3-14-50932/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

16. jaanuar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-50932

Haldusasi

Andrus Kaldre kaebus Haaslava vallasekretäri

tegevuse, mis seisnes kaebaja mittekandmises

25.05.2014. a Euroopa Parlamendi valimiste

valijate

nimekirja,

õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Andrus Kaldre apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrus Kaldre

Vastustaja Haaslava vald

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. juuni 2014. a

otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 16.01.2015, arvates (HKMS § 212

lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus

menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja

§ 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav A. Kaldre esitas 18.05.2014 Tartu linnasekretärile

taotluse, et tal võimaldataks osaleda 25.05.2014 toimuvatel Euroopa Parlamendi

valimistel. Taotlus jõudis Haaslava Vallavalitsusse 21.05.2014.

2. Haaslava Vallavalitsus vastas A. Kaldre taotlusele 21.05.2014. a kirjaga, milles

leidis, et vastavalt Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p-le 2 ja §

20 lg 3 p-le 1 ei ole A. Kaldrel võimalik Euroopa Parlamendi valimistel osaleda, kuna

ta kannab kuriteo eest vanglakaristust ning seda valimispäevale eelneva 30. päeva

seisuga kuni valimispäevani.

3. A. Kaldre esitas 25.05.2014 Tartu Halduskohtule Haaslava Vallavalitsuse kaudu

kaebuse, milles taotles, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Haaslava vallasekretäri

tegevuse, mille tõttu tal ei võimaldatud osaleda Euroopa Parlamendi valimistel

25.05.2014.

Kaebuse kohaselt on põhjendatud huviks kahju hüvitamise eesmärk ning

preventiivne eesmärk. Kaebaja leidis, et tal on hoolimata siseriiklikust seadusest

õigus hääletada.

4. Tartu Halduskohus jättis 02.06.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt ei ole kaebaja suhtes kehtiv hääletamisõiguse piirang vastuolus

Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 20 lg 2 punkt b

näeb ühe Euroopa Liidu kodaniku õigusena ette õiguse hääletada ja kandideerida

Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse

valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel, kuid täpsemalt Euroopa Liidu

õigus Euroopa Parlamendi valimiste läbiviimist, sh hääletamisõigust või selle

võimalikke piiranguid, ei reguleeri. Põhiseaduse (PS) § 58 sätestab, et seadusega

võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi

mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Riigikohus asus lahendi nr 3-

4-1-33-09 p-des 39-40 seisukohale, et Eesti kodanike õigused Euroopa Parlamendi

valimistel osalemisel tulenevad lisaks Euroopa Liidu õigusele ka PS-ist ja ka Euroopa

Parlamendi valimistel osalemisega teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu. Seega näeb

PS ette võimaluse kehtestada kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang Euroopa

Parlamendi valimistel. Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-26-12 viidatud Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas (EIK suurkoja 06.10.2005. a otsus asjas Hirst vs

Ühendkuningriik, 08.04.2010. a otsus asjas Frodl vs Austria, 23.11.2010. a otsus

asjas Greens ja M.T. vs Ühendkuningriik ja iseäranis suurkoja 22.05.2012. a otsus

asjas Scoppola vs Itaalia) ei ole leitud, et kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang on

iseenesest lubamatu. Vastuolu selle piirangu ja isiku põhiõiguste vahel on leitud

juhul, kui keelu kehtestamisel ei võeta arvesse vangistuse pikkust, süüteo olemust ja

raskust või muid individuaalseid asjaolusid.

Vaidlusalused EPVS sätted pole vastuolus ka ELPH art-tega 39 ja 40. Need sätted

annavad üksnes teise liikmesriigi kodanikule õiguse Euroopa Parlamendi ja kohalikel

valimistel kandideerida ning hääletada riigi kodanikega samadel tingimustel. Sätted

ei reguleeri sama riigi kodakondsusega kinnipeetavate valimisõigust. Samuti puudub

vastuolu KPÕRP art-ga 25. Valimistel hääletamise keeld kaebaja suhtes on ajutine

ning arvestades tema poolt toimepandud kuriteo raskust ka proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. A. Kaldre palub 19.06.2014. a apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse

tühistada ning asja uueks arutamiseks halduskohtule saata või uue otsuse teha.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus möönnud, et EPVS § 4 lg 2 p 3 alusel

kohaldatav üldine valimiskeeld on vastuolus EIÕK protokolli nr 1 art-st 3 tulenevate

õigustega. Samas on kohus vallasekretäri tegevust õigustama asunud. Asjas ei oma

mingisugust tähendust asjaolud, mitu korda ja mille eest on kaebajat karistatud ning

millal lõpeb tema karistusaeg. Karistusregistri andmetel on kaebajat kriminaalkorras

karistatud neljal, mitte seitsmel korral, nagu väidetakse kohtuotsuses. Ülejäänud

kriminaalkaristused on aegunud ning registrist kustutatud. Haaslava vallasekretär ei

viidanud kaebaja taotlust rahuldamata jättes kaebaja varasematele karistustele ning

kohus on otsusesse kaebaja elukäiku ja kuriteo asjaolusid sisse tuues ületanud oma

volitusi ja rikkunud HKMS §-i 157.

6. Haaslava valla 03.07.2014. a

vastuses

palutakse apellatsioonkaebus

rahuldamata jätta.

Vastuses märgiti, et kaebajal puudus vastavalt EPVS § 4 lg 3 p-le 2 ja § 20 lg 3 p-le 1

õigus osaleda 25.05.2014 toimunud Euroopa Parlamendi valimistel. Põhiseadusest

tulenevalt peab haldusorgan rakendama kehtivat seadust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et A. Kaldre apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole

alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud

otsuste tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ja

asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt

või rikkunud kohtumenetluse norme.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega, ei

pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama

vaidlusküsimuse osas täiendavaid põhjendusi esitada.

Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

8. Asjaolu, et halduskohus on käesolevas otsuses viidanud ka seoses Riigikogu

valimistega tehtud Riigikohtu lahendile, milles märgiti, et Riigikogu valimise seaduse

sätted, mille kohaselt ei saa hääletamisest osa võtta isik, kelle kohus on kuriteos

süüdi mõistnud ja kes kannab vanglakaristust, võivad olla vastuolus põhiseadusega,

kui neid tõlgendada lähtuvalt EIÕK protokolli nr 1 art-st 3, ei tähenda ringkonnakohtu

hinnangul veel seda, et halduskohus oleks möönnud EPVS § 4 lg 2 p-i 3 ilmset

vastuolu EIÕK protokolli nr 1 art-st 3 tulenevate õigustega. Samuti ei saa viidatud

Riigikohtu lahendis (otsus asjas nr 3-4-1-26-12) väljendatud Riigikohtu kahtlustest

järeldada, et kinnipeetava valimisõiguse puudumine Euroopa Parlamendi valimistel

on tingimata põhiseadusega vastuolus. Eestis on seadusandjaks Riigikogu ning Eesti

seadusandja tehtavad otsustused mõjutavad süüdimõistetu ja kinnipeetava õigusi,

inimväärikust ja heaolu ilmselt oluliselt suuremal määral, kui Euroopa Parlamendis

tehtavad otsustused.

Halduskohus on eelnevast tulenevalt põhjendatult juhtinud tähelepanu ka sellele, et

viidatud Riigikohtu lahendis toodud ja kaebaja poolt esitatud kaebuses loetletud EIK

lahendite seisukohad ei pea kinnipeetavate hääleõiguse piirangut samuti täiesti

lubamatuks ning vastuolu selle piirangu ja isiku põhiõiguste vahel on leitud üksnes

juhul, kui keelu kehtestamisel ei võeta arvesse vangistuse pikkust, süüteo olemust ja

karistuse raskust, süü vormi või muid individuaalseid asjaolusid.

9. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et asjas ei oma mingisugust tähendust see,

mitu korda ja mille eest on kaebajat karistatud ning millal lõpeb tema karistusaeg

ning halduskohus on otsusesse kaebaja elukäiku ja kuriteo asjaolusid sisse tuues

ületanud oma volitusi ja rikkunud HKMS § 157 nõudeid.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma

õiguse kaitseks. Kohus ei käsitle haldusasja lahendamisel asjaolusid ja olukordi

abstraktselt, vaid teeb kindlaks, kas kaebuses esitatud asjaoludel on rikutud

konkreetse isiku (kaebaja) õigusi. Seega tuleb ka hääletamisõiguse piirangu

proportsionaalsuse hindamisel arvestada kaebajat ja talle määratud karistust.

10. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka väide, et halduskohus on

ebaõigesti tõlgendanud karistusregistri andmeid, sest kaebajat on tema enda sõnul

kriminaalkorras karistatud neljal, mitte seitsmel korral, nagu väidetakse kohtuotsuses.

Halduskohtu toimikus olev karistusregistri väljatrükk (tl 9) seisuga 27.05.2014 luges

A. Kaldre osas kehtivateks karistusteks 6 kriminaalkaristust. 15.01.2015 seisuga

näitab karistusregistri väljatrükk A. Kaldrel kehtivate kriminaalkaristustena

kolme kriminaalkaristust. Samas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja kannab Tartu

Vanglas vabaduskaotuslikku karistust ja teda on kriminaalkorras karistatud suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmise

eest isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Nimelt

tunnistati kaebaja Tartu Maakohtu 25.05.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-

12-4881 süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja talle mõisteti

karistuseks 6 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust (kohtuotsus jõustus 12.06.2012).

Käesolev karistusaeg algas 15.12.2011 ja lõpeb 14.12.2018. Seega on Euroopa

Parlamendi valimistel hääletamise keeld kaebaja suhtes ajutine ning arvestades

tema poolt toimepandud kuriteo raskust ka objektiivne, põhjendatud ja

proportsionaalne.

11. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga, et EPVS §

4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 kohaldamine kaebaja suhtes ei ole vastuolus

põhiseadusega, Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega ning need sätted

kuulusid käesoleva kaebuse lahendamisel kohaldamisele. Nagu juba märgitud,

sisaldub vaidlusalune hääletamisõiguse piirang seaduses ning osavõttu

hääletamisest võimaldab iseenesest piirata ka põhiseadus (§ 58). Samuti ei ole

kaebaja puhul

tegemist isikuga, kelle suhtes see piirang võiks olla

ebaproportsionaalne, sest kaebaja kannab praegu Tartu Maakohtu 12.06.2012

jõustunud kohtuotsusega suhteliselt pikka vabaduskaotuslikku karistust Tartu

Vanglas. Kaebaja poolt toime pandud kuriteo raskusele viitab ka see, et talle on

mõistetud reaalne vanglakaristus ja käesoleva aja seisuga on tal mõistetud

karistusajast kanda veel ligi neli aastat, mistõttu on kaebaja valijate nimekirja

kandmata jätmine olnud kooskõlas eelnimetatud seadustega ja halduskohus jättis

põhjendatult A. Kaldre tuvastamiskaebuse rahuldamata.

Agu Timmi

/allkirjastatud

digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/