2-14-23185/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-23185

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-23185 Tsiviilasi Express Credit AS hagi Toivo Saksa vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja Express Credit AS (registrikood 12338141; aadress Rävala pst 8 Tallinn 10143)

• Hageja esindaja Anne Talviste (anne@condorinkasso.ee)

• Kostja Toivo Saks (isikukood 36409302726; aadress XXXX)

• Kostja esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (info@tarmopilv.ee) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Express Credit AS hagi Toivo Saksa vastu põhivõla 500 euro, intressi 80 euro, võla sissenõudmisega seotud kulude 15 euro ja lepingujärgsete viiviste 405 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on võlgnevus tekkinud poolte vahel 19.08.2013.a sõlmitud laenulepingu nr 20130819014 mittekohasest täitmisest. Kostja esitas interneti vahendusel taotluse saada laenuks 500 eurot 30 päevaks. Hageja kandis raha kostja pangakontole 19.08.2013.a, samal päeval toimus hageja kontoris kostja isikusamasuse tuvastamine.

Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 18.09.2013.a kogusummas 580 eurot (laenu põhiosa

500 eurot, intressid 80 eurot). 19.09.2013.a, 19.10.2013.a ja 19.11.2013.a pikendas kostja laenu tagastamise tähtaega, kohustudes 580 eurot tagastama hiljemalt 02.12.2013.a. Kostja tasus pikenduste eest kokku 178.75 eurot. Kostja ei ole laenu tagastanud. Hageja esitas kostjale 28.01.2014.a hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis tasumiseks tähtaja 11.02.2014.a.

Lisaks põhivõlale ja intressidele palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudekulud 15 eurot (üldtingimuste punkt 9.7) ning viiviseid 03.12.2013.a kuni 15.08.2014.a eest 405 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja vaidles hagile vastu viiviste osas.

Kostja vastuväidete kohaselt on viiviste summa 405 eurot ebamõistlikult suur. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kulukuse määr on 493.6%, mis ületab 13 korda Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega on leping TsÜS § 86 kohaselt heade kommetega vastuolus. Kostja on menetluse kestel tagastanud hagejale laenuraha 500 eurot.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

• Pooled sõlmisid 19.08.2013.a laenulepingu, millega kostja laenas hagejalt 500 eurot;

• kostja sai hagejalt oma pangakontole 19.08.2013.a 500 eurot;

• kostja pikendas neljal korral laenu tagastamise tähtaega, kohustudes 580 eurot tagastama hiljemalt 02.12.2013.a.

Seega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 396 lg 1 kohane laenuleping 500 euro laenamiseks. Kuna poolte esitatust nähtuvalt võttis kostja laenu füüsilise isikuna, on ta VÕS § 1 lg 5 kohaselt tarbija ning pooltevahelisele lepingule kohalduvad ka tarbijakrediidilepingut reguleerivad sätted (VÕS § 402 jj).

4. Kostja vastuväite kohaselt on viivise nõue ebamõistlikult suur ning vastuolus heade kommetega. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui on täidetud 2 tingimust:

1. pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma sundolukorrast ja

2. kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Paragrahvi lõige 3 täpsustab, et teise tingimuse olemasolul eeldatakse, et ka esimene tingimus on täidetud. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et teine tingimus on täidetud, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Poolte vahel sõlmitud esialgsest lepingust nähtuvalt on laenu kulukuse määr 493,6%. Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr oli lepingu sõlmimise hetkel 35,69% ja seega oli lepingujärgne kulukuse määr 13,8 korda suurem kui Eesti Panga avaldatu.

Riigikohus on 17. juuni 2011. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11 leidnud, et lepinguvabaduse põhimõtet järgides on laenuandjal võimalik tõendada, et lepingupooltele ei olnud soorituste väärtuste vahe oluline ning heade kommetega ei ole vastuolus ka selline lepingus kokkulepitud tarbimislaenude kulukuse määr, mis on suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teises lauses nimetatud kulukuse määr. Tehingu heade kommete vastasust tuleks eitada juhul, kui soorituste väärtuste vahe oli küll suur, kuid sundolukorda ei olnud, sest isik oleks sõlminud tehingu igal juhul, talle oli tehingu väärtus ükskõik. Samas asus Riigikohus 5. märtsi 2014. a otsuses nr 3-2-1-186-13 seisukohale, et „… on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.“

Seega saab TsÜS § 86 lg 3 ning Riigikohtu 5. märtsi 2014. a juhiste alusel asuda seisukohale, et antud juhul on tehing TsÜS § 86 lg 1 kohaselt tühine. Kohus on pooli hoiatanud, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 86 lg 3, kuid hageja ei ole esitanud tehingu tühisuse eelduse kummutamiseks ühtegi väidet ega tõendit. Seega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel 19.08.2013.a sõlmitud laenuleping on tühine. Kuna laenuleping on tühine, on tühised ka selle lisad. Kostjal tekib laenu tagastamise kohustus TsÜS § 84 lg 1 ning VÕS § 1028 lg 1 alusel.

5. Kostja on põhivõla tagastamise kohta esitanud 18.12.2014.a maksekorralduse, mille kohaselt ta on tasunud Express Credit AS arvele 500 eurot selgitusega laenuraha tagasimaks. Kohus on kostja vastuse ja maksekorralduse koopia hagejale edastanud 19.12.2014.a, hageja ei ole maksmise väitele vastu vaielnud. Seega loeb kohus maksekorraldusega ning TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks, et kostja on põhivõla 500 eurot tagastanud, hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.

6. Hageja on esitanud intressi nõude summas 80 eurot. TsÜS § 86 lg 4 järgi oli kostjal õigus tagastada laen kokku lepitud tähtpäevaks, tasudes laenu kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Pooled on laenulepingu lisadega laenu tagastamise tähtaega edasi lükanud, leppides lõplikuks tähtajaks kokku 02.12.2013.a. Riigikohus on sellise olukorra kohta leidnud 5. märtsi 2014. a otsuses nr 3-2-1-186-13, et „Seega saab lähtuda sellest, et kostja peab tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest. Kogu tema makstud tasu (sh lepingu pikendamise tasu) saab aga arvata selle võla katteks.“ VÕS § 94 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi 19.08.2013 kuni 02.12.2013 eest 0.72 eurot (500 eurot x 0.5% intressimäär / 365 päeva aastas x 105 päeva tagastamiseni). Kuna kostja on hageja väitel ning esitatud tõendite kohaselt tasunud lepingu pikendamise tasu 178.75 eurot ning see tuleb arvestada tasutuks muuhulgas ka intressi katteks, jätab kohus intressi nõude rahuldamata.

7. Hageja on taotlenud viiviste väljamõistmist 03.12.2013.a kuni 15.08.2014.a eest summas 405 eurot. Seadusest tulenevalt oli laenu tagastamise tähtajaks 02.12.2013.a ning kostja tagastas saadud summa 18.12.2014.a, on hagejal õigus nõuda viivised VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja on esitanud viiviste nõude kuni 15.08.2014.a. Kostjal on kohustus tasuda nimetatud perioodi eest viiviseid järgmiselt: 03.12.2013 - 31.12.2013 eest 3.26 eurot (500 eurot x 8.5% intressimäär / 365 päeva x 28 päeva) 01.01.2014 - 31.06.2014 eest 20.68 eurot (500 eurot x 8.25% intressimäär / 365 päeva x 183 päeva) 01.07.2014 - 15.08.2014 eest 5.13 eurot (500 eurot x 8.15% intressimäär / 365 päeva x 46 päeva) Kokku 29.07 eurot. Kohus loeb nimetatud summa tasutuks lepingu pikendamise tasu arvelt.

8. Lisaks on hageja esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude summas 15 eurot. Kuna poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine, ei kohaldu õigussuhtele laenulepingu üldtingimused. Tegemist on TsMS § 144 kohase kohtuvälise kuluga, mida kohus hindab menetluskulude raames.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

9. Menetluskulud Kohus jätab hagi pooles ulatuses (põhivõlg 500 eurot) rahuldamata, kuna kostja tasus selle menetluse kestel ning ülejäänud osas rahuldamata põhjendamatuse tõttu. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuid kohus leiab, et kuna hageja tasus põhivõla alles menetluse kestel, tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.

Hageja esitatud menetluskulude nimekiri on hagiavaldus lõpus ning kostja on menetluskulud lisanud 17.12.2014.a vastusele. Kuna poolel ei ole õigus nõuda teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist, ei ole vajalik ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik