3-14-53055/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-53055 Määruse kuupäev

15. jaanuar 2015 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 100 euro hüvitamise nõudes seonduvalt kahju hüvitamise taotlusega nr 1-13/1016 Resolutsioon

1. Võtta käesoleva haldusasja materjalide hulka haldusasja nr 3-14-52742 materjalide hulgast Tartu Vangla 03.11.2014 kiri nr 1-13/958-2, haldusasja nr 3-14-51695 materjalide hulgast Tartu Vangla poolt 10.09.2014 Tartu Halduskohtule edastatud dokumendid ning haldusasja nr 3-14-56 materjalide hulgast 09.04.2014 kohtuistungi protokoll.

2. Tagastada XXX kaebus.

3. Jätta rahuldamata XXX taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks.

4. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-i 2 ja p-i 3 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav XXX esitas 01.12.2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vanglalt vastuse nr 1-13/1016-1, pöördud ta kohtusse hagiga 100 eurot. XXX on lisanud avaldusele Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelse kahju hüvitamise nõude, mis on vanglas registreeritud 23.10.2014 nr-ga 1-13/1016-1.

Tartu Halduskohus registreeris XXX 01.12.2014 pöördumise käesoleva haldusasjana nr 3-14- 53055.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et XXX kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

3. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

4. Kohus saab aru, et käesolevas kaebuses soovib XXX esitada Tartu Vangla vastu kaebuse kahju summas 100 euro hüvitamise nõudes. Seejuures leiab kaebaja, et VangS § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus tuleks antud kahjunõude osas läbituks lugeda vaatamata sellele, et tema kahjunõue nr 1-13/1016-1 jäeti Tartu Vangla poolt 03.11.2014 kirjaga nr 1- 13/958-2 menetlusse võtmata ja tagastati. Tartu Vangla jättis kõnealuse kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/1016-1 menetlusse võtmata ja tagastas selle XXX tõlkimise korraldamiseks või eesti keeles esitamiseks. Seejuures on Tartu Vangla viidanud Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ leides, et XXX oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlus esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul.

Seonduvalt vangla poolt kaebaja kahjunõude läbi vaatamata tagastamisega märgib kohus, et kui kahju hüvitamise taotlus ka tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla XXX kahju hüvitamise taotluse nr 1- 13/1016-1 tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5). Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ja viidanud XXX eesti keele oskusele, kuna XXX on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles.

Tartu Vangla on ka haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule 10.09.2014 mitmeid XXX eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab XXX eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu

Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

6. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et XXX valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, siis ei ole XXX VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.

7. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna XXX on Tartu Vangla vastu seonduvalt kirjade ebaseadusliku läbilugemisega esitatud kahju hüvitamise nõude nr 1-13/1016-1 osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei ole XXX kaebus kohtus lubatav ning see kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

8. Kaebaja on 01.12.2014 kohtule saabunud avalduses taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist. Kohus saab käesolevas asjas esitatud taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Kohus märgib, et kui kaebaja on korrektselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, siis on tal võimalik pöörduda uuesti kaebusega halduskohtusse. Seejuures peab kaebaja olema suuteline ise välja tooma, millega seoses ta kahjunõude esitada soovib. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik