3-14-51730/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51730

Haldusasi

O.K.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 10. juuli 2014. a maksuteate

nr 9-2/028714 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – O.K., volitatud esindaja Martin Huberg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaisa

Jaaksaar

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16. veebruaril 2015.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 ja § 88 lg 2

ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 46 lg 1 alusel O.K.ile 10.07.2014 maksuteate nr 9-

2/028714. Maksuteate kohaselt on O.K.i Eestis saadud tuluks pension 3070,17 eurot ja

välisriigis teenitud tuluks, mis ei kuulu Eestis maksustamisele, pension 18 858,96 eurot.

Maksustamisperioodil tulust tehtud mahaarvamised on maksuvaba tulu 241,92 eurot ja

täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 322,56 eurot. Maksuteatega määrati O.K.ile 2013. a

eest juurdemaksmisele kuuluvaks tulumaksuks (3070,17-564,48=2505,69; 2505,69x0,21=)

526,19 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. O.K. esitas kaebuse, milles palus jätta kohaldamata TuMS § 282 lg 2 selle vastuolu

tõttu põhiseaduse §-dega 12 ja 32 ning tühistada maksuteade. Kaebuse ja selle täienduse

peamised seisukohad on järgmised.

TuMS § 282 lg-st 2 tuleneva piirangu tõttu ei saa Soomest pensioni saav isik TuMS §-st 232

tulenevat pensioni maksuvaba osa (192 eurot kuus) mahaarvata täies ulatuses, vaid üksnes

proportsionaalselt Soomes ja Eestis saadud tulude osakaalule. Nimetatud muudatus kehtestati

20.10.2010 vastuvõetud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise

seadusega (723 SE). Eelnõu 723 SE seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärk vältida, et

isik teeb samaväärseid mahaarvamisi kahes riigis korraga.

2(7)

Kahes riigis korraga saab teoreetiliselt teha vaid selliseid mahaarvamisi, mis ei ole seotud

konkreetse tululiigiga (st mille tegemisel ei ole oluline, millisest allikast ja millist liiki tulu on

isik saanud, nt palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest). Mahaarvamise eelduseks

on kas teatud liiki kulude tegemine (nt annetus, koolituskulu) või muu tingimuse täitmine (nt

lapse kasvatamine). Seega kui oletada, et Soome seadus lubaks samasugust mahaarvamist,

saaks Soomes ja Eestis töötav inimene ühte ja sama kulu deklareerida nii Soomes kui Eestis

ning saada kahekordselt tulumaksuvabastust. TuMS 4. peatükis sätestatud mahaarvamistest ei

ole tululiigiga seotud maksuvaba tulu, täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral,

eluasemelaenu intressid, koolituskulud, kingitused ja annetused ning kindlustusmaksed ja

pensionifondi osamaksete soetamine.

Seevastu mahaarvamisi, mida saab teha ainult konkreetsest tululiigist, ei ole vaja piirata, sest

nende mahaarvamiste eelduseks on kindlat liiki tulu saamine ning teises riigis ei ole võimalik

sarnast mahaarvamist teha, sest teises riigis puudub selline tulu. TuMS 4. peatükis sätestatud

maharvamistest on tululiigiga seotud täiendav maksuvaba tulu pensioni korral (mahaarvamise

eelduseks on Eestis maksustatava pensioni saamine), täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- ja

kutsehaigushüvitise korral (mahaarvamise eelduseks on vastava hüvitise saamine Eesti

tööandjalt) ning kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (mahaarvamise eelduseks on Eestis

maksustatava palgatulu saamine, millelt peetakse kinni kohustusliku kogumispensioni makset

ja töötuskindlustusmakset). Seaduseelnõu ettevalmistamisel on võetud arvesse ainult üks

mahaarvamine ja tehtud erandina viide töötuskindlustusmaksele. Muud vajalikud erandid on

jäänud tähelepanuta, kuigi seletuskirjas esinev põhjus esineb ka teiste eespool nimetatud

mahaarvamiste puhul.

Seega on välistuludest tulenevalt õigustatud piirata vaid neid mahaarvamisi, mis ei ole seotud

konkreetse tululiigiga ning mida oleks seetõttu võimalik vähemalt teoreetiliselt mahaarvata

korraga mitmes riigis. Mahaarvamisi, mis on seotud konkreetse Eestis saadud tulu liigiga, ei

ole võimalik välisriigis maksustatavast tulust mahaarvata ning seetõttu ei ole ka vajadust neid

mahaarvamisi Eestis piirata, kui Eesti resident saab välistulu. Seadusandja on pannud nt

pensioni või tööõnnetushüvitise saaja teiste maksumaksjatega võrreldes halvemasse olukorda.

TuMS § 19 lg 3 p 1 algse redaktsiooni kohaselt olid kõik riiklikud pensionid sõltumata liigist

ja suurusest maksuvabad. Alates 01.01.2002 kehtiva TuMS § 19 lg 3 p 1 redaktsiooni

kohaselt oli riikliku pensioni ja kohustusliku kogumispensioni kogusumma maksuvaba

kolmekordses üldise maksuvaba tulu määras. Alates 01.01.2004 kehtivas redaktsioonis

paigutati sama säte ringi TuMS § 232, pensioni maksuvaba osa seoti lahti üldisest maksuvaba

tulu määrast ning fikseeriti 36 000 kroonile aastas. Tulumaksuseaduse algse redaktsiooni

jõustumisel 01.01.2000 sisaldas 4. peatükk (§-d 23-28) ainult isiku kogutulust tehtavaid

mahaarvamisi ning tululiigiga seotud mahaarvamised olid reguleeritud vastava tululiigi juures

(ettevõtlustulust tehtavad mahaarvamised §-des 32-35 ning vara võõrandamisest saadud tulust

tehtavad mahaarvamised §-des 37-39). Palgatulust ning pensionist mahaarvamiste tegemist

2000.

aastal

ei

tuntud,

need

tulid

alles

hilisemate

muudatustega

ning

toodi

tulumaksuseadusesse teiste seaduste (töötuskindlustuse seadus, kogumispensionide seadus)

rakendussätetes. Seega on ka mõistetav, et uued mahaarvamised paigutati sinna peatükki, mis

reguleeris ka muid mahaarvamisi, sest enne 2011. aastal jõustunud muudatust ei olnud

mahaarvamiste paigutusel praktilist tähtsust, sest mahaarvamise suurus ei sõltunud sellest,

millises tulumaksuseaduse peatükis mahaarvamist reguleeriti. Eelnevast ei saa kuidagi teha

järeldust, et seadusandja oleks 2001. või 2003. aastal ettevalmistatud eelnõudes soovinud

saavutada eesmärki, et kunagi kauges tulevikus hakkaks välismaalt teatud liiki tulu saamine

mõnda mahaarvamist piirama, mõnda teist mahaarvamist aga mitte.

3(7)

Eeltoodud põhjustel on TuMS § 282 lg 2 põhiseadusega vastuolus ning tuleb jätta

kohaldamata. Kaebaja tulumaksukohustus tuleb arvutada ilma nimetatud sättest tuleneva

piiranguta.

TuMS § 282 lg 2 võib olla vastuolus ka Euroopa Liidu õigusega, eelkõige töötaja vaba

liikumise põhimõttega. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu 10.05.2012 otsusele kohtuasjas C-

39/10, mis puudutab kaebaja kaasusele vastupidist olukorda (Eestis pensioni väljateeninud

isik on Soome resident ja tema pensioni maksustatakse Eestis).

3. MTA leiab, et TuMS § 282 lg 2 ei ole põhiseadusega vastuolus ja palub jätta kaebus

rahuldamata järgmistel põhjustel.

Käesolevas asjas puuduvad võrreldavad grupid või faktilised asjaolud, mis oleksid

seostatavad kaebajaga ning mis oleksid oluliste tunnuste alusel võrreldavad. Seega ei saa olla

võrdsuspõhiõiguse riivet. Kaebaja ei ole samuti välja toonud, kellega teda ebavõrdselt

koheldakse. Kui lähtuda eeldusest, et võrreldamatuid gruppe ei ole, tuleb asuda seisukohale,

et Eestis tulu teenivad isikud ning välisriigis tulu teenivad isikud on põhimõtteliselt erinevas

positsioonis (erinev riikide õigus, maksumäärad, fiskaalpoliitika jne). Võrrelda ei saa faktilist

olukorda, et varem sai TuMS kohaselt pensioni maksuvaba osa täies ulatuses maha arvata,

kuid nüüd on see seotud samaväärsete mahaarvamistega – isikul puudub subjektiivne õigus

nõuda vastupidist või nõuda vastusooritust. TuMS § 282 lg 2 alusel mahaarvamisi tegev isik,

kes on saanud oma tulu nii Eestis kui välismaal, on erinevas olukorras võrrelduna isikuga, kes

on saanud oma sissetuleku ainult Eestist. Seetõttu tulebki erinevates olukordades olevaid

isikuid kohelda erinevalt. Seda põhimõtet on arvestatud ja sellele viidatud ka 723 SE

seletuskirjas.

Maksusoodustused võivad olla ehtsad või ebaehtsad ja nende eristamine võib olla keerukas,

sest tihti paiknevad normid läbisegi. Tavaliselt tuleb ehtsaid maksusoodustusi tõlgendada

kitsendavalt,

ebaehtsaid

soodustusi

aga

laiendavalt.

Ebaehtsad

ehk

tehnilised

maksusoodustused on tavaliselt kehtestatud topeltmaksustamise vältimise eesmärgil (nt

käibemaksu nullmäär, ettevõtlustulust kulude mahaarvamise õigus jne). Ebaehtsate

maksusoodustuste andmine tuleneb õiguse üldpõhimõtetest ja neid võib lugeda pigem

maksuobjektide elementideks. Sellist soodustust ei saa anda sõltuvalt seadusandja

maksupoliitilistest eelistustest. Kui seadusandja ignoreerib ebaehtsaid maksusoodustusi, on

maksuseaduse norm põhiseadusevastane. Ehtsad ehk maksupoliitilised maksusoodustused

sõltuvad aga seadusandja poliitilisest tahtest ning TuMS § 282 lg-s 2 sätestatud

maksusoodustus kuulub sellesse kategooriasse. Töötuskindlustusmakse mahaarvamise

lubamisel on oluline, et tegemist on Eestis teenitud tuluga seotud mahaarvamisega, mis

kujutab endast saamata jäänud palga kompenseerimist.

Mahaarvamised

saab

liigitada

maksumaksjale

kohustuslikeks

makseteks

(nt

töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse), mille puhul ei ole summalisi

ega protsentuaalseid piiranguid, ja maksupoliitilistel kaalutlustel kehtestatud mahaarvamisteks

(nt eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused), mille puhul võib olla kehtestatud

piiranguid nii üksiku mahaarvamise liigi kui mahaarvamiste kohta tervikuna. TuMS § 282 lg

2 kuulub maksupoliitilistel kaalutlustel kehtestatud mahaarvamiste hulka. Maksuvaba tulu on

minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ettenähtud sissetulek. Sellest suurema tasu korral

osalevad kõik maksude tasumise kaudu riigi ülesannete täitmisel. Süsteem on selliselt õiglane,

sest vastasel juhul arvestataks mitmest riigist tulu saavatele inimestele ka mitmel korral

maksuvaba tulu.

TuMS § 282 lg 2 väljatöötamise ajendiks saab pidada riigi maksupoliitilisi seisukohti ja riigi

fiskaalseid eesmärke. TuMS § 282 lg 2 legitiimseks eesmärgiks on nii riigi raha kokkuhoid kui

ka ebavõrdsuse vältimine, et välisriigis tulu saavad isikud ei saaks põhjendamatult rikastuda

4(7)

Eestis võimaldatud mahaarvamiste kaudu. TuMS § 282 lg-st 2 tulenev piirang on

proportsionaalne tulenevalt sätte legitiimsetest eesmärkidest. Käesoleval juhul on legitiimsed

eesmärgid kaalukamad kui isiku põhiõiguste riive.

Kohtuasjas C-39/10 oli tegemist olukorraga, kus Soomes elav isik sai kahte peaaegu

ühesuurust pensioni nii Eestist kui Soomest. Eestist saadud pensioni maksustati tulumaksuga.

Soomes saadud pensioni aga tulumaksuga ei maksustatud, sest pensionäri ülemaailmne

kogutulu oli liiga väike. Ka ületas kahe pensioni suurus kokku üksnes vähesel määral TuMS

§-s 232 ettenähtud maksuvaba tulu piirmäära. Praegusel juhul on tegemist Soomest pensioni

saava Eesti residendi Eestis saadud pensioni maksustamisega, millele ei rakendata enam

TuMS § 232 tulenevat pensioni maksuvaba osa täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on

küsitav, kas Euroopa Kohtu otsus asjas C-39/10 saaks praeguse vaidluse sisulisel

lahendamisel olla asjassepuutuv, kuna selles asjas lahendatud küsimus erineb praegu vaidluse

all olevast küsimusest. Kõnealuses Euroopa Kohtu otsuses leidis kohus, et siseriiklikud

maksuõigusnormid tuleb võtta vastu, järgides aluslepingutega tagatud vabadusi, eeskätt

töötajate vaba liikumist. Liikumisvabadust käsitlevate eeskirjadega on sisuliselt vastuolus see,

kui töötajat, kes liikumisvabadust on kasutanud, koheldaks tema päritoluliikmesriigis vähem

soodsalt kui siis, kui ta ei oleks nende eeskirjadega kehtestatud õigusi kasutanud. Kaebaja ei

ole toonud välja, kuidas teda Eestis vähem soodsalt koheldakse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja on seisukohal, et TuMS § 282 lg 2 vastuolu tõttu põhiseaduse §-dest 12 ja 32

tuleneva omandi võrdse kaitse põhimõttega ei saanud ta rakendada 2013. a eest TuMS §-st

232 tulenevat pensioni maksuvaba osa (192 eurot kuus) mahaarvamist täies ulatuses, vaid

üksnes proportsionaalselt Soomes ja Eestis saadud tulu osakaalule.

5. TuMS § 232 sätestab, et lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi

õigusaktides

sätestatud

kohustuslikku

kogumispensioni

või

tulenevalt

sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse

täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem

kui 2520 eurot maksustamisperioodil. TuMS § 282 lg 2 sätestab, et kui residendist füüsiline

isik sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust välisriigis ning osa

välismaal saadud tulust on Eestis tulumaksust vabastatud, võib ta teha käesolevas [st TuMS

4.] peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle

osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. Eelmises lauses nimetatud

piirangut ei kohaldata § 281 lõikes 2 sätestatud mahaarvamisele. Maksustatava tuluna

käsitatakse isiku sellist tulu enne mahaarvamiste tegemist, mis on maksustatav Eestis või

riigis, kus tulu saadi. TuMS § 281 lg 2 kohaselt arvatakse residendist füüsilise isiku

maksustamisperioodi

tulust

maha

töötuskindlustuse

seaduse

alusel

kinnipeetud

töötuskindlustusmaksed.

6. Kaebaja on Eesti resident, kes sai 2013. a vähemalt 75% oma maksustatavast tulust

välisriigis ja osa sellest tulust on Eestis tulumaksust vabastatud. TuMS § 282 lg 2 piirab

kaebajal TuMS §-st 232 tulenevat pensioni maksuvaba osa täies ulatuses mahaarvamist ning

võimaldab selle mahaarvamist üksnes proportsionaalselt Soomes ja Eestis saadud tulu

osakaalule. Kui TuMS § 282 lg-s 2 sätestatud piirang on põhiseadusega kooskõlas, on

maksuteade õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kui nimetatud piirang on aga

põhiseadusega vastuolus, ei ole vaidlustatud maksuteates tehtud arvutuskäik õiguspärane ja

maksuteade tuleb tühistada. Seega on TuMS § 282 lg 2 asja lahendamisel asjassepuutuv norm

ning kaebuse lahendamiseks tuleb analüüsida selle sätte kooskõla põhiseadusega.

7. Põhiseaduse § 12 lg-st 1 tulenevalt on kõik seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või

5(7)

muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Põhiseaduse § 32 lg 1 lause 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.

Võrdsuspõhiõigust on riivatud, kui sarnases olukorras olevaid isikuid on ebavõrdselt

(erinevalt) koheldud (nt Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-101-06, p 24).

Kaebaja on Eesti resident, kes sai 2013. a vähemalt 75% oma maksustatavast tulust

(pensionist) välisriigis (Soomes). Soomest saadud pensioni tõttu ei olnud kaebajal õigust

Eestis maksustatavast tulust täiendavat maksuvaba tulu mahaarvata TuMS §-s 232 sätestatud

ulatuses, vaid ta sai seda teha üksnes proportsionaalselt nn maailmatulu osakaaluga tema

maksustamisperioodi maksustatavas tulus vastavalt TuMS § 282 lg-le 2. Füüsilisest isikust

Eesti resident, kes sai maksustamisperioodil tulu (pensioni) üksnes Eestist, sai samal ajal oma

maksustatavast tulust TuMS § 232 alusel täiendavalt mahaarvata maksuvaba tulu nimetatud

pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2520 eurot maksustamisperioodil. Kuna

kaebajat koheldakse täiendava maksuvaba tulu mahaarvamisel erinevalt võrreldes nende

residentidega, kes saavad pensioni üksnes Eestist, on kaebaja võrdsuspõhiõigust riivatud.

Seega tuleb kontrollida riive põhiseaduspärasust.

8. Riigikohtu viimase aja praktika kohaselt tuleb võrdsuspõhimõtte rikkumise

tuvastamiseks teha põhiseaduse § 11 kohane proportsionaalsuse kontroll (3-4-1-12-10, p 35;

3-4-1-23-11, p 61 jj), st kindlaks teha võrdsuspõhiõiguse kaitseala riivamise eesmärk ning

seejärel hinnata proportsionaalsust (vajalikkust, sobilikkust ja mõõdukust) selle eesmärgi

suhtes.

9. Võrdsuspõhimõtet võib piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (3-4-1-

12-10, p 31). Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 723

SE seletuskirja lk 12 on märgitud järgmist: „Paragrahvi 282 lõiget 1 muudetakse seoses

paragrahvi täiendamisega uute lõigetega, mille eesmärk on piirata residendist füüsilise isiku

maksustatavast tulust tehtavaid mahaarvamisi, kui on täidetud § 13 lõikes 4 sätestatud

tingimused, millal välisriigis teenitud tulu Eestis ei maksustata (nn vabastusmeetod), ning isik

sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust välisriigis. Sel juhul võib

ta teha seaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustamisele kuuluvast

tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema kogutulus (maailmatulus). Erandina saab

töötuskindlustuse seaduse alusel kinni peetud töötuskindlustusmaksed (§ 281 lõige 2) maha

arvata täies ulatuses, kuna tegemist on Eestis teenitud tuluga seotud mahaarvamisega.

Muudatus on vajalik, et vältida olukorda, kus isik teeb samaväärseid mahaarvamisi nii

tuluallika- kui ka residendiriigis (vähendades oma tulumaksukohustust mõnel juhul oluliselt

võrreldes isikuga, kes saab suurema osa või kogu oma maksustatava tulu Eestis) ning on eriti

oluline abikaasade ühisdeklaratsiooni puhul. 75% lävi on valitud põhjusel, et sama määra

kasutatakse mitteresidendi puhul, tegemaks kindlaks, kas ta võib teha Eesti residendile

ettenähtud mahaarvamisi (praegune § 283, eelnõus § 311 lõige 2). Lõikes 2 sätestatud

proportsioon rakendub lõikest 1 tulenevale piirangule, kui isik ei ole proportsiooni

kasutamisest loobunud lõike 3 alusel.“ Seega soovis seadusandja piirata täiendava maksuvaba

tulu mahaarvamist isikutel, kelle välistulu osakaal kogutuludest on vähemalt 75%. Sisuliselt

on sätte eesmärgiks raha kokkuhoid ehk riigieelarve vahendite säästmine. Selline eesmärk ei

ole põhiseadusega vastuolus.

10. Kuna TuMS § 282 lg-s 2 sätestatud piirangu tõttu säästetakse riigi raha, on see

eesmärgi saavutamiseks sobiv meede. TuMS § 282 lg-s 2 sätestatud piirang on vajalik, sest

riigi raha ei ole võimalik säästa mõne teise sama efektiivse, kuid kaebajat vähem koormava

abinõuga. TuMS § 282 lg-s 2 sätestatud piirang on ka mõõdukas. Riigi raha kokkuhoid on

oluline eesmärk ja tegemist ei ole kaebaja suhtes eriti intensiivse riivega. Maksuvaba tulu on

minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ettenähtud sissetulek. Seadusandja on üksnes Eestist

pensioni saavatele isikutele taganud nn puutumatu elatusmiinimumi. Kaebaja Soomest saadud

6(7)

pension on Eestis makstavatest pensionidest märgatavalt suurem, seega on põhjendatud panna

kaebajale ka suurem kohustus osaleda avalike kulude rahastamises. Kaebaja ei ole täielikult

ilma jäetud õigusest oma täiendavat maksuvaba tulu mahaarvata, sest ta saab teha

mahaarvamisi oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga

tema kogutulus (maailmatulus) vastavalt TuMS §-le 232 ja § 282 lg-le 2. Mitmest riigist

pensioni saava isiku õigus Eestis täiendava maksuvaba tulu mahaarvamisele ei ole tema

põhiseaduslik õigus, vaid riigi poliitilistest eesmärkidest kantud maksusoodustus. Sellise

maksusoodustuste kehtestamisel on riigil avar otsustusruum ning peab olema väga mõjuv

põhjus, et laiendada kohtuotsusega seadusandja poliitilistest eesmärkidest kantud

maksusoodustusi täiendavatele isikute gruppidele. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid kohtu

hinnangul ei esine.

11. Kohus märgib, et üldjuhul saab isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste

kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning kohus lahendab kaebaja nõude lähtuvalt selle piiridest

(HKMS § 41 lg 1). Seetõttu jäävad selle asja lahendamisel tähelepanuta kaebaja väited muude

isikute gruppide võimaliku ebavõrdse kohtlemise ning tulumaksuseaduse üldiste probleemide

ja ebaloogilise ülesehituse kohta.

12. Kaebaja arvates võib TuMS § 282 lg 2 olla vastuolus Euroopa Liidu õigusega,

arvestades Euroopa Kohtu 10.05.2012 otsuses asjas C-39/10 toodud seisukohti.

Tulumaksuseaduse või selle muudatuste vastuvõtmisel peab seadusandja arvestama Euroopa

Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 45 sätestatud töötajate vaba liikumise põhimõttega.

Euroopa Kohus märkis kohtuasjas C-39/10 (p 48) oma varasemale praktikale viidates, et

liikumisvabadust käsitlevate eeskirjadega on sisuliselt vastuolus see, kui töötajat, kes on

liikumisvabadust kasutanud, koheldaks tema päritoluliikmesriigis vähem soodsalt kui siis, kui

ta ei oleks neid õigusi kasutanud. Kohus meenutas siiski, et diskrimineerimine võib seisneda

üksnes erinevate eeskirjade kohaldamises sarnastele olukordadele või sama eeskirja

kohaldamises erinevatele olukordadele. Kohus selgitas ka (p 57), et erinev kohtlemine on

õigustatud, kui see põhineb objektiivsetel ja siseriikliku õigusega taotletava legitiimse

eesmärgi suhtes proportsionaalsetel kaalutlustel.

Kohtuasjas C-39/10 oli tegemist olukorraga, kus Soomes elav Eesti kodanik sai kahte peaaegu

ühesuurust pensioni nii Eestist kui Soomest. Eestist saadud pensioni maksustati tulumaksuga.

Soomes saadud pensioni aga tulumaksuga ei maksustatud, sest pensionäri ülemaailmne

kogutulu oli liiga väike. Lisaks ületas kahe pensioni suurus kokku üksnes vähesel määral

TuMS §-s 232 ettenähtud maksuvaba tulu piirmäära (p 14-15). Euroopa Kohus leidis, et Eesti

Vabariik on rikkunud ELTL artiklist 45 tulenevat kohustust sellega, et ei kohaldanud

tulumaksuseaduses ettenähtud maksuvaba tulu piirmäära mitteresidendist pensionäridele,

keda seetõttu, et nende pension on liiga väike, elukohariigis viimase õigusnormide kohaselt ei

maksustata (p 68). Seega analüüsis Euroopa Kohus nimetatud asjas residentide ja

mitteresidentide ebavõrdset kohtlemist, kusjuures mõlema riigi pensionid olid peaaegu

ühesuurused ning pensioni kogusumma oli väike. Käesolevas asjas on asjaolud erinevad.

Võrreldavaks grupiks on Eesti residendid, kellest ühed on saanud maksustamisperioodil tulu

ainult Eestis ja teised nii Eestis kui muus riigis. Kohus on eespool leidnud, et käesoleva

kaebuse asjaolusid arvestades on nende gruppide ebavõrdsel kohtlemisel legitiimne eesmärk

ja nende ebavõrdne kohtlemine põhineb proportsionaalsetel kaalutlustel.

13. HKMS § 158 lg 4 alusel jätab kohus asja lahendamisel seaduse kohaldamata, kui see

on vastuolus põhiseaduse või Euroopa Liidu õigusega. Kohtu hinnangul ei ole TuMS § 282 lg

2 kaebuses väidetud põhjustel põhiseadusega vastuolus ja kohus ei tuvastanud ka nimetatud

sätte vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Muid vastuväiteid ei ole kaebaja vaidlustatud

maksuteatele esitanud, seega jääb kaebus rahuldamata.

7(7)

14. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit