2-14-59951/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-59951

Tsiviilasi

Kaur Veeberi avaldus Janek Veeberi vastu hagi tagamiseks

enne hagiavalduse esitamist

Hagi tagamise avalduse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janek Veeberi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Janek Veeber (isikukood

XXXX), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Vastustaja (hageja): Kaur Veeber (isikukood XXXX), esindajad

vandeadvokaadid Urmas Kiik ja Valter Võhma

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrus

osas, milles maakohus määras, et hagi tagamiseks tuleb

arestida Janek Veeberile kuuluv 1/100 kinnistust asukohaga

XXXX Tartu ja kinnistu asukohaga XXXX Tartu, ning

kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked

kinnistusraamatusse (määruse resolutsiooni p 2).

2. Tühistada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrus

osas, milles maakohus määras, et hagi tagamiseks tuleb

arestida kõik Janek Veeberile kuuluvad mootorsõidukid (sh

mootorrattad, sõiduautod, veesõidukid jne) ning muu

registervara, keelata kostjal vastavate varade käsutamine

ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked

vastavatesse registritesse (määruse resolutsiooni p 6).

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega hagi tagamise

korras:

3.1. Seada Janek Veeberile kuuluvale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna

Tartumaa

kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriossa numbriga 40303 kantud 1/100

mõttelisele osale kinnistust (asukohaga XXXX Tartu)

esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas

5 000 eurot Kaur Veeberi kasuks.

3.2. Seada Janek Veeberile kuuluvale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna

Tartumaa

kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriossa numbriga 146403 kantud

kinnistule (asukohaga XXXX Tartu) esimesele vabale

järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot Kaur

Veeberi kasuks.

3.3. Arestida Janek Veeberile kuuluv haagis Humbaur HTF

304121 (reg.märk XXXX ), haagis Respo 301L (reg.märk

XXXX ), traktor Yamaha YFM 125 Grizzly (reg.märk

XXXX ), haagis Brentex-Trailer BREN590B (reg.märk

XXXX ), traktor Yamaha YFM 660 Grizzly (reg.märk

XXXX ), traktor Yamaha YFM 700FI (reg.märk XXXX )

ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked

liiklusregistrisse.

4. Täiendada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrust

järgmiselt:

4.1. Määrata 205 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel

kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine Janek Veeberile

kuuluvate kinnisasjade osas.

4.2. Määrata 1278 eurot rahasummaks, mille maksmisel

kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine Janek Veeberile

kuuluvate aktsiate ja osaluste osas.

4.3. Määrata 400 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel

kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine notar Kaata

Kartau notarikontol deponeeritud 400 000 euro osas.

4.4. Määrata 13 250 eurot rahasummaks, mille maksmisel

kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine Janek Veeberile

kuuluvate haagiste ja traktorite osas.

5. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2014

määrus muutmata.

6. Lugeda Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2014 määruse

resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„6.1. Rahuldada Kaur Veeberi avaldus Janek Veeberi vastu

hagi tagamiseks enne hagiavalduse esitamist osaliselt.

6.2.1. Seada Janek Veeberile kuuluvale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna

Tartumaa

kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriossa numbriga 40303 kantud 1/100

mõttelisele osale kinnistust (asukohaga XXXX Tartu)

esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas

5 000 (viis tuhat) eurot Kaur Veeberi (isikukood

39105122716) kasuks.

6.2.2. Seada Janek Veeberile kuuluvale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna

Tartumaa

kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriossa numbriga 146403 kantud

kinnistule (asukohaga XXXX Tartu) esimesele vabale

järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 (kakssada

tuhat) eurot Kaur Veeberi (isikukood 39105122716) kasuks.

6.3. Kanda Eesti Väärtpaberite Keskregistris Janek

Veeberile kuuluvatele AS Kuldne Triip (registrikood

10242968) aktsiatele käsutamise keelumärge.

6.4. Keelata Janek Veeberile kuuluva OÜ Anneteam

(registrikood

10544681)

osa,

GTC

Experimental

(registrikood

11711402)

osa,

Tartu

Keraamika

OÜ

(registrikood 10212269) osa, OÜ Estonian Fish Export

Service (registrikood 11905916) osa käsutamine Janek

Veeberi poolt.

6.5. Arestida notar Kaata Kartau notarikonto Janek Veeberi

poolt Kaur Veeberi kasuks deponeeritud 400 000 euro

ulatuses.

6.6. Arestida Janek Veeberile kuuluv haagis Humbaur HTF

304121 (reg.märk XXXX ), haagis Respo 301L (reg.märk

XXXX ), traktor Yamaha YFM 125 Grizzly (reg.märk

XXXX ), haagis Brentex-Trailer BREN590B (reg.märk

XXXX ), traktor Yamaha YFM 660 Grizzly (reg.märk

XXXX ), traktor Yamaha YFM 700FI (reg.märk XXXX )

ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked

liiklusregistrisse.

6.7. Määrata 205 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel

kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine Janek Veeberile

kuuluvate

kinnisasjade

osas

(määruse

resolutsiooni

p-d 6.2.1.; 6.2.2.).

6.8. Määrata 1278 eurot rahasummaks, mille maksmisel

kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine Janek Veeberile

kuuluvate aktsiate ja osade osas (määruse resolutsiooni

p-d 6.3.; 6.4.).

6.9. Määrata 400 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel

kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine notar Kaata

Kartau notarikontol deponeeritud 400 000 euro osas

(määruse resolutsiooni p 6.5).

6.10. Määrata 13 250 eurot rahasummaks, mille maksmisel

kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine Janek Veeberile

kuuluvate haagiste ja traktorite osas (maakohtu määruse

resolutsiooni p 6.6.).

6.11. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

6.12. Määrus toimetada kätte hagejale ja kostjale ning saata

täitmiseks liiklusregistri pidajale (Maanteeamet), Eesti

Väärtpaberite

Keskregistrile

ja

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonnale. Muus osas kuulub määrus täitmisele

kohtutäituri kaudu hageja avalduse alusel. “

7. Määrata Kaur Veeberile tähtaeg hagi tagamise tagatise

tasumiseks hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest.

Tagatis summas 28 800 (kakskümmend kaheksa tuhat

kaheksasada) eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

pangakontole AS-is SEB Pank EE571010220229377229, AS-

is Swedbank EE062200221059223099, Danske Bank A/S

Eesti filiaalis EE513300333522160001, Nordea Bank AB

Eesti

filiaalis

EE221700017003510302

viitenumbriga

99915100001513, selgitusse märkida tsiviilasja number 2-14-

59951.

8. Kui Kaur Veeber tähtajaks tagatist ei anna, tühistab

maakohus hagi tagamise osas, milles tagatist ei ole antud

(TsMS § 383 lg 2).

9. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

ASJAOLUD

1. Kaur Veeber (hageja) esitas 29. oktoobril 2014 avalduse hagi tagamiseks enne hagiavalduse

esitamist. Avalduse kohaselt soovib hageja esitada hagi esimesel võimalusel, kuid asja pakilisuse

tõttu võtab hagiavalduselt riigilõivu summas 10 500 eurot tasumise ettevalmistamine ning

ülekande tegemine aega, samas kui Janek Veeber (kostja) võib notari deposiiti kantud

400 000 eurot tagasi küsida juba 01. novembril 2014. Hagi tagamiseks palus hageja arestida

kostjale kuuluv 1/100 kinnistust asukohaga XXXX Tartu ning kinnistu asukohaga XXXX

Tartu, keelata kostjal võõrandada temale kuuluvad AS-i Kuldne Triip aktsiad, OÜ Anneteam

osa, GTC Experimental OÜ osa, Tartu Keraamika OÜ osa, OÜ Estonian Fish Export Service osa,

arestida raha kõikidel kostja pangakontodel Eestis, arestida notar Kaata Kartau kostja poolt hageja

kasuks deponeeritud 400 000 euro ulatuses.

Hageja palus 30. oktoobril 2014 esitatud avalduse täienduses arestida kõik kostjale kuuluvad

mootorsõidukid (sh mootorrattad, sõiduautod, veesõidukid jne) ning muu registervara, keelata

kostjal vastavate varade käsutamine ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked

vastavatesse registritesse, samuti kohustada kostjat andma kõik talle kuuluvad mootorsõidukid

hoiule kohtutäiturile.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2014 määrusega Kaur Veeberi taotluse hagi tagamiseks

enne hagiavaldust esitamist. Maakohus määras, et hagi tagamise korras tuleb arestida Janek

Veeberile kuuluva 1/100 mõttelise osa kinnistust asukohaga XXXX Tartu, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusregistrisse nr 40303 all, ning kinnistu asukohaga XXXX Tartu, mis on kantud

Tartu Maakohtu kinnistusregistrisse nr 146403 all, ja käsutuskeeldu nähtavaks tegevad

keelumärked mõlema kinnistu kohta kinnistusraamatusse, kanda Eesti Väärtpaberite Keskregistris

Janek Veeberile kuuluvatele AS Kuldne Triip (registrikood 10242968) aktsiatele käsutamise

keelumärge, keelata Janek Veeberile kuuluva OÜ ANNETEAM (registrikood 10544681) osa,

GTC Experimental OÜ (registrikood 11711402) osa, Tartu Keraamika OÜ (registrikood

10212269) osa, OÜ Estonian Fish Export Service (registrikood 11905916) osa käsutamine Janek

Veeberi poolt, arestida notar Kaata Kartau notarikonto Janek Veeberi poolt Kaur Veeberi kasuks

deponeeritud 400 000 euro ulatuses, arestida kõik Janek Veeberile kuuluvad mootorsõidukid (sh

mootorrattad, sõiduautod, veesõidukid jne) ning muu registervara, keelata kostjal vastavate varade

käsutamine ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked vastavatesse registritesse.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja piisavalt põhjendanud, miks ei ole võimalik hagi kohe

esitada. Kostja on asunud võõrandama pärandvara ühisusse kuuluvaid väärtuslikumaid varasid.

Hageja taotletud kostja pangaarvete arest hagihinna ulatuses on ülemääraselt kostjat koormav.

Kohtutäiturile mootorsõidukite üleandmise taotlus ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul piisab

vastavate keelumärgete sissekandmisest registrisse. TsMS § 382 lg 2 kohaselt pidas kohus

põhjendatuks reguleerida vaidlusalust õigussuhet üheks kuuks, s.o kuni 30.11.2014.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Janek Veeber esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2014 määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus põhjendamatult taganud hagi enne hagi esitamist. Riigilõivu tasumise

ettevalmistamiseks ning ülekande tegemiseks kuluv aeg ei ole kaalukas põhjus, mis õigustaks

erandkorras hagi tagamist enne hagi esitamist TsMS § 382 lg 1 alusel. Kostja on tasunud hagejale

viimase 2 aasta jooksul 600 000 eurot. Hageja on tasunud 30.10.2014 tagatise summas 3200 eurot;

2) ei selgu vaidlustatud määrusest, millise nõudega hagi ja milliseks tähtajaks peab hageja esitama

(TsMS § 382 lg 2 rikkumine). Hagi esitamiseks tähtaja määramisena ei saa käsitleda määruse

kirjeldavas osas sisalduvat avaldust, et kohus peab põhjendatuks reguleerida õigussuhet üheks

kuuks. Kui isegi käsitleda kohtu avaldus hagi esitamiseks tähtaja määramisena, on tähtaja pikkus

põhjendamatu. Määrusest ei selgu, miks on kohus jõudnud järeldusele, et hagejal ei ole võimalik

tasuda riigilõivu varem. Riigikohus on rõhutanud kohtu kohustust kontrollida, kas hageja on

esitanud tähtaegselt just selle hagi, mille tagamist ta taotles;

3) puudub alus hagi tagamiseks. Kohus ei ole näidanud, milliste varade võõrandamist on silmas

peetud. AS Giga ja AS Telver aktsiate võõrandamine ei ole pahatahtlik;

4) ei nähtu määrusest, et kohus oleks hagi tagamisel arvestanud hagi hinda. Kohus ei ole andnud

hinnangut määruse alusel arestitava vara väärtusele. Kohtul ei ole võimalik kontrollida TsMS

§ 378 lg-st 4 tuleneva nn ületagamiskeelu järgmist. Resolutsiooni p 6 on ebaseaduslik;

5) on kohus rakendanud kostjat põhjendamatult koormavaid hagi tagamise abinõusid. Kohus ei

ole põhjendanud, miks ei piisa hagi tagamiseks kostja kinnisvarale kohtulike hüpoteekide ja kostja

registervarale kohtulike registerpantide seadmist;

6) on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 385 ja § 389 lg-s 3 sätestatu. Kohus ei ole

märkinud rahasummat, mille maksmisel hagi tagamine selle eseme osas tühistatakse;

7) on maakohus rikkunud TsMS § 383 lg-t 1¹, jättes hagejalt nõudmata tagatise seaduses sätestatud

suuruses. Kohus ei ole hagejat tagatise andmisest vabastanud ning selleks puudub ka alus. Hageja

oleks pidanud tasuma tagatisena 32 000 eurot, kuid tasus 3 200 eurot;

8) on maakohus arestinud ühisvarasse kuuluvat vara. Kostja on abielus alates 26.10.1991. On

ekslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt on Tartus XXXX asuva kinnistu kaasomandiosa, AS

Kuldne Triip aktsiate ja OÜ Anneteam, GTC Experimental OÜ ja OÜ Estonian Fish Eksport

Service osade puhul on tegemist kostjale kuuluva varaga.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

4. Kaur Veeber vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hagiavaldus esitatud 11.11.2014 ja sellega muutus senine nö eeltagamine harilikuks hagi

tagamiseks. On ainetud kostja argumendid seoses eeltagamise lubamatuse ja hagi esitamise tähtaja

määramata jätmisega. Kohus määras tähtaja (üks kuu);

2) võõrandati AS-de Giga ja Telver aktsiad OÜ-le Hajme 2012. aasta lõpus, kuid kostjale kui OÜ

Hajme ainuosanikule jäi nende aktsiate üle täielik kontroll. Kui hageja hakkas 2014. aasta

veebruaris tehingu tühisusele tuginema ja olukorrale lahendust otsima, siis viis see OÜ Hajme

võõrandamiseni kostjalt teda esindatava advokaadi advokaadibüroole. Tegemist oli kostja

sammuga enda varatuks muutmise suunas;

3) nähtub määrusest umbkaudne hagihind (mille määrab hageja ise hiljem täpsemalt

hagiavalduses). Arestitud vara väärtus jäi paljukordselt alla hagihinnale. Maanteeamet ei

väljastanud infot kostja mootorsõidukite kohta, mistõttu polnud võimalik taotleda konkreetsete

sõidukite osas hagi tagamist;

4) ei nõustu vastustaja, et hagi tagamise abinõud on kostjale liiga koormavad. Asjaolu, et kohus ei

saanud määruse tegemise hetkel määrata TsMS §-s 385 ettenähtud rahasummat, ei muuda hagi

tagamist seadusevastaseks. Kostja saab taotleda vara arestist vabastamist läbi tagatise pakkumise;

5) taotles hageja tagatise maksmisest vabastamist. Kohus nõudis tagatist, kuid vähendatud

ulatuses. Hageja ei näe kohtu poolt diskretsiooni teostamisel vigu või rikkumisi. Hageja pole

eitanud kostjalt raha saamist ega kinnisvara omamist, kuid sellele vaatamata ei ole tal piisavalt

nö vaba raha;

6) ei tähenda ainuüksi asjaolu, et teatud vara ei kuulu ainuomandisse, selle vara arestimise keeldu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrus tuleb tühistada osas, milles

maakohus määras, et hagi tagamiseks tuleb arestida Janek Veeberile kuuluv 1/100 mõtteline osa

kinnistust asukohaga XXXX Tartu ja kinnistu asukohaga XXXX Tartu, ning kanda käsutuskeeldu

nähtavaks tegevad keelumärked kinnistusraamatusse (määruse resolutsiooni p 1). Samuti tuleb

maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras, et hagi tagamiseks tuleb arestida kõik

Janek Veeberile kuuluvad mootorsõidukid (sh mootorrattad, sõiduautod, veesõidukid jne) ning

muu registervara, keelata kostjal vastavate varade käsutamine ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks

tegevad märked vastavatesse registritesse (määruse resolutsiooni p 6).

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega määrab, et hagi tagamise korras tuleb:

1)

seada

Janek

Veeberile

kuuluvale

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tartumaa

kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga 40303 kantud 1/100 mõttelist osa

kinnistust (asukohaga XXXX Tartu) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas

5 000 eurot Kaur Veeberi kasuks; 2) seada Janek Veeberile kuuluvale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga 146403

kantud kinnistule (asukohaga XXXX Tartu) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek

summas 200 000 eurot Kaur Veeberi kasuks; 3) arestida Janek Veeberile kuuluv haagis Humbaur

HTF 304121 (reg.märk XXXX ), haagis Respo 301L (reg.märk XXXX ), traktor Yamaha YFM

125 Grizzly (reg.märk XXXX ), haagis Brentex-Trailer BREN590B (reg.märk XXXX ), traktor

Yamaha YFM 660 Grizzly (reg.märk XXXX ), traktor Yamaha YFM 700FI (reg.märk XXXX )

ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked liiklusregistrisse.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust ning määrab rahasumma, mille maksmisel kohtu

kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et käesolevas asjas on täidetud TsMS

§ 377 lg-s 1 ning § 382 lg-s 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks enne hagi esitamist.

TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 382 lg 1

kohaselt võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada,

miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks

esitada hagi.

Hageja esitas hagi tagamise avalduse 29. oktoobril 2014 ning põhjendas, et asja pakilisuse tõttu

võtab hagiavalduselt riigilõivu summas 10 500 eurot tasumise ettevalmistamine ning ülekande

tegemine aega, samas võib kostja notari deposiiti kantud 400 000 eurot tagasi küsida juba

01. novembril 2014. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul võis kohene hagi esitamine olla

takistatud seetõttu, et hagiavalduselt kuulus maksmisele märkimisväärne riigilõiv.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et puudus alus hagi tagamiseks enne

hagi esitamist. Ringkonnakohtu arvates on hageja oma taotlust hagi tagamiseks piisavalt

põhistanud. Hageja nõue on väga suur (10 525 368 eurot) ning suure nõude korral on üldjuhul alati

oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. Samuti tuleb arvestada seda, et kostjaks on füüsiline

isik.

7. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et TsMS § 382 lg-st 2 tulenevalt peab

kohus eeltagamise määruses määrama tähtaja, mille jooksul peab avaldaja esitama hagiavalduse.

Vaidlustatud määruse põhjendavas osas märgitut („Eeltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks

reguleerida vaidlusalust õigussuhet üheks kuuks, s.o kuni 30.11.2014“) ei saa ringkonnakohtu

hinnangul käsitleda tähtaja määramisena TsMS § 382 lg 2 mõttes. Samas on hageja esitanud

hagiavalduse 11. novembril 2014, s.o 12 päeva jooksul hagi tagamise määruse tegemisest.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hagi tagamise tühistamist üksnes seetõttu, et maakohus ei

ole määrust korrektselt vormistanud.

8. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et kuivõrd hagi võeti menetlusse teises tsiviilasjas

(nr 2-14-60625), saab sellest järeldada, et tegemist ei ole sama hagiga, mille tagamiseks rakendas

maakohus abinõusid 30. oktoobri 2014 määrusega käesolevas tsiviilasjas. Kõnealusest

hagiavaldusest nähtub, et hageja on esitanud hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-14-59951. Hageja ei

saanud mõjutada seda, kas maakohtu kantselei registreerib hagiavalduse eeltagamisega sama

numbriga või mitte. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hagi tagamise tühistamist üksnes

seetõttu, et hagejast mitteolenevatel põhjustel on hagiavaldus registreeritud uue tsiviilasjana.

Ringkonnakohus on 29. oktoobri 2014 hagi tagamise avalduse ning 11. novembri 2014

hagiavalduse võrdlusel jõudnud järeldusele, et tegemist on sama hagiga, mille tagamiseks

rakendas maakohus abinõusid 30. oktoobri 2014 määrusega.

Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja väide, et hagi tagamise menetlemine eraldi tsiviilasjana

on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ning toob kaasa menetlusliku segaduse. Seetõttu

on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus võiks nimetatud tsiviilasjad liitma.

9. Ringkonnakohus ei nõustu osaliselt maakohtu poolt valitud hagi tagamise abinõudega.

9.1 Maakohus on arestinud kostjale kuuluva 1/100 mõttelise osa kinnistust, asukohaga

XXXX Tartu, ning kinnistu, asukohaga XXXX Tartu, ning kandnud käsutuskeeldu nähtavaks

tegevad keelumärked kinnisturaamatusse.

TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu

koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid

arvestades põhjendatuks. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjale kuuluvale

kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine, p 2 kohaselt kostja vara arestimine ning selle alusel

käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse.

Riigikohus on leidnud, et keelumärge ei ole ainus hagi tagamise vahend kinnistusraamatus, küll

on see aga kinnisasja omanikule kõige koormavam märge, sest AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab ta

kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Seega "lukustab" keelumärge

kinnistusraamatu kas täielikult või osaliselt (vt Riigikohtu 15. aprilli 2004 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-48-04, p 11).

Vaidlustatud määrusest ei selgu, miks on maakohus eelistanud keelumärget kohtulikule

hüpoteegile. Kuigi hageja on taotlenud üksnes keelumärgete kandmist kinnistusraamatusse (tl 11),

on kohtul siiski õigus nõude tagamiseks seada kostja kinnisasjadele kohtulik hüpoteek keelumärke

asemel (vt Riigikohtu 9. aprilli 2014 määrus nr 3-2-1-18-14, p 36). Ringkonnakohus nõustub

määruskaebuse esitajaga selles, et kostjale kuuluvate kinnisasjade arestimine on kostja jaoks

liigselt koormav. Kohaseks hagi tagamise abinõuks on kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale

kuuluvatele kinnistutele.

Kostja hinnangul on 1/100 mõttelise osa kinnistust, asukohaga XXXX Tartu, turuväärtus

maksimaalselt 5000 eurot, kinnistu, asukohaga XXXX Tartu, turuväärtus 100 000 eurot. Hageja

arvates on viimati nimetatud kinnistu turuväärtuseks 200 000 eurot. Kuivõrd menetlusosalised ei

ole esitanud tõendeid kinnistu turuväärtuse kohta, lähtub ringkonnakohus hageja poolt nimetatud

hinnangust XXXX Tartu kinnistu väärtuse kohta. XXXX Tartu 1/100 mõttelise osa kinnistust

väärtusele ei ole hageja vastu vaielnud, seega lähtub ringkonnakohus kostja hinnangust. Eeltoodust

tulenevalt tuleb hagi tagamiseks seada kostjale kuuluvale 1/100 mõttelisele osale kinnistust,

asukohaga XXXX Tartu, kohtulik hüpoteek summas 5000 eurot ning kostjale kuuluvale

kinnistule, asukohaga XXXX Tartu, kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot.

9.2 Maakohus on kandnud Eesti Väärtpaberite Keskregistris Janek Veeberile kuuluvatele

AS-i Kuldne Triip aktsiatele käsutamise keelumärke.

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 16 lg 4 kohaselt kohaldatakse väärtpaberite pantimisele

asjaõigusseaduses õiguste pantimise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei

kohaldu antud juhul määruskaebuse esitaja poolt viidatud AÕS § 297², mis reguleerib kohtuliku

registerpandi seadmist ning seetõttu on maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu

seaduslik.

9.3 Maakohus on arestinud kõik Janek Veeberile kuuluvad mootorsõidukid (sh mootorrattad,

sõiduautod, veesõidukid jne) ning muu registervara, keelanud kostjal vastavate varade käsutamine

ning kandnud käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked vastavatesse registrisse.

Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on arestinud määratlemata hulga kostja

vara. Hageja on 30. oktoobri 2014 avalduse täienduses palunud arestida kõik kostjale kuuluvad

mootorsõidukid ning muu registervara, põhjendades oma taotlust sellega, et Maanteeamet ei

väljastanud talle informatsiooni kostjale kuuluvate sõidukite kohta. Samas on kohtul liiklusregistri

andmetele juurdepääs olemas ning asja materjalidest nähtuvalt on päring ka tehtud (tl 136-139).

Registrist nähtuvalt kuulub kostjale haagis Humbaur HTF 304121 (reg.märk XXXX ), haagis

Respo 301L (reg.märk XXXX ), traktor Yamaha YFM 125 Grizzly (reg.märk XXXX ), haagis

Brentex-Trailer BREN590B (reg.märk XXXX ), traktor Yamaha YFM 660 Grizzly (reg.märk

XXXX ) ning traktor Yamaha YFM 700FI (reg.märk XXXX ). Hagi tagamiseks tuleb nimetatud

haagised ning traktorid arestida ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked

liiklusregistrisse.

10. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut määruse alusel

arestitava vara väärtusele ning selles tulenevalt ei olnud maakohtul olnud võimalik kontrollida

TsMS § 378 lg-st 4 tulenevat nn ületagamiskeelu järgimist.

Vastuseks ringkonnakohtu 22. detsembri 2014 kirjale märkis määruskaebuse esitaja, et XXXX

Tartu kinnistu 1/100 suuruse mõttelise osa turuväärtus on 5000 eurot, XXXX Tartu kinnistu

turuväärtus 100 000 eurot, AS-i Kuldne Triip aktsiad, Tartu Keraamika OÜ ning OÜ

Estonian Fish Export Service osad on väärtusetud, GTC Experimental OÜ osa (50%) väärtus

vastab selle nimiväärtusele (s.o 1278 eurot), OÜ Anneteam osa turuväärtuse kohta ei osanud kostja

hinnangut anda. Arestitud sõidukite osas märkis kostja, et haagise Humbaur HFT 304121 väärtus

on ca 1500 eurot, haagise Respo 301L ca 250 eurot, haagise Brentex-Trailer BREN590B

ca 500 eurot, traktori Yamaha YFM 125 Grizzly ca 1000 eurot, traktori Yamaha 660 Grizzly

ca 2500 eurot, traktori Yamaha YFM700FI ca 5000 eurot.

Hageja vaidles kostja poolt antud kolmele hinnangule vastu, leides, et XXXX Tartu kinnistu

väärtus on 200 000 eurot, haagise Humbaur HFT 304121 väärtus vähemalt 3000 eurot, traktor

Yamaha 660 Grizzly vähemalt 3500 eurot.

Arvestades hagihinda (s.o 10 521 373,33 eurot) ning menetlusosaliste poolt avaldatud hinnangut

arestitud vara väärtuse kohta, leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole nn ületagamisega.

11. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 385 ning § 389 lg-t 3.

TsMS § 385 lg 1 sätestab, et rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses

isikule aresti kohaldamise või isikul elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta määratakse

kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses

pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul

kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. TsMS

§ 389 lg 3 kohaselt märgib kohus mitme asja arestimisel hagi tagamise määruses iga koormatud

asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses

pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.

Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust järgmiselt. Ringkonnakohus

määrab: 1) 205 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole või millises ulatuses

pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine kostjale kuuluvate

kinnisasjade osas; 2) 1278 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole või millises

ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine kostjale kuuluvate

aktsiate ja osaluste osas; 3) 400 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole või

millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine notar Kaata

Kartau notarikontol deponeeritud 400 000 euro osas; 4) 13 250 eurot rahasummaks, mille

maksmisel kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise

määruse täitmine kostjale kuuluvate haagiste ja traktorite osas.

12. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud TsMS

§ 383 lg-t 1¹.

TsMS § 383 lg 1¹ kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis

vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui

32 000 euro ulatuses. TsMS § 383 lg 1² sätestab, et kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud,

võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade

kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist

ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine

oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. TsMS § 383 lg 2 järgi tuleb tagatis anda kohtu

määratud tähtpäevaks; kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või

tühistab hagi tagamise.

Hagi tagamise avaldusest nähtuvalt on hageja nõudeks 10 525 368 eurot. Viis protsenti nimetatud

summast on 526 268,40 eurot, seega tuleks TsMS § 383 lg-st 1¹ tulenevalt anda tagatist summas

32 000 eurot. Hageja on esitanud taotluse tagatise tasumisest vabastamiseks (tl 10) ning on tasunud

tagatist summas 3200 eurot (tl 142). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagejat tagatise

andmisest vabastanud.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis TsMS § 383 lg 1² kohaselt annaks

alust jätta tagatis täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumine osade kaupa. Kuna

tagatise eesmärgiks on tagada kostja võimalikud kahjud olukorras, kus hagi tagamine oli

põhjendamatu, peaks tagatise tasumisest vabastamine olema pigem erandlik. Nähtuvalt asja

materjalidest hageja varaline seis võimaldab tal anda tagatist summas 32 000 eurot: perioodil

07.09.2012 – 19.10.2013 on hageja saanud kostjalt kokku 600 000 eurot (tl 168, 170-172) ning

antud asjaolu hageja ei eita (tl 9 ja 186). Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub hagejale kolm

kinnisasja ning liiklusregistrist nähtuvalt kaks sõidukit. Ringkonnakohus märgib ka seda, et TsMS

§ 383 lg-s 1¹ sisalduva piirangu tõttu peab hageja tasuma tagatist olulisemalt väiksemas ulatuses

kui 5% nõudest.

Ringkonnakohus määrab, et hagejal tuleb anda tagatis summas 28 800 eurot (32 000 eurot – 3200

eurot) hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitab

hagejale, et juhul kui hageja määratud tähtajaks tagatist ei anna, tühistab ringkonnakohus hagi

tagamise osas, milles tagatist ei ole antud (TsMS § 383 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Viivi Tomson