1-12-844/60 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-844

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. detsembri 2014

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Almaz Hadžijev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 21.02.2012 otsusega karistati Almaz Hadžijevit KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

5 aasta pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas 15.08.2011 ja lõpeb 14.08.2016.

2. Tartu Maakohtu 19.12.2014 määrusega jäeti A. Hadžijev tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1

Maakohus leidis, et A. Hadžijevi puhul ei ole alust arvata, et tema uue kuriteo

toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline, kuna teda on kriminaalkorras karistatud viiel korral,

ta on korduvalt toime pannud narkokuritegusid ja varavastaseid süütegusid ning teda on ka varem

allutatud kriminaalhooldusele. Oleks kergemeelne loota, et ta alustab nüüd kriminaalhooldaja

kontrolli all uut seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu pikaajalisest ja juba kolmanda järjestikuse

narkokuriteo eest mõistetud karistusest ning tema poolt narkootiliste ainete käitlemisest suures

koguses järeldub, et kuritegu ei olnud juhuslik. Eeltoodud asjaoludel ei teki veendumust, et

kinnipeetav suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda.

2.2

Positiivsete näitajatena arvestas maakohus A. Hadžijevil kindla elukoha ja toetava

lähivõrgustiku olemasolu, samuti tema vangistusaegset käitumist. Kinnipidamisasutuses viibimine

avaldab A. Hadžijevile head mõju ja teda tuleb tunnustada vanglas tehtud oluliste pingutuste eest

eesmärgiga korrigeerida oma isikut. Vaatamata nimetatule ei tekkinud kohtul aga siiski veendumust,

et vabaduses hakkaks süüdimõistetu seaduskuulekalt elama, sest selline võimalus on talle juba

antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist.

2.3

Maakohus asus ka seisukohale, et A. Hadžijevi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt narkokuritegude eest karistatud. Viimane kuritegu

oli suure koguse erinevate narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine grupis. Süüdimõistetu

karistusaeg lõpeb alles 14.08.2016, s.o ärakandmata karistusosa on veel pikk. A. Hadžijevi

vabastamisel ei oleks veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Seda kinnitab A. Hadžijevi

varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu

saamise eesmärk. See tähendab, et isik ei arvesta oma tegude tagajärgedega ja suhtub hoolimatult

oma tulevikku. Olenemata kindla elukoha olemasolust ja lähedaste toetusest puudub kindlus, et

kinnipeetav suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. A. Hadžijevi puhul esinesid samad asjaolud

ka enne vangistusse sattumist. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja

õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Hadžijev, kes taotleb selle tühistamist ja enda

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

3.1

A. Hadžijevi etteheite kohaselt ei võtnud maakohus otsustuse tegemisel arvesse vangla ja

prokuratuuri esitatud materjale, kus on välja toodud, et temal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused ja tema käitumises esinevad mitmed positiivsed asjaolud: töötamine

majandustöödel, õppimine, elektriku eriala omandamine, sotsiaalabiprogrammis aktiivne ja

motiveeritud osalemine ja muud asjaolud, mis viitavad sellele, et ta tegi pingutusi õiguskuuleka elu

suunas. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus

suurem karistuse vanglas lõpulekandmisest. Käitumiskontrolli ajal saab ta jätkuvalt maandada uute

kuritegude toimepanemise riski ja kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Neil asjaoludel leiab

prokuratuur, et tal on motivatsioon enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi õiguskuulekalt

elada.

3.2

A. Hadžijev lisab, et maakohus viitab tema väärtegudele, millest viimane oli aga sooritatud

2007. aastal. Samuti märgib kohus, et tema on toime pannud röövimised, aga see ei vasta tõele.

Samas jättis kohus arvesse võtmata positiivsed asjaolud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu määruse ja

määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Hadžijevi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava

puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni

järgi KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse

tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Maakohtu määruses toodud

seisukohti ringkonnakohus üle kordama ei hakka ning tulenevalt määruskaebuse väidetest rõhutab

täiendavalt vaid järgmist.

5. A. Hadžijev heidab maakohtule ette, et kohus ei võtnud määruse tegemisel piisavalt arvesse

teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu ning leiab,

et ehkki määruskaebuses on toonitatud A. Hadžijevi vabastamist toetavaid asjaolusid, ei ole need

piisavad kummutamaks maakohtu määruses esitatud seisukohti. Lisaks tuleb märkida, et ka

maakohus on tunnustanud süüdimõistetu vangistusaegset head käitumist ja leidnud, et ta on vanglas

teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut. Vaatamata loetletud positiivsetele

asjaoludele on maakohus aga põhjendatult pidanud oluliseks asjaolu, et A. Hadžijevit on

kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning korduvalt on ta toime pannud narkootikumide

ebaseaduslikus käitlemises seisnenud kuritegusid. Maakohus on selgitanud, et A. Hadžijevit oli ka

enne viimast süüdimõistmist reaalse vangistusega karistatud juba kahel korral ning samuti oli talle

antud mitmeid võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses, tõestades, et ta on võimeline

kuritegude toimepanemisest hoiduma. A. Hadžijev saadud võimalusi ei kasutanud ja pani toime

uued kuriteod. Ka ringkonnakohtul puudub süüdimõistetu varasema elukäigu põhjal veendumus, et

ta oleks vabaduses suuteline käituma seaduskuulekalt ja hoiduma uutest kuritegudest. Prokuröri ja

vangla seisukohad kohtutele siduvad ei ole. Mis puutub A. Hadžijevi väitesse, et maakohus on

vääralt märkinud tema varasema karistamise ka röövimise kuriteos, siis nimetatud eksimus kohtu

lõppotsustust kuidagi mõjutanud ei ole.

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et lisaks karistuse individuaalsele

õigustatusele tuleb silmas pidada ka selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik

peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. A. Hadžijev korduvalt

kriminaalkorras karistatud isikuna kannab karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo

toimepanemise eest. Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt

riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete

ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni,

mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

7. Apellatsioonikohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes

erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Hadžijevit vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas