1-13-11205/69 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2015, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-11205 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Kaitsja Raili Raja

Matti Reinsalu Prokurör Tõlk Enn Pustak

Tatjana Šibajeva Kohtuasja nimetus

D S

süüdistatuna KarS § 215 lg 1, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi / Erakorraline ettekanne D S kohta Süüdimõistetu

D S, isikukood elukoht xxxx. xxxx, Kohtumääruse õiguslik alus

KrMS § § 427, § 432 KarS § 74 385,

ja lg 4 RESOLUTSIOON

1. D S Viru Maakohtu 11.12.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1 Pöörata täitmisele ile

13-11205

kandmata karistus, s.o 4 (neli) kuud ja 28 mõistetud ja ära (kakskümmen

kaheksa) vangistust. päeva

2. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

3. D S menetluskuluna riigituludesse 139,32 eurot kaitsetasu v.adv. Matti Välja mõista ilt

Reinsalu

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti

Reinsalu kasuks 139, 32 v. adv. Matti Reinsalu poolt

eurot (sh käibemaks 20%)

süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. D Si

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. kriminaalhooldajale, D S , kaitsja ile le

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

1. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.12.2013.a. otsusega tunnistati D S süüdi KarS §

lg 2 p 1,3 järgi ja ristuseks mõisteti kolm kuud vangistust, KarS § 215 lg 1 järgi mõisteti ka karistuseks viis kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 5 s. KarS § 68 lg 1 alusel arva

- kuuline vangistu ti

eelvangistuses viibitud aeg 27.10.2013- istusaja hulka ning kanda 28.10.2013, so 2 päeva kar

jäi 4 kuud ja 28 päeva vangistust, millist karistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi ei kohaldatud 1 aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul. Katseajaks allutati D S kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid.

2. 09.04.2014 esitas kriminaalhooldusametnik L L kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata ile täiendav kohustus omandada katseajal üldharidus määrusega D S . 02.05.2014

erakorraline ettekanne rahuldati ning D Sile määrati täiendav kohustus omandada katseaja lõpuks, s.o 11.06.2015 üldharidus.

3. 30.06.2014 esitas kriminaalhooldusametnik L L kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega 1 aasta , s.o kuni 10.06.2016, võrra et anda isikule võimalus lõpetada katseaja jooksul nii 8. kui ka 9. klass. Viru Maakohtu 15.07.2014 D kohtumäärusega pikendati

S

ile määratud katseaega võrra, s.o kuni 11.

1 aasta 06.2016.

4. 29.09.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega D S xxxx ravija rehabilitatsioonikeskuses määrata ile täiendav lisakohustus viibida

2014/2015 õppeaasta. Viru Maakohtu 30.09.2014 kohtumäärusega erakorraline ettekanne rahuldati ning D S xxxx ravija

ile määrati täiendav lisakohustus viibida rehabilitatsioonikeskuses 2014/2015 õppeaastal.

5. 19.12.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata

D S

ile mõistetud ja kandmata karistus 4 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt Viru Maakohtu 30.09.2014 -13-11205 kohtumäärusega 1

rahuldati 26.09.14 kohtule esitatud erakorraline ettekanne ning määrati D Sile lisakohustus viibida xxxx ravi-ja rehabilitatsioonikeskuses 2014/2015 õppeaastal. Kohtumäärus jõustus

24.10.14. D S asus xxxx ravi-ja rehabilitatsioonikeskuses õppima 27.10.2014. 10.12.2014 helistati xxxx ning teavitati, et D S lubati 05.12.

14 rehabilitatsioonikeskusest koju sugulase matustele kuid 10.12.2014 seisuga ta sinna ei naasnud. Kriminaalhooldusametnik teostas

10.12.2014 ja 11.12.20 D Si elukohta xxxx, kuid D Si kodus ei olnud.

14 kodukülastuse

Kriminaalhooldusametnik vestles D Si ema T S, kes väitis, et ei tea kus poeg täpselt võiks viibida, sest kodus ta ei oleta pärast 08.12.

14 käinud ning pole ka seal ööbinud. Viimati nägi

T. S poega 08.12.2014, kui viis ta bussile, millega D S xxxx, et naasta xxxx ravi-ja pidi sõitma rehabilitatsioonikeskusesse.

6. 15.12.2014 helistas T S ning teavitas, et D S on kodus ja uuris, mis saab edasi.

Kriminaalhooldusametnik võtti ühe s ndust xxxx ravi-ja rehabilitatsioonikeskusega ning koordinaator B G otsustas 18.12.20 D S

14 kokku kutsuda ümarlaua, kus ühiselt otsustada i

edasine võimalik viibimine nende keskuses. 18.12.

14 toimus ümarlaud xxxx Ravija

rehabilitatsiooni keskuses, millel osalesid xxxx koordinaator B G sotsiaaltöötaja V Ž

,

psühhiaater, psühholoog ja sot valitsuse lastekaitsetöötaja siaalpedagoog. Lisaks Rakvere Linna K L ning kriminaalhooldusametnik L L. Osales ka D S koos ema T S. Arutati, milline on D Si enda motivats

ioon jätkata viibimist rehabilitatsioonikeskuses. D Sile selgitati, et kui teda võetakse keskusesse tagasi siis peab ta viibima keskuses kindlasti kuni 19.01. võttis 2015. D S

aga seisukoha, et ta sooviks siiski pühad kodus veeta ning ei suutnud ka anda adekvaatseid selgitusi keskuses omavolilise lahkumise kohta. Sellest tulenevalt otsustas xxxx meeskond, et

D S nikeskuses viibimiseks kuna D S ei ole oma iga lõpetatakse leping tema rehabilitatsioo käitumise ja suhtumisega üles näidanud motivatsiooni rehabilitatsioonikeskuses viibida ning nende kodukorda ja reegleid täita.

7. 18.12.14 antud seletuses D S selgitas, et kolmandal päeval pärast rehabilitatsioonikeskusest lahkumist läks ta bussi peale kuid jäi bussis magama ja ärkas alles Narvas, kus üritas inimestelt laenata telefoni, et emale helistada, kuid ema ei võtnud telefoni vastu. Siis võttis keegi teda auto peale ja viis Kohtlaxxxx Järvele, kust ta hääletas . Käis kodus ja võttis asjad ning läks kodust ära, sest ei saa kodus olla sest on probleemid vanaisaga.

8. D Si katseajale ei saa anda positiivset hinnangut kuna D S hoiab jätkuvalt kõrvale põhihariduse omandamisest. Kriminaalhooldusametnik on palunud kohtul määrata

D. Sile

lisakohustuse omandada katseajal põhiharidus, selle rikkumise tagajärjel palunud tema katseaega pikendada ning viimasel korral palunud suunata ta xxxx ravi-ja

rehabilitatsioonikeskuses 2014/2015 õppeaastaks. Kõik eesmärgiga tagada ile igakülgselt D S

võimalus omandada katseajal põhiharidus. Samas on i enda panus põhihariduse

D S

omandamisse minimaalne. Vestlustes kriminaalhooldusametnikuga saab D S justkui aru hariduse vajalikkusest kuid teeb omalt poolt minimaalseid jõupingutusi olukorra muutmiseks.

Lähtudes eelpool toodust tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata D S ile mõistetud ja

kandmata karistus 4 kuud ele. D. S on antud katseajal korduvalt ja 28 päeva vangistust täitmis

võimalusi oma käitumist muuta kuid paraku ei ole sellest piisavaid järeldusi teinud ning D S

jätkanud talle määratud kohustuste rikkumist ning eirab jätkuvalt kohustust omandada põhiharidus.

9. Kohtuistungil 14.01.2015 jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja taot . D S les karistus täitmisele pöörata il oli valikuvõimalus aga isik ei väljendanud tahet seal koolis jätkata.

10. D S selgitas kohtuistungil xxxx , et talle anti valida, kas ta jääb pühadeks või läheb vangi.

Isik soovis pühade ajal olla kodus Isiku sõnul ei saanud ta sel hetkel aru, et ta on kohustusi .

rikkunud. D S teatas, et kui talle oleks antud võimalus koolis käia, oleks ta käinud. Kohtuistungil isik sai aru, et ta on rikkumised toime pannud.

11. leidis kohtuistungil, et karistusseadustiku Prokurör muudatused ei mõjuta isikule määratud karistuse lõpptulemust, milleks on 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Isegi kui lähtuda asjaolust, et

D Si poolt toimepandud tegu, mis kvalifitseeriti alates KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ei ole 01.01.2015 kuritegu, siis D Si poolt toimepandud süütegu KarS § 215 lg 1 järgi on tema poolt tekitatud kahju tõttu jätkuvalt karistatav. Viru Maakohtu otsusega loeti kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata kriminaalhooldaja teda kirjalikult hoiatada, täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. D Sile on varasemalt määratud 3 lisakohustust ning samuti on talle määratud katseaega pikendatud ühe aasta võrra. Prokurör leidis, et ainuke variant on pöörata täitmisele. karistus

12. D Si kaitsja kohtuistungil selgitas, et tema kaitsealuse suhtes on juba korduvalt tehtud erakorralisi ettekandeid. Noore inimese kohustus on omandada haridus ja selline võimalus on

D Sile antud korduvalt, viimati xxxx keskuses. Kahjuks on xxxx tud ning leping lõpeta

põhjusega, sest isik ei ilmunud sinna. lahkuda pühadeks koju,

iku poolt Is oli tegemist

emotsionaalse otsusega, sest oli detsembrikuu ning jõulud ja aastavahetus tulemas. See emotsionaalne otsus tõi kaasa selle, et lõpetas lepingu ning lepingut ei ole võimalik xxxx taastada. D S avaldas kohtuistungil, et ta soovib oma haridusteed jätkata ja seda vabaduses.

Kaitsja palus kaaluda, kas kohtuistungil arutatud asjaolud on sellised, mis nõuavad vangi saatmist D S

või on võimalik ile veel üks võimalus anda.

13. aselt, KarS § 74 lg 4 koh kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada k

atseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

14. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks ega otstarbekak D Si suhtes s muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud temale pandud kohustust tahtlikult korduvalt, hoolimatult ja ilma mingi mõjuva põhjendusteta. Kohtul puudub usaldus D Si poolt korduvalt antud paljasõnaliste lubaduste suhtes haridusteed jätkata ning seega temale pandud lisakohustust mitte rikkuda. Kohus on mitmeid kordi andnud D Sile võimaluse oma karistust kanda vabaduses, rakendades erinevaid mõjutusvahendeid, kuid ei ole täitnud talle D S määratud kohustusi. Kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust katseaja positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, kuulub temale mõistetud karistus täitmisele pööramisele. D Si karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik