (kustutatud) kuulus rohkem

kaupa kui OÜ Soans Capital (kustutatud) ja SV Metallitööd OÜ (kustutatud) väidetava tehingu

käigus võõrandati. Kaebaja selgitas kaebuses, et osa kaupa oli tema laos Halingas. Ka

pankrotihalduri poolt kriminaalmenetluses antud selgitustest nähtub, et mingid varad olid

kastidesse pakituna Pärnumaal Are vallas ühes laos, kuid haldur ei võtnud neid vastu ega

kontrollinud kastide sisu, sest varade üleandjal puudus varade üleandmiseks volitus (Ly

Müürsoo 05.08.2010 ülekuulamise protokoll – I kd tl 216-217p). Need varad müüdi

pankrotimenetluse käigus tervikvarana (OÜ Soans Capital (kustutatud), keda esindas

pankrotihaldur Ly Müürsoo, 15.01.2013 ülekuulamise protokoll – I kd tl 218-219).

21. Eeltoodud asjaoludest ja tõenditest järeldub, et näilikud tehingud tehti T.L.a teadmisel ja

juhtimisel. Väidetavalt oli V.Z T.L.a endine äripartner ja T.L. usaldas teda (V.Z 18.11.2010

ülekuulamise protokoll – I kd tl 234-235; M.L.i 28.09.2010 ülekuulamise protokoll – I kd tl

247-248p). See võimaldaski T.L.al kaupade näilikke ostu-müügitehinguid korraldada.

Husqvarna Eesti OÜ esindaja Jaanus Vahesalu ütlustest nähtub, et T.L. oli selgelt huvitatud

Foral kaupluse tegevuse jätkamisest Pro Garden OÜ äriühingu kaudu. Ka A.K. oli antud

selgitustest nähtuvalt selgelt huvitatud ettevõtlusega alustamisest. Sellises olukorras puudus

igasugune majanduslik loogika sellel, et kaubad müüakse enne teistele äriühingutele ja

ostetakse seejärel mõne päevase vahega uuesti tagasi. A.K. selgituste kohaselt soetati kaup S.V

& Kompanii OÜ-lt (kustutatud), sest temalt saadi kaup soodsamalt kui teistelt hankijatelt (A.K.

02.11.2009 suuliste seletuste protokoll Pro Garden OÜ maksumenetluses – II kd tl 122-124).

Tegelikult pidanuks kõige soodsam olema osta kaubad otse OÜ-lt Soans Capital (kustutatud),

sest mitme vahepealse tehingu käigus pidanuks kauba hind kasumi teenimiseks tõusma. Kuna

Pro Garden OÜ registreeriti äriregistris 01.09.2009 ja A.K. sai väidetavalt Forali kaupluse

võtmed kätte juba 08.09.2009 (A.K. 02.11.2009 suuliste seletuste protokoll Pro Garden OÜ

maksumenetluses – II kd tl 122-124), olnuks tal võimalus ja vajadus soetada kaupu juba varem

kui alles septembri lõpus ja oktoobri alguses.

Ettevõtte üleminekut ja tehingute näilikkust kinnitavad kohtu hinnangul ka pankrotihaldur Ly

Müürsoo selgitused kriminaalmenetluses. Pankrotihalduri selgituste kohaselt ei teinud kaebaja

temaga koostööd ja vältis teda, ei esitanud tõsiselt võetavaid selgitusi OÜ-le Soans Capital

(kustutatud) kuuluvate kaupade asukohta kohta ega andnud haldurile varasid ja

raamatupidamisdokumente üle (Ly Müürsoo 05.08.2010 ülekuulamise protokoll – I kd tl 216-

217p; OÜ Soans Capital (kustutatud), keda esindas pankrotihaldur Ly Müürsoo, 15.01.2013

ülekuulamise protokoll – I kd tl 218-219).

3-14-50207

14(15)

Seda, et tegemist oli just ettevõtte üleminekuga, mitte kaupade võõrandamisega OÜ-lt Soans

Capital (kustutatud) Pro Garden OÜ-le, näitab rahade liikumine. Pro Garden OÜ poolt SV

Metallitööd OÜ (kustutatud) kontole kantud raha võeti kohe sularahas välja. OÜ Soans Capital

(kustutatud) kontole ei ole raha kaupade eest laekunud. Pankrotihaldur ei ole

pankrotimenetluses tuvastanud, et OÜ Soans Capital (kustutatud) oleks vaidlusaluse kaupa

müügi eest vastusooritust saanud.

22. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et tegemist oli ettevõtte varjatud üleminekuga. Kuna

KMS § 4 lg 2 p 1 järgi ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest käivet, puudus alus määrata

OÜ-le Soans Capital (kustutatud) tasumiseks käibemaksu summas 25 250,99 eurot. Kuna OÜ-

l Soans Capital (kustutatud) puudus viidatud käibemaksu tasumise kohustus, puudub

maksuhalduril alus nõuda viidatud käibemaksuvõlga vastutusotsusega kaebajalt.

23. Lisaks käibemaksule kohustati kaebajat vastutusotsusega tasuma ka OÜ Soans Capital

(kustutatud)

poolt

2009.

a

oktoobris

deklareeritud

tulumaksu

575,58

eurot,

töötuskindlustusemakset 100,53 eurot ja sotsiaalmaksu 1303,09 eurot. Vastutusotsusest nähtub,

et OÜ-l Soans Capital (kustutatud) oli 2009. a oktoobris 6 töötajat. Kuna OÜ Soans Capital

(kustutatud) ei tegelenud pärast ettevõtte üleminekut enam sisuliselt majandustegevusega ning

asjas ei nähtu ühtegi selgitust, millal OÜ Soans Capital (kustutatud) senised töötajad Pro Garden

OÜ-sse üle läksid ja et OÜ Soans Capital (kustutatud) oleks pärast seniste töötajate üleminekut

palganud uusi töötajaid, järeldub kohtu hinnangul eeltoodust, et tööjõumaksud seondusid OÜ

Soans Capital (kustutatud) seniste töötajate tööjõukuludega. Kuna töötajad olid seotud

üleläinud ettevõttega, siis läksid ka sellega seotud maksukohustused üle Pro Garden OÜ-le ning

nende nõudmine kaebajalt ei ole põhjendatud.

24. Vastustaja vaidles vastu kaebaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud tõendite

vastuvõtmisele, sest kaebaja ei esitanud neid tõendeid juba maksumenetluses. Kohus otsustab

siiski täiendavad tõendid vastu võtta. Tegemist ei ole uusi asjaolusid tõendavate tõenditega, sest

kaebaja viitas juba 28.09.2010 ülekuulamisel (I kd tl 247-248p), et esitas oma juristi Tõnis

Rebbase kaudu SV Metallitööd OÜ-le (kustutatud) nõude võla tasumiseks ja pankrotihoiatuse.

Samuti ei too need tõendid iseenesest kaasa kohtuotsuse tegemist kaebaja kasuks.

25. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse ning tühistab vastustaja vastutusotsuse ja

vaideotsuse.

26. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses

esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta. Sama paragrahvi lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja

esitas menetluskulu dokumentidena OÜ Munga Õigusbüroo 15.12.2014 arve nr 196 summas

390 eurot (sisaldab käibemaksu) (III kd tl 22) ja selle arve tasumist tõendava 16.12.2014

maksekorralduse (III kd tl 23). Kohtu hinnangul on menetluskulu kandmine tõendatud ja

menetluskulu põhjendatud. Seetõttu tuleb nimetatud kulu vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista.

27. Kohus andis 19.05.2014 määrusega kaebajale menetlusabi ja vabastas ta kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi

saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud

3-14-50207

15(15)

või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema

poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna vastustaja

on riigiasutus, on ta HKMS § 104 lg 10 järgi vabastatud riigilõivu tasumisest. Seetõttu tuleb

kaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu kulu jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik