1-07-14758/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-14758

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16.

detsembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

süüdimõistetu Anatoli Kondratjevi (Kondratjev)

kaitsja

vandeadvokaat

Liis Toomsalu,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 16. detsembri 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Anatoli Kondratjevi

kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 31.01.2008 otsusega tunnistati Anatoli Kondratjev süüdi KarS §

331 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

mõistetud karistust 1/3 võrra, mistõttu mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS §

65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 4 kuud ja 10 päeva vangistust.

Karistusaja algus 31.01.2008 ja lõpp 09.06.2018.

2. Viru Maakohtu 16.12.2014 määrusega jäeti A. Kondratjev vangistusest tingimisi

ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Nähtuvalt vangla esitatud materjalidest märkis maakohus, et isik on kõrgohtlik avalikkusele (risk

ühiskonnas) ning ohtlik vangidele (risk vanglas ja ühiskonnas). Varasemate kuritegude puhul esines

vägivalla komponent. Isik on kuritegusid toime pannud ka kinnipidamisasutuses ning kuritegude

ühisteks joonteks on grupis tegutsemine. Maakohus võttis arvesse ka asjaolu, et A. Kondratjevi puhul

on mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul 21% ja vägivaldse

kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23%. Samuti leidis maakohus, et isikul

on palju tuttavaid kuritegelikus maailmas ja ta suhtleb teiste vangidega. Kinnipeetava puhul seisneb

uue kuriteo risk selles, kui isik jätkab vabaduses suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega.

Samuti võib maakohtu hinnangul uue kuriteo risk tekkida, kui isik muudab vabaduses oma hoiakuid

ning hakkab pooldama kriminaalseid subkultuurilisi hoiakuid.

2.2. Kinnipeetav alustas vanglas narkootikumide tarvitamist ning teda on vangistuses narkokuritegude

eest karistatud kahel korral. Kuigi isik enam narkootikume ei tarvita, leidis maakohus, et kui isik ei ole

varasemalt suutnud vangistuses käituda seaduskuulekalt ning on toime pannud uusi kuritegusid, on

tema vabastamine ennatlik, eriti olukorras, kus karistusaja lõpuni on jäänud üle kolme aasta. Samuti

märkis maakohus, et isik on vanglas olnud 16 aastat, millest tingituna võib tema tavaühiskonnas

toimetulek osutuda raskeks. Pikast vangistusest tulenevalt vajavad ka kinnipeetava sotsiaalsed

oskused harjutamist. Isik on varasemalt tahte saavutamiseks kasutanud vägivalda ja olnud tahtlikult

agressiivne. Vangla materjalidest nähtub samuti see, et uue kuriteo risk võib seisneda selles, et isik

soovib probleeme vägivallaga lahendada.

2.3. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et isiku poolt karistuse kandmise ajal uue kuriteo

toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul

määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik.

Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva

katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

3. Viru Maakohtu 16.12.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu

A. Kondratjevi kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 16.12.2014 määruse ja

vabastada A. Kondratjev vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse

seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Kaitsja leiab, et maakohus on määruses küll viidanud KarS § 76 lg-le 3 (alates

01.01.2015 KarS § 76 lg 4), kuid paraku ei ole maakohus otsustuse langetamisel

järginud objektiivselt seadusest tulenevalt. Kaitsja leiab, et A. Kondratjevi puhul on

vangistus praeguseks hetkeks olnud igati eesmärgipärane.

3.2. A. Kondratjev on vangistuses viibinud juba 16 aastat ning ta on niivõrd pika

vangistuse jooksul teinud väga suured ümberhinnangud oma mõtlemises ja on

valmis kriminaalhooldaja abiga oma elu korraldama õiguskuulekalt ning järgima

ühiskonnas kehtivaid tavasid ja reegleid. A. Kondratjev soovib oma elulaadi täielikult

muuta, tal on vabaduses tihedad suhted oma ema ja pojaga. Vabanedes asub ta

elama oma ema juurde, kes reaalsuses vajab väga tema abi igapäevaeluga toime

tulemisel. Samuti on A. Kondratjevi täisealine poeg nõus oma isa igati aitama. Lisaks

leiab kaitsja, kuivõrd A. Kondratjev asub vabanedes tööle, siis tekivad tal töökohas

uued kontaktid kolleegidega ning igasugune soov või vajadus kriminaalse taustaga

isikutega suhtlemiseks puudub.

3.3. Kaitsjale jääb arusaamatuks maakohtu väide aastatetagusele sündmusele, mille

eest on A. Kondratjevile juba karistus mõistetud. Samuti märgib kaitsja, et A.

Kondratjevil puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on teinud pingutusi enda

muutmiseks – tunnistab oma kunagist kuritegelikku käitumist ja mõistab selle hukka.

Mõttemaailma muutmisele on aidanud kaasa vangistuses olles läbitud

sotsiaalprogrammid, ühtlasi on kinnipeetav omandanud riigikeele oskuse. Kaitsja

leiab, et ärahoidmaks resotisaliseerumisprotsessi raskust, oleks väga tõhusaks

vahendiks käitumiskontroll koos elektroonilise valvega. Kaitsja märgib, et

kriminaalhooldus koos elektroonilise valve kohaldamisega aitab tagada kõige

efektiivsemalt inimese resotsialiseerumise protsessi.

Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et A. Kondratjevi puhul on vangistusest tingimisi

vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, kuivõrd

kriminaalhooldusega kaasneb nii range kontroll kui ka isiku suunamine tavaeluga

toimetulemiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

A. Kondratjevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (seda ka

elektroonilise valve alla) ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks

määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu A. Kondratjevi kaitsja

määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Kondratjevi

ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu

otsustus jätta A. Kondratjev enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes

tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja käitumisele

karistuse kandmise ajal, on põhjendatud.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et A. Kondratjev on omandanud

riigikeele B1 taseme, osalenud programmis „Agressiooni asendamise treening“, ei

oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja tal on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht.

6.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu

ringkonnakohus leiab, et A. Kondratjevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad igati üles vabastamist

toetavad asjaolud.

6.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval

ajal suudaks A. Kondratjev vabaduses käituda õiguskuulekalt. A. Kondratjevi on varasemalt

kriminaalkorras karistatud 7 korda (millest kolm karistust on arhiveeritud), reaalset vanglakaristust

kannab isik teist korda. Arvestades asjaolu, et kaks viimast kuritegu on kinnipeetav toime pannud

vanglas, võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevast karistusest põhjapanevaid

järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Veelgi enam, A. Kondratjevile mõistetud

liitkaristusest on kandmata veel üle 3 aasta. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevaks hetkeks

on mõistetud karistusest kantud siiski ebapiisav aeg ning karistuse eesmärk on jäänud saavutamata,

sest isik on ka kinnipidamisasutuses kuritegusid toime pannud.

7. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks

tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks. Käesoleval hetkel A. Kondratjevil

distsiplinaarkaristused puuduvad, kuid siiski tuleb arvestada asjaoluga, et

kinnipeetavat on vangistuses viibimise aja jooksul kriminaalkorras kahel korral

karistatud, mis käesoleval hetkel ei soosi tema tingimisi enne tähtaga vangistusest

vabastamise. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt

seal kehtivatele reeglitele ning vältima lisaks distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele

ka uute kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas

kehtestatud korrale, siis on küllaltki ebareaalne, et ta suudab vabaduses alluda

kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus

isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse

tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

selgelt erandiks. A. Kondratjevi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis

võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne

tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine

kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

9. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu A. Kondratjevi kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Paavo Randma

Mati Kartau