3-14-51455/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51455 Otsuse kuupäev

15. jaanuar 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Clarisson kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 31. jaanuari 2014. a otsuse nr 12-6/214 osaliselt tühistamiseks, PRIA 9. juuni 2014. a vaideotsuse nr 12- 4/14/281-1 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise vorm

10. detsember 2014, kohtuistung Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Clarisson, esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi, seaduslik esindaja Renno Paal; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Kärt Aavel Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 16. veebruarini 2015.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Clarisson esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 19.05.2013. a pindalatoetuste taotluse nr 11013112969 mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks kokku 204,03 ha-le, sellest 179,92 ha kuulus taotlusel deklareeritud andmetel „Rohumaade“ toetusmääragruppi ning 24,11 ha „Põllukultuuride“ toetusmääragruppi. 17.06.2013. a muudetud taotlusega jäi põllumaa pindalaks, mille osas toetust taotleti, 199,91 hektarit.

OÜ Clarisson peab taotletavaks toetuseks 20846,35 eurot.

2. PRIA 31.01.2014. a otsusega nr 12-6/214 määrati kaebajale 2013. aasta eest mahepõllumajandusliku tootmise toetust vastavalt taotlusel deklareeritud andmetele 28,34 ha-le „Põllukultuuride“ toetusmääragrupis (s.o 3378,13 eurot) ning 171,57 ha-le „Rohumaade“ toetusmääragrupis (s.o 13157,70 eurot).

Seega kokku 16535,83 eurot, OÜ Clarisson poolt loodetud 20846,35 euro asemel.

3. OÜ Clarisson esitas 17.02.2014 PRIA 31.01.2014 otsusele nr 12-6/214 vaide, mis jäeti PRIA 09.06.2014 vaideotsusega nr 12-4/14/281-1 rahuldamata.

4. OÜ Clarisson esitas 11.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 31.01.2014 otsuse nr 12- 6/214 tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, PRIA 09.06.2014 vaideotsuse nr 12-4/14/281-1 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks - vaadata läbi ja rahuldada kaebaja 19.05.2013. a taotlus esitatud mahus ning määrata kaebajale toetus taotluse rahuldamata jäetud osas.

Kaebaja seisukohad

5. PRIA ei ole haldusaktide tegemisel järginud hea halduse tava ega uurimispõhimõtet ning PRIA otsuses ei ole piisavalt põhjendatud kaebaja esitatud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse rahuldamata jätmist põllukultuuride toetusmäära grupis. PRIA otsusega rikutakse kaebaja õiguspärast ootust mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks kõrgemas toetusmääras, kui otsusega on talle välja makstud. Otsus rikub kaebaja õigust omandi puutumatusele (PS § 32) ning tuleb tühistada.

6. e-PRIA andmebaasi andmete sisestamisel tekkinud tõrked ja kuvatud veateated on toonud kaasa 12 põllu kohta sisestatud andmete osaliselt mittesalvestumise. Taotluse täitmisel mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks 2013 aasta eest e-PRIA-s, tekkisid andmete sisestamisel tõrked, st mitmel korral oli andmete salvestamine häiritud. Süsteem esitas pidevalt uusi küsimusi, käskides mitmes veerus andmed sisestada, siis kustutada ja jälle sisestada. Sellisest mitmekordsest andmete muutmisest tekkis ilmselt olukord, et lahtrisse 23 sisestatud „X“, ei salvestunud. Samas, kui vaadata teisi tabelisse sisestatud andmeid põldude kohta, pidanuks PRIA- le olema arusaadav, et taotleja pidanuks sisestama andmed ka lahtrisse 23, kuna eelnevatest lahtrites esitatud andmed näitavad, et toetust taotletakse põllukultuuride toetusmääragrupis.

Andmete mittesalvestumise tõttu käsitles PRIA taotlust esitatuna teises toetusmääragrupis, kui taotluse esitaja tegelikult toetust saada soovis. e-PRIA kasutamisest tingitud tehniliste probleemide tõttu on jäänud taotlejale välja maksmata olulises ulatuses mahepõllumajandusliku tootmise toetust põllukultuuride toetusmääragrupis, millega on rikutud kaebuse esitaja õiguspärast ootust taotlusele suuremas summas.

7. Olukorda, et andmed jääksid vajalikesse lahtritesse sisestamata, ei oleks tekkinud siis, kui kaebaja oleks taotluse esitanud PRIA-le paberkandjal. Sel juhul kontrollitakse taotlusel kajastatavate andmete õigsust taotluse esitamise käigus. Taotlust vastu võttev PRIA ametnik kinnitab taotluse vastuvõtmist ja sisestatud andmete esialgset kontrolli enda allkirjaga ning paberkandajal esitatavate taotluste puhul sisestatakse andmed PRIA poolt. Andmete sisestamisel ilmnenud puuduste või vastuolude esinemisel juhib sisestaja taotleja tähelepanu andmete mittevastavustele ning ebaõiged andmed taotleja poolt parandatakse. Seega, erinevalt elektrooniliselt e-PRIA vahendusel esitatud taotlustest ei teki paberkandjal esitatud taotluste puhul isegi võimalust, et taotlusele andmete sisestamisel esinevate vigade või esitatavate andmete puudulikkuse tõttu või andmete osaliselt esitamata jätmise tõttu, jääksid andmed taotlusesse sisestamata või ebaõigesti sisestatud andmed parandamata. Kaebaja hinnangul tekitab antud olukord ebavõrdset kohtlemist e-PRIA vahendusel taotluse esitanud taotlejate ja paberkandjal esitatud taotlejate vahel.

8. Kaebaja hinnangul ei võinud PRIA-l taotluse läbivaatamisel lahtrites 6, 7, 19 ja 20 sisestatud andmete analüüsimisel jääda tähelepanuta, et lahtris 23 on tegemata vajalikud märked kuni 2- aastase rohumaa kasutamise kohta. Kuna taotleja oli täitnud lahtri 6 ja märkinud maakasutuse tüübiks põld („P“,), samuti lahtri 7 ja märkinud kasvatatavaks põllukultuuriks ristõielistekõrreliste segu allakülviga ning allakülvi rajamise aastaks 2012 (lahter 19) oleks pidanud täitma ka lahtri 23. Täidetud lahtrite sisestatud andmete alusel ei saanud tekkida küsitavusi selles, et toetust taotletakse põllukultuuride tootmistoetusena, mitte rohumaade tootmistoetusena.

9. Kaebaja selgitab, et 2013. aastal toetuse saamiseks esitatud taotlusest nähtuvalt on kõik 12 vaidlusalust põldu rajatud 2012. aastal liblikõieliste-kõrreliste põlluna. Kolmandal aastal küntakse põld üles ja asendatakse uue põllukultuuriga. Selle kohta on taotlejal olemas külvikorraplaan, millest selgub, et nendel põldudel plaanitakse 3-l aastal kasvatada kaera. PRIA ei ole külvikorraplaani selguse saamiseks tootja käest näha soovinud.

10. Vaideotsuse väide, mille kohaselt taotleja peab rohumaal hiljemalt kolmandal aastal kasvatama muud põllumajanduskultuuri, on iseenesest õige ja taotleja plaanib seda teha, kuid määrusest nr

44 ei tulene taotlejale kohustust PRIA-t esitatavas taotluses sellest teavitada. Seega on taotluse rahuldamata jätmiseks asjaolul, et kaebaja ei ole informeerinud PRIA-t külviplaanidest põllu rajamisele järgneval 3-l aastal ega esitanud selle kohta andmeid taotluses 2013. aasta mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise, põhjendamatu. Tegemist ei ole puudusega taotluses, mis välistaks taotluse rahuldamata jätmise ja toetuse väljamaksmata jätmise põllukultuuride toetusmäära grupis.

11. Kaebaja ei nõustu vaideotsuse põhjendustega, et põldude loetelus lahtris 23 sisestamata jäänud „ristike“ ei ole sedasorti puudus, mille kõrvaldamiseks pidi PRIA andma taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul on tegemist olulise puudusega, sest taotluses põldude kohta esitatud andmed on vastuolulised, mida PRIA taotluse läbivaatamisel pidi märkama. Seega puudustele tähelepanu juhtimine ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine olnuks põhjendatud.

12. Taotluse läbivaatamisel on aluseks võetud vaid lahtris 23 sisestatud/sisestamata jäänud andmed ehkki taotluses on esitatud teisigi andmeid toetusõiguslike põldude kohta. PRIA tegevusest ja vaideotsusest vaide läbivaatamise kohta jääb mulje, et lahtritesse 1-20 sisestatud andmed ei oma toetuse määramisel üldse mingit tähendust ja arvesse lähevad üksnes lahtris 23 sisestatud andmed. Samas ei ole põhjendatud teiste taotluses esitatud andmete mittearvestamist. Kui haldusorgan jätab olulise osa taotluses esitatud andmest tähelepanuta, osundab PRIA selline tegevusetus hea haldustava rikkumisele.

13. Kaebaja õiguste ja vabaduste piiramine PRIA otsusega ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Vaidlustatud otsuses mahepõllumajandusliku tootmise toetuse määramise kohta on makstud toetust põllukultuuride toetusmääragrupis 28,34 hektarile ja rohumaade toetusmäära grupis 171,57 hektarile. Samas esitati taotlus põllukultuuride toetusmääragrupis tootmistoetuse saamiseks 199,91 hektarile põllumaale. 31.01.2014 otsuses nr 12-6/214 ei ole toodud ainsatki põhjendust põllukultuuride toetusmääragrupis taotletud toetuse maksmisele rohumaade toetusmääragrupis ega ka viidet õiguslikele alustele, millest on juhindutud taotletud tootmistoetuse asendamisel madalamas toetusmääragrupis makstava toetusega. Kaebaja hinnangul on haldusakt motiveerimata ja õiguslikult põhjendamata. Kaebaja on seisukohal, et PRIA on haldusakti põhjendused toonud välja alles vaideotsuses ning seega on haldusorgan rikkunud haldusakti motiveerimise kohustust.

Vastustaja seisukohad

14. Vastustaja on seisukohal, et PRIA 31.01.2014. a otsus nr 12-6/214 ja PRIA 09.06.2014. a vaideotsus nr 12-4/14/281-1 on õiguspärased ning puudub alus PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks.

15. Põllumajandusministri 08.04.2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 2 lõike

1 kohaselt eristatakse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse raames järgmiseid kasvatatavaid kultuure ja toetusmääragruppe: 1) rohumaa (v.a kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa ja heinaseemnepõld), („Rohumaade“ toetusmääragrupp); 2) teravilja, kaunvilja, õlija kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja rühvelkultuuride kasvatamiseks kasutatav põllumajandusmaa, mustkesa ning kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa ja heinaseemnepõld, („Põllukultuuride“ toetusmääragrupp); 3) avamaa köögivilja, puuviljaja marjakultuuri, maasika ning ravimja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatav põllumajandusmaa.

16. Määruse kohaselt ei saa selles, kas konkreetne rohumaa kuulub „Rohumaade“ toetusmääragruppi või „Põllukultuuride“ toetusmääragruppi, küsimust tekkida juhul, kui rohumaa on taotluse esitamisel juba vähemalt 3-aastane rohumaa. Juhtudel aga, mil rohumaa oma ajalise määratluse poolest (kuni 2-aastane (k.a) rohumaa) vastaks nii „Rohumaade“ toetusmääragruppi kui ka „Põllukultuuride“ toetusmääragruppi kuuluvate rohumaade määratlustele, peab taotleja ise tegema valiku vastava toetusmääragrupi osas. Juhul, kui taotleja hoiab taolist põldu külvikorras ning kohustub sellisel põllul hiljemalt rohumaa 3. aastal kasvatama mõnd muud (rohttaimedest erinevat) kultuuri, s.t taotleja soovib sellisele põllule toetust taotleda ja saada „Põllukultuuride“ toetusmääragrupis, tuleb tal kindlasti teha vastav märge pindalatoetuste taotluse põldude loetelu veergu nr 23. Vastasel juhul on PRIA õigustatud eeldama, et taotleja ei hoia põldu külvikorras ega kavatse sellel hiljemalt rohumaa 3. aastal kasvatada erinevat kultuuri, millest tulenevalt loeb PRIA õiguspäraselt, et sellistele põldudele on toetust taotletud ja soovitud saada „Rohumaade“ toetusmääragrupis.

See, et põllud, millele soovitakse toetust taotleda ja saada „Põllukultuuride“ toetusmääragrupis, tuleb tähistada taotluse põldude loetelu veerus nr 23, tuleneb otseselt toetustaotlusest. Et antud juhtumil ei ole kaebaja vaidlusaluste põldude (nr 15, nr 16, nr 17, nr 18, nr 19, nr 20, nr 21, nr 40, nr 41, nr 42, nr 43 ja nr 44) osas märkeid taotluse põldude loetelu veergu nr 23 teinud, on PRIA õigustatult võtnud nimetatud põllud arvesse kui „Rohumaade“ toetusmääragrupis taotletud põllud.

17. See, et kaebaja ei ole vaidlusaluste põldude osas teinud märget taotluse põldude loetelu veergu nr 23, ei ole käsitletav puudusena, mille kõrvaldamiseks pidanuks vastustaja määrama kaebajale tähtaja. Märke tegemise vajalikkuse üle taotluse põldude loetelu veergu nr 23 saab otsustada ainult taotleja ise vastavalt oma soovile ja plaanidele ning PRIA-l ei ole võimalik tuvastada seda, kas taotleja pidanuks nimetatud veergu märke tegema või mitte. Pelgalt asjaolu, et taotleja deklareerib põllul maakasutuse tüübina lühiajalise rohumaa, kasvatatava kultuurina liblikõieliste-kõrreliste segu ja rohumaa rajamise aastana 2012, ei tähenda seda, et põllule taotletakse toetust „Põllukultuuride“ toetusmääragrupis. Selleks, et taotleda toetust „Põllukultuuride“ toetusmääragrupis, peab taotleja tegema lisaks märke ka taotluse põldude loetelu veergu nr 23. Taotledes mahepõllumajandusliku tootmise toetust rohumaale, on taotlejal võimalik valida ja otsustada, kas ta taotleb rohumaale toetust „Rohumaade“ toetusmääragrupis või „Põllukultuuride“ toetusmääragrupis. Selleks, et rohumaa oleks toetusõiguslik „Põllukultuuride“ toetusmääragrupis, peab põld lisaks sellele, et rohumaa peab taotluse esitamise hetkel olema kuni 2-aastane rohumaa, olema hõlmatud külvikorraga ning taotleja peab sellisel põllul kasvatama hiljemalt 3. aastal muud põllumajanduskultuuri. PRIA ei tea ega saagi teada seda, kas konkreetne rohumaa on tegelikult külvikorras või kas taotleja kavatseb sellel rohumaal kasvatada hiljemalt 3. aastal muud põllumajanduskultuuri, s.t kas taotlusele kantud andmed vastavad taotleja tegelikule tahtele.

18. PRIA-le jääb arusaamatuks kaebaja käsitlus, et määrusest nr 44, ei tulene, et „taotleja peaks taotluse esitamisel kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa ning põllukultuuride tootmistoetuse taotlemisel üldse esitama andmeid taotleja kavatsusest põllumaal kolmandal tootmisaastal kasvatatava põllukultuuri kohta.“ Taotlejad ei peagi esitataval taotlusel ega muudele PRIA-le esitatavatel dokumentidel PRIA-le teada andma rohumaal selle kolmandal aastal kasvatatavat kultuuri. Selle, kas mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotleja kasvatab kolmandal rohumaa aastal rohumaal muud põllumajanduskultuuri, märgib taotleja taotluse põldude loetelu veergu nr 23. Kui taotleja on nimetatud veergu teinud märke, ongi ta PRIA-le teada andnud sellest, et põld on külvikorras ning et hiljemalt rohumaa 3. aastal kasvatatakse sellel põllul muud põllumajanduskultuuri (millisel juhul arvatakse konkreetne põld „Põllukultuuride“ toetusmääragruppi). PRIA-le jääb arusaamatuks ka kaebaja etteheide, et vastustaja pidanuks küsima kaebajalt selguse saamiseks külvikorraplaani – külvikorraplaani küsimist ega esitamist antud situatsioonis määrus nr 44 ette ei näe, samas puuduks selleks ka vajadus, kuna seda, kas põld on kuni 2-aastane külvikorras olev rohumaa, on võimalik tuvastada ainuüksi taotlusele kantud andmete põhjal.

19. Kaebaja põllumajandusettevõttes peeti vajalikul hulgal mahepõllumajanduslikke karjatatavaid loomi, s.o „Rohumaade“ toetusmääragrupis taotletud pindala oli tervikuna ka toetusõiguslik.

20. Väär ja põhjendamatu on kaebaja väide, et taotluse esitamisel paberkandjal ei oleks tekkinud kõnealust viga/puudust. Märke tegemata jätmine taotluse põldude loetelu veergu nr 23 ei ole selline puudus, mille kõrvaldamiseks pidanuks vastustaja määrama kaebajale tähtaja. Seega ei oleks ka taotluse esitamisel paberkandjal taotluse vastuvõtja puuduseid tuvastanud ning taotluse menetlemise tulem ei oleks erinenud käesoleval juhtumil taotluse menetluse tulemist.

21. Kaebaja on seisukohal, et e-PRIA-s taotluse täitmisel tekkinud tõrgetest ja kuvatud veateadetest ( „süsteem esitas pidevalt uusi küsimusi jne) tulenevalt ei salvestunud osaliselt 12 põllu kohta sisestatud andmed, s.o lahtrisse 23 sisestatud „X“.

Vastustaja on kontrollinud e-PRIA logisid ning ei tuvastanud logide põhjal ühtki tehnilist tõrget, mis oleksid seganud või häirinud 19.05.2013. a taotluse või 17.06.2013. a muudatusavalduse täitmist või nende esitamist. Kaebaja ei ole ka vastustaja poole pöördunud seoses väidetavate e- PRIA-s esinenud tõrgetega. Vastustaja hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et taotluse täitmise käigus kaebaja poolt taotlusele kantud andmed kustusid paranduste tegemise käigus ainult taotluse põldude loetelu veerust nr 23, kui kõik muud sisestatud andmed säilisid.

22. Põhjendamatu on kaebaja käsitlus, mille kohaselt „taotlus esitati 70,17 hektarile püsirohumaale rohumaade toetusmääragrupis /../ ja 129,74 hektarile põllumaale põllukultuuride toetusmääragrupis“ ning käsitlus, mille kohaselt „taotletud 129,74 hektarilt jäeti põllukultuuride toetusmääragrupis taotlus rahuldamata 101,4 hektarile põllumaale.“ Kaebaja on ise esitatud pindalatoetuste taotlusel (arvestades muudatusavalduses tehtud muudatusi) teinud tahteavalduse taotleda toetust 171,57 ha-le „Rohumaade“ toetusmääragrupis ning 28,34 ha-le „Põllukultuuride“ toetusmääragrupis. PRIA on esitatud taotlusest ka lähtunud ning on toetust määranud vastavalt taotluses toodule, s.t kaebaja taotlus on rahuldatud täies ulatuses lähtuvalt taotlusel deklareeritud andmetest.

23. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja etteheide, et PRIA 31.01.2014 otsus nr 12-6/214 on motiveerimata ja õiguslikult põhjendamata. PRIA on otsuse tegemisel lähtunud kaebaja poolt taotluses esinevatest andmetest ega ole kaldunud neist kõrvale. Kuna esitatud taotluses taotleski kaebaja toetust 171,57 ha-le „Rohumaade“ toetusmääragrupis ning 28,34 ha-le „Põllukultuuride“ toetusmääragrupis, ei saanud toetuse määramine toodud toetusmääragruppides taotletud ulatuses rikkuda kaebaja õiguseid. Vastustaja ei saanud ega pidanudki kuidagi põhjendama, miks toetust määrati toetusmääragruppides just selliste hektarite arvu eest, kui vastustaja lähtus otsuse tegemisel kaebaja poolt esitatud taotlusel deklareeritud andmetest.

24. Kaebaja väide, et PRIA 31.01.2014 otsus nr 12-6/214 ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, on alusetu. Kaebaja ei ole täpsustatud, milles proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine seisnes.

25. Kaebajal oli võimalik tavapärast hoolsust üles näidates oma väidetav viga avastada nii taotluse esitamisel, kui ka taotluse muudatusavalduse esitamisel, kuna e-PRIA-s on kaebajale kuvatud taotluse koondinfo, mille nähtub, et mahepõllumajandusliku tootmise toetust on taotletud kokku 35 põllule ja 204,03 ha-le, sealhulgas karjatavate rohumaade grupis 32 põllule ja 179,92 ha-le. Taotluse muudatusavalduse järgselt kaebajale kuvatud koondinfo kohaselt taotles kaebaja mahepõllumajandusliku tootmise toetust 37 põllule ja 199,91 ha-le, sealhulgas karjatavate rohumaade grupis 33 põllule ja 171,57 ha-le.

Koondinfo kuvamine e-PRIA-s kannab endas just nimelt eesmärki aidata kaasa taotlejate poolt tehtud võimalike vigade avastamisele. Taotluse koondinfo kuvamisel kaebajale on antud e-PRIA-s ka järgmise sisuga teade: „Lugupeetud taotleja! Taotluse eelvaatel kuvatakse Teile koondinfo taotluse andmete kohta. Kui soovite taotluse andmeid muuta, klõpsake nupul „Muuda“ ning tehke vajalikud muudatused. Kui soovite taotluse sellisel kujul esitada, klõpsake nupul „Edasi“ ja/või "Esita dokument".“ Vastustaja hinnangul pidanuks antud juhul koondinfode andmete alusel kaebaja väidetava vea avastama ja selle kõrvaldama.

Kohtu seisukoht

26. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

27. Pooled on oma seisukohtade tõendamiseks halduskohtule tõenditena esitatud haldusmenetluses kogutud tõendid, st kaebaja taotluse ja vaidlusalused haldusaktid (tl 7-13, 40-45) ning kaebaja varasemad taotlused PRIA-le (tl 16-18).

28. Kohtumenetluses esitas kaebaja täiendava tõendina kaebaja seadusliku esindaja Renno Paali ütlused (tl 59p-60). Vastustaja esitas kirjalike tõenditena vormistatud kaebaja toimingud (logid) e- PRIA-s taotluse täitmisel (tl 46-48).

29. Kohus nõustub kaebaja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil avaldatuga, et kaebajal on sisuliselt oma väiteid võimalik tõendada üksnes kaebaja seadusliku esindaja Renno Paali ütlustega, kuna haldusmenetluses kogutud kirjalikud tõendid ei saa tõendada kaebuse väiteid. Kaebuse väiteid oleks kaebajal võimalik ilmselt tõendada ka tema arvutisüsteemis salvestunud andmetega, mille esitamiseks ja tõendamiseks kohustamist tuleb aga kohtu arvates pidada kaebaja jaoks ebamõistlikult koormavaks. Seetõttu arvestades ka üldist tõendamiskoormise jagunemist poolte vahel, on kohus seisukohal, et vastustajal lasub tõendamiskoormis tõendada haldusmenetluse õiguspärasust.

30. Vastuseks pooltele märgib kohus etteruttavalt, et kohtul puudub alus igasugusteks kahtlusteks, et vastustaja oleks kaebaja poolt e-PRIA-s teostatud toimingute kohta kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, mis pole oma loomult originaaltõendid (tl 46-50) kuidagi tehniliselt moonutanud või paberkandjal väljatrükituna ebaõigeks disaininud. Kohus on veendumusel, et vajadusel on võimalik vastustajal esitada ka originaallogid. Kuna kaebaja ei vaidlusta tõendite originaalsust, siis vastav vajadus asjas puudub.

31. Vaidluse lahendust põhjendama asudes alustab kohus tõdemusest, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust vaidlusalusele toetusele, mistõttu on paljuski määrav roll tema enda tegevusel PRIA-le vastava taotluse esitamisel, sest tegemist on juriidilise isiku poolt riigilt rahalise toetuse taotlemisega (vrdl RKHKo 3-3-1-77-12 p 18 ja RKHKo 3-3-1-39-14 p 13). Konstateeritu omab tähtsust hinnangu andmisel eelkõige haldusmenetluse formaalsele õiguspärasusele.

32. OÜ Clarisson seadusliku esindaja Renno Paali ütluste kohaselt (tl 60) esitas ta PRIA-le taotluse sel aastal elektrooniliselt, mis tundus talle keerulisem paberkandjal varasemalt taotluste esitamisest. Taotluse esitamine ei läinud sujuvalt, varasema aastaga võrreldes oli taotluse vormi ka muudetud. Taotluse esitas ta ühtsele pindalatoetusele, ebasoodsamate alade, Natura ja mahetootmise toetusele. Mahetootmise toetuse taotluse täitmise käigus tekkis probleem, millele viitas punane kirje kuvaril seoses lahter 20 täitmisega. PRIA-sse või konsulendile helistamise järgselt, tegi ta muudatused rea

20 ristikeste osas, mille ta võttis maha. Ta ei teadnud, et rida (lahter) 23 tuleb täita ja seda ta ka ei teinud. Seda ei selgitatud talle ka telefonitsi. 2014. aasta toetuse taotluse täitmisel kasutas ta konsulendi abi enne taotluse PRIA-le edastamist, siis probleeme ja toetuse vähendamist ei esinenud.

33. Seega ei ole Renno Paali ütlustega tõendatud kaebuse väide, et taotluse täitmisel veergu 23 tehtud märge ei salvestunud taotlusse e-PRIA tõrgete tõttu. Samuti väide, et PRIA-st tingitud tõrked oleksid olnud sellised, mis moonutasid kaebaja seadusliku esindaja tegelikku tahet taotluse koostamisel ja PRIA-le esitamisel. Kohus saab R. Paali ütlustest teha ühese järelduse, s.o et veerg

23 jäi esindaja poolt täitmata teadmatusest või taotluse koostaja kogenematusest.

34. Vastustaja poolt esitatud kirjalikud tõendid (tl 46-48, 49-50) ei tõenda tehnilisi tõrkeid e-PRIA logides ajal, mil kaebaja seaduslik esindaja taotlust ja/või selle muudatusi täitis. Seega on ka PRIA tõenditega kummutatud kaebuse vastupidised väited.

35. Osundatud tõendite alusel on kohus seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud kaebuse väited PRIA süüst või osalusest seonduvalt kaebaja ootustele mittevastava toetuse määraga, mille PRIA vaidlustatud otsusega määras. Samuti ei ole tõendatud kaebuse väited hea halduse tava eiramisest, uurimispõhimõtte rikkumisest ja haldusaktide põhjendamiskohustuse rikkumisest, sest kaebaja ootustele mittevastav haldusmenetluse resultaat on tingitud kaebajast, mitte aga vastustaja poolsetest minetustest haldusmenetluses. Kaebaja õiguspärast ootust toetuse saamiseks kõrgemas toetusmääras ei rikutud. Samuti ei ole lõppkokkuvõttes täheldatav ega tõendatud kaebaja omandi puutumatuse kui põhiõiguse riivet ega vastava põhiõiguse rikkumist.

36. Asjas kogutud tõenditele tuginedes tuleb lugeda paljasõnalisteks kaebuse väited e-PRIA andmebaasi tõrgetest ja taotluse täitmise ajal arvuti ekraanile kuvatud eksitavatest veateadetest, mis oleksid saanud tingida 12 põllu kohta kaebaja poolt väidetavalt andmete sisestamise mittesalvestumise.

37. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus kaebaja ise ei täitnud veergu 23, saaks PRIA olla vastutav selle eest, et taotlus moonutas kaebaja tegelikku tahet. Seega ei saa olla tegu ka kaebaja õiguspärase ootuse rikkumisega.

38. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta võrdsusõiguse rikkumisest taotluse paberkandjal esitajate ja e-PRIA kasutajate vahel. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et vastustaja oleks kuidagi õigusvastaselt suunanud kaebaja kui juriidilisest isikust taotleja e-PRIA-t kasutama. See on olnud siiski kaebaja vaba valik.

39. Asjas kogutud tõenditest saab järeldada, et kaebaja taotles toetust elektrooniliselt siiski vähemalt teist aastat, mitte esimest korda, nagu võiks järeldada seadusliku esindaja ütlustest kohtuistungil. Kohus loeb üldteada olevaks asjaoluks tõsiasja, et PRIA pakub koolitust ja konsultatsiooni e-PRIA kasutajatele enne taotluste esitamise perioodi algust. Samuti on praeguseks enam kui kümne aasta jooksul taotluste täitmisel olnud võimalik konsulentide abi kasutamine, millist võimalust on ka kaebaja kasutanud 2014. aastal e-PRIA vahendusel taotluse esitamisel. Kaebajal ei olnud ka 2013. aastal kohtu hinnangul mingit takistust konsulendi abi kasutamiseks, kui tema vilumused ei olnud piisavad e-PRIA haldamiseks.

40. Neil asjaoludel nõustub kohus vastustajaga, et veeru 23 kaebaja poolt täitmata jätmine võimaldas vastustajal tõlgendada kaebaja taotlust erinevalt sellest, mida kaebaja tegelikult soovis taotleda (mahepõllumajanduse toetus). Seega ei ole tõendatud ka vaidlustatud otsuse materiaalne õigusvastasus.

41. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja oleks eelpool kirjeldatud faktilistel asjaoludel pidanud jätma kaebaja taotluse käiguta, et selgitada välja kaebaja kui taotleja tegelik tahe. Kaebaja poolt täidetud kujul on vastustaja taotlust tõlgendanud õigesti. Taotluse alusel oli vastustaja õigustatud rahuldama kaebaja taotluse selles rahalises suuruses, nagu seda käesoleval juhul on tehtud. Selgitamiskohustuse õigusvastane eiramine haldusmenetluses ei ole täheldatav. Kohus ei jaga kaebuse seisukohta ka selles, et vastustaja peaks taotluste lahendamisel rakendama loodusteaduste või agronoomia valdkonna spetsiifilisi teadmisi ehk otsima võimalikke seoseid varasematel aastatel esitatud taotlustega isegi olukorras, kui taotlus tundub võrreldes varasemate aastatega neil asjaoludel ebaloogiline.

42. Rahuldamata tuleb jätta nii tühistamiskui kohustamiskaebus. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda (HKMS §-de 108 lg 1, 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik