1-14-7455/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7455 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28. novembri 2014 otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Joosep Auli (Aul) kaitsja advokaat Anne Vissak, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon Tartu Maakohtu 28. novembri 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1- 14- 7455 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

1. Tartu Maakohtu 28.11.2014 otsusega tunnistati Joosep Aul süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

1.1. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 27. – 28. juuli 2014 karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

1.2. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena J. Aulilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus

1 aastaks.

J. Auli kaitsja apellatsioon

2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Auli kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista J. Aulile rahaline karistus. Alternatiivselt taotleb kaitsja J. Aulile mõistetud karistuse vähendamist ning KarS § 74 alusel selle tingimisi kohaldamata jätmist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

4. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1- 120-09, p 7).

5. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on J. Aulile karistust mõistes ülima põhjalikkusega motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 4 – 6). KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Võttes arvesse süüdistatava varasemat korduvat karistatust nii joobes sõidukijuhtimise kui väärteokorras karistatust avaliku korra rikkumise, varavastase süüteo ja narkootikumide tarvitamise eest, ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale rahalist karistust ja mõistis J. Aulile vangistuse sanktsiooni alumises määras, s.o 1 aasta vangistust. Nimetatud karistusest arvati karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg (2 päeva) ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti J. Aulilt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5).

7. Maakohus arvestas J. Auli süü tunnistamist ja kahetsust. Samas võttis kohus karistuse mõistmisel arvesse ka isiku süü suurust, sh toime pandud KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo korduvust, varasemalt mõistetud karistuse täitmisele pööramist ja karistuse preventiivseid eesmärke. Rahalise karistuse või lühema vanglakaristuse kohaldamist ei pidanud maakohus korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul enam mõjusaks, arvestades sealjuures ka asjaolu, et J. Aul viibis vangistuses 4 kuud ning juba kuu aega peale karistuse kandmiselt vabanemist pani J. Aul toime uue kuriteo. Tõdegem, et tegemist on siiski juba mõnes mõttes sarikurjategijaga, sest kuriteos KarS § 424 järgi on isik kolmandat korda kohtu all. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma