1-14-9838/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

30. detsember 2014 Kriminaalasi (number ja nimetus) kriminaalasi nr 14284000266; kohtuasi nr 1-14-9838 riik M.P versus Asja lahendamine kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav M.P

(isikukood xxx; elukoht xxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON (

) Kohtuotsuse resolutiivosa

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustus

ed süüs ja karistamises

1. Tunnistada M.P (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 5 (viis) kuud; KarS 65 lg oleva kohtu- §

2 alusel suurendada käes

otsusega M.P-le Tartu Maakohtu 18. septembri 2012 otsusega mõistetud karistust

mõistetud karistuse ärakandmata osa e M.P-le

1 kuu 28 päeva vangistus võrra ning mõista

karistus vangistusena 6 (kuus) kuud liit

28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § mõistetud vangistus kuud 28 päeva üldkasuliku tööga

69 alusel asendada M.P-le

416 (nelisada kuusteist

14. november ) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2015 M.P

75 lg-s ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS §

1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxx ; KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel võtta

M.P-lt lisakaristus

5 (viieks) kuuks ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ; tühistada M.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalmenetluses kohaldatavate abinõude osas:

2.1 välja mõista riigi kasuks M.P-lt kriminaalmenetluse kulu 573 (viissada seitsekümmend kolm) € määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud

20 senti;

tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 47 a (

77 senti nelikümmend seitse) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava - menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 M.P-le 58.80 (koos õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu € käibemaksuga) jätta riigi kanda;

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Otsusele edasikaebamine ja otsuse täitmine

3. Kohus selgitab:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord -des 318 321, mille kohaselt on sätestatud KrMS § – kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.6 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.7 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi - vahendusel;

3.8 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.9 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistus . e mõistmise kohta

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

OTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)

KrMS ( ) kohaselt § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses k

ning ohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab 2) kokkuleppe sisu.

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on M.P toime pannud kuriteona

joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 18.10.2014 kella 04.49 paiku

Viljandi maakonnas Viljandi vallas enne Tartu mnt ringristmikku mootorsõidukit BMW 318i registreerimisnumbriga XXX XXX seisundis, kus etanoolisisaldus veres oli 1.85 +/- 0,06 mg/g kohta.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. septembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 6 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (6 kuud ja 28 päeva vangistust = 2 tundi x

208 päeva), s.o üldkasuliku tööga 416 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 10 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 kuuks

.

3. Menetluskulud

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine - ning

3. jaos ( -

Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 § 192). 3.1.

Menetluskulude koosseis Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §

-s 175 (Menetluskulud).

3.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr o 532,5

tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist 2014 töötasu alammääraks 355 € kuus.

3.1.2.

Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse - kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

3.1.2.1. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi

M.P-le kohtueelsel uurimisel osutatud

õigusabi ja sellega seonduvad sõidule

vajalikud kulutused on 82.80 le moodustavad 24

€, millest kulutused otsesele õigusabi €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud.

3.1.3. Postikulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2.70 – €.

3.1.4 Ekspertiisitasu

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 14 €. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutus nähtub õiendist (tl 22).

3.2. Menetluskulude summaarne arvestus

Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 532,50 € ( +82.80+14+2.70 ). 3.3. se

Menetluskulude hüvitami põhjendused

KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääru ohtu se või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt s

üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale õigusabi osutamiseks M.P-le sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku €. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes 58.80

sisulise õigusabi andmise kulud . Kohtule teadaolevalt võinuks ega ebaproportsionaalselt suured õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele € jätta süüdi välja mõistmata. Sisuliselt 58.80 statavalt

jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdi riigile tagasi välja mõistmata statavalt . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit j ; k - a resotsialiseerumisväljavaateid ui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda ohus võib määrata, et kriminaalmenetluse ; k kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. € Arvestatud menetluskulud 573.2 tuleb KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ei ole ta eelduslikult võimeine temalt olukorda

väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. § 180 lg 3 alusel tuleb määrata KrMS

süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

4. Otsuse tegemisel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine KrMS § 312 ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi ( ) p 7 kohaselt k Kohtuotsuse põhiosa

kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 (Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s kohtu valitud üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keel tuleb tühistada. d

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise ka menetluse ristuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaal kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

(digitaalselt allkirjastatud)

Toomas Lillsaar

Kohtunik