3-14-51932/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51932

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tegevuse

peale seonduvalt 25.08.2014. a vastusega nr 2-3/37812

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide hulka haldusasjas nr 3-14-51695 Tartu Vangla poolt 10.09.2014

Tartu Halduskohtule esitatud tõendid seoses A. Maksimovi keeleoskusega ja haldusasjas

nr 3-14-56 toimunud kohtuistungi protokoll.

2. Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 25.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), mille kohaselt ta pole

Tartu Vangla vastusega nr 2-3/3781-2 nõus ning pöördub seetõttu halduskohtusse.

2. Tartu Halduskohus jättis 18.09.2014. a määrusega (tl 5-5p) kaebuse käiguta ning andis

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja pidi

kaebust täiendama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg-s 1 nõutud andmetega

ning tasuma riigilõivu või taotlema sellest vabastamist.

3. A. Maksimov esitas 28.09.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse

(tl 910), milles märkis, et nõuab halduskohtult avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamist, kuna kambrites oli temperatuur lubamatult kõrge, ventilatsioon ei töötanud ning

ühe inimese kambris oli kaks inimest. Kaebaja palus end riigilõivust vabastada ning

võimaldada endale kaitsja.

4. Tartu Halduskohus esitas 20.10.2014 Tartu Vanglale teabenõude (tl 13), milles palus

teatada, kas kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seonduvalt kaebuse

asjaoludega ning väljastada kõik kohtueelse menetluse materjalid, kui need olemas on.

5. Tartu Vangla selgitas 28.10.2014 esitatud vastuses (tl 14), et kaebaja on Tartu Vanglale

kahel korral esitanud kahju hüvitamise taotluse seoses kõrge temperatuuriga kambris. Üks

neist registreeriti 31.07.2014 ning teine 11.08.2014. Tartu Vangla edastas Tartu Halduskohtule

05.08.2014. a ning 13.08.2014. a kirjad, millega Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotlused

menetlusse võtmata, kuna kaebaja isikuarvel ei olnud nende tõlkimise eest tasumiseks

piisavalt rahalisi vahendeid ning tema eesti keele oskust hinnati piisavaks, et oma õigusi

kaitsta (tl 1516).

6. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega (tl 9-10) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 näeb

kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku

kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud,

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohus selgitas, et kui kahju

hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on alati õigus pöörduda kohtusse.

Halduskohus viitas Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsusele asjas nr 3-08-2392, mille

kohaselt on kinnipeetaval sellises olukorras õigus halduskohtule kaebus esitada ainult juhul,

kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Halduskohus viitas Justiitsministri 30.11.2000. a

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 49¹ lgle 5, mille kohaselt võib vangla

keelduda võõrkeelse dokumendi tõlkimisest, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja

vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi

kaitsta. Halduskohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis

võimaldab tal oma õigusi kaitsta, viidates haldusasjas nr 3-14-51695 Tartu Vangla poolt

esitatud eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumistele, Tallinna Kutsekooli

lõputunnistuse hinnetelehele, kus kaebaja eesti keele oskus on hinnatud „heaks“, kaebaja

töökogemusele Eesti Politseis ning kaebaja väitele haldusasjas nr 3-14-56 toiminud

kohtuistungil, et ta saab eesti keelest aru. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti

keelt piisavalt, toimis Tartu Vangla halduskohtu hinnangul kahju hüvitamise taotlusi

tagastades õiguspäraselt. Sellest tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebaja ei ole

nõuetekohaselt läbinud VangS § 1¹ lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust ning

tagastas kaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas 04.11.2014 määruskaebuse (tl 34), milles märgib, et sai 29.10.2014. a

määruse, siiani ei ole antud kaitsjat ning rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud selget taotlust

Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendustes on

kaebaja käsitlenud riigi õigusabiga seonduvat. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kaebaja

pole nõus kaebuse tagastamisega olukorras, kus talle pole riigi kulul esindajat määratud ning

taotleb seetõttu määruse tühistamist.

10. Ringkonnakohus peab enne määruskaebuse lahendamist vajalikuks märkida, et kui

halduskohus viitab teiste haldusasjade materjalidele ja kasutab neid mingi asjaolu

tõendamiseks, tuleb need võtta menetletava haldusasja juurde. Lisaks märgib ringkonnakohus,

et halduskohus on 29.10.2014. a määruses haldusasja nr 3-14-51695 ekslikult märkinud kui

„314-51605“. HKMS § 2 lg 4 kohaselt võib kohus vajaduse korral koguda tõendeid ise.

Seetõttu võtab ringkonnakohus käesoleva haldusasja juurde haldusasjas nr 31451695 Tartu

Halduskohtule vastustaja poolt edastatud kaebaja eestikeelsed pöördumised, haridust

tõendavad dokumendid ja suunamiskirja ning haldusasjas nr 3-14-56 toimunud kohtuistungi

protokolli.

11. Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Halduskohus on viidanud VangS § 1¹ lg-le 8, mis näeb

kinnipeetavatele ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Halduskohus märkis õigesti, et kahju

hüvitamise taotluse tagastamine kohtueelses menetluses annab õiguse halduskohtusse

pöörduda ainult juhul, kui taotluse tagastamine oli õigusvastane. Kaebaja esitas kaebusega

seonduvad kahju hüvitamise taotlused Tartu Vanglale vene keeles. VSkE § 49¹ sätestab vaide

ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise korra vanglates. VSkE § 49¹ lg 1 kohaselt saadab

vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. VSkE § 49¹

lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ning vangla on veendunud, et

kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, siis jäetakse

taotlus tõlkijale edastamata ning menetlusse võtmata. Kuna kaebajal polnud tasulise tõlke

jaoks piisavalt rahalisi vahendeid ning halduskohus veendus teiste haldusasjade juures olevate

tõendite põhjal kaebaja eesti keele oskuses, järeldas halduskohus õigesti, et taotluse

tagastamine oli õiguspärane ning kohustuslik kohtueelne menetlus seetõttu läbimata. Seega

oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel põhjendatud ning Tartu Halduskohtu

29.10.2014. a määrus on õiguspärane.

12. Kaebaja väitel on halduskohus rikkunud võrdsuse põhimõtet kohtus, sest talle ei määratud

esindajat. Kuna Tartu Halduskohus 06.01.2015. a määrusega (tl 38-39) jättis kaebaja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata muuhulgas sellel põhjusel, et kaebaja on võimeline oma õigusi

ise kaitsma, pidi ta selleks võimeline olema ka eelneva kohtumenetluse vältel. HKMS § 2 lg 6

kohaselt tagab kohus kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa

ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste

menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Seega aitab halduskohus tagada poolte

võrdsust isegi juhul, kui ühel neist ei ole advokaadist esindajat.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 29.10.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel