Legislator Case Law & Legislation
3-14-53306/3 AI generated

3-14-53306/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-53306/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

31.12.2014 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust kinni peetava isiku S.A. kaebus. Kaebusest nähtub, et S. A. ei nõustu sellega, et Politseija Piirivalveamet algatas 25.06.2012 uuesti kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. S.A. leiab, et Riigikohus on asjas nr 3-3-2-1-12, kus tühistati Kodakondsusja Migratsiooniameti 24.10.2007 otsus nr 20071431 (S.A. pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine) lõplikult kindlaks teinud aastatel 2007 – 2012 esinenud asjaolud ja ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks ohtlik avalikule korrale või Eesti Vabariigi julgeolekule. S. A. palub tuvastada, et Politseija Piirvalveameti tegevus, mis seisnes 25.06.2012 uuesti haldusmenetluse alustamises, on õigusvastane. Koos kaebusega on S. A. esitanud kohtule taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

Legislator headnote

AI generated

3-14-53306/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et S.A. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Keywords

AI generated
revision of asylum decision asylum of Sri Lankan nationals post-flight political activities family asylum previous legal status statutory persecution grounds
AI generated
3-24-386/21
Tallinna Halduskohtu menetluses on X (edaspidi kaebaja) kaebus Politsei-ja Piirivalveameti (edaspidi PPA või vastustaja) 02.02.2024 pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/71-1 (edaspidi 02.02.2024 otsus) tühistamiseks ning PPA kohustamiseks anda kaebajale pikaajalise elaniku elamisluba.
3-19-824/14
Tallinna Halduskohtu menetluses on E.
3-15-1970/3
6. augustil 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Sergey Andreevi (Andreev) kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. S. Andreev leiab, et Politseija Piirivalveametil puudus alus algatada 25.06.2012 uuesti tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust. Kaebaja osundab Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-2-1-12, millega tühistati Kodakondsusja Migratsiooniameti 24.10.2007 otsus nr 20071431, millega tunnistati Sergey Andreevi pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks. Kaebaja on seisukohal, et Riigikohus tegi nimetatud otsuses lõplikult kindlaks teinud aastatel 2007 – 2012 esinenud asjaolud ja ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks ohtlik avalikule korrale või Eesti Vabariigi julgeolekule. Ühes kaebusega esitas S. Andreev taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtu seisukoht
3-15-55/4
O.F. esitas 11.11.2014.a Kaitsepolitseiametile kuriteoteate. Kaitsepolitseiamet edastas 11.11.2014.a kirjaga nr 194-K/2 O.F.’i avalduse Põhja prefektuurile, kelle pädevusse esitatud avalduse lahendamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.04.2013.a määrusele nr 60 „Politseija Piirivalve ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ kuulub. Avaldus registreeriti dokumendiregistris 13.11.2014.a.
3-15-1110/5
S. Sviridov esitas 9. märtsil 2015 Viru Maakohtule taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. S. Sviridov märkis, et soovib riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. S. Sviridov selgitas, et ta esitas Politseija Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse nr 1030296562. PPA keeldus otsusega nr 15.3-3/123-1 tähtajalise elamisloa pikendamisest välismaalaste seaduse (VMS) § 123 p-de 2 ja 3 ning § 124 lg 1 p 7 alusel. S. Sviridov leidis, et PPA otsus nr 15.3-3/123-1 ei ole piisavalt põhjendatud. Otsuse tegemisel on PPA valesti hinnanud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-53306 Määruse kuupäev 16.01.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.A. kaebus Politseija Piirivalveameti tegevuse (25.06.2012 haldusmenetluse alustamine) õigusvastasuse tuvastamiseks

Resolutsioon

1. Tagastada S.A. kaebus haldusasjas nr 3-14-53306;

2. Määrus saata kaebajale;

3. Kaebus koos lisadega tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 31.12.2014 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust kinni peetava isiku S.A. kaebus. Kaebusest nähtub, et S. A. ei nõustu sellega, et Politseija Piirivalveamet algatas 25.06.2012 uuesti kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. S.A. leiab, et Riigikohus on asjas nr 3-3-2-1-12, kus tühistati Kodakondsusja Migratsiooniameti 24.10.2007 otsus nr 20071431 (S.A. pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine) lõplikult kindlaks teinud aastatel 2007 – 2012 esinenud asjaolud ja ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks ohtlik avalikule korrale või Eesti Vabariigi julgeolekule. S. A. palub tuvastada, et Politseija Piirvalveameti tegevus, mis seisnes 25.06.2012 uuesti haldusmenetluse alustamises, on õigusvastane. Koos kaebusega on S. A. esitanud kohtule taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et S.A. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Kohus tuvastas, et Kodakondsusja Migratsiooniameti 24.10.2007 otsusega nr 20071431 tunnistati kehtetuks S.A. pikaajalise elaniku elamisluba. Riigikohus tühistas selle otsuse halduskolleegiumi 20.06.2012 otsusega nr 3-3-2-1-12. Kodakondsusja Migratsiooniameti õigusjärglane Politseija Piirivalveamet tunnistas seejärel 20.06.2012 otsusega nr 15.3-3/459-1 haldusmenetluse seaduse § 68 lg-le 2 tuginedes ja eelnimetatud Riigikohtu lahendile viidates Kodakondsusja Migratsiooniameti 24.10.2007 otsuse nr 20071431 kehtetuks. Politseija Piirivalveamet ennistas S. A. pikaajalise elaniku elamisloa.

Politseija Piirivalveamet algatas 25.06.2012 uuesti kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Politseija Piirivalveameti 29.08.2012 otsusega nr 15.3-3/618-1 tunnistati kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba nr EL39E002298 alates 29.11.2012 kehtetuks. S. A. pöördus kaebusega halduskohtusse ning taotles nimetatud otsuse tühistamist. Tallinna Halduskohus jättis 20.02.2013 otsusega tema kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus Riigikohtu 27.02.2014 otsusega nr 3-3-1-1-14.

3. Kaebaja soovib käesolevas asjas vaidlustada menetlustoimingut, mis seisneb Politseija Piirivalveameti poolt 25.06.2012 kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse uuesti algatamises.

HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Eeltoodust tulenevalt saab isik menetlustoimingut reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.

25.06.2012 algatas Politseija Piirivalveamet kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse, mis lõppes 29.08.2012, kui Politseija Piirivalveamet andis haldusakti, millega elamisluba tunnistati kehtetuks. Kaebaja on nimetatud haldusakti vaidlustanud kohtus, kuid see on jäänud kehtima. Eeltoodust nähtub, et 25.06.2012 algatatud menetlusele ja menetlust lõpetavale haldusaktile on juba antud kohtupoolne hinnang. Kaebajal ei ole võimalik uue kaebusega korduvalt vaidlustada elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses tehtud toiminguid (s.h menetluse alustamist). Ta ei ole ka selgitanud, kuidas menetluse alustamine eraldiseisvalt lõplikust haldusaktist tema õigusi rikuks.

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Tulenevalt sellest, et kaebaja on varasemalt pöördunud kohtusse ja on vaidlustanud lõplikku haldusakti ehk Politseija Piirivalveameti 29.08.2012 otsust nr 15.3-3/618-1, siis ei ole tal võimalik eraldiseisvalt enam vaidlustada 25.06.2012 menetlustoimingut ehk selle sama haldusmenetluse alustamist, mis viidatud haldusaktiga lõppes.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S. A. kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

5. Kuna S. A. kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus võtta seisukoht tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik