1-12-4954/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4954

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. detsembri 2014

määrus KarS § 76 lg 5 järgi vangistuse täitmisele

pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Kalev Jaski kaitsja advokaat Andres Veski

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. detsembri 2014 määrus Kalev Jaskile Tartu

Maakohtu 07.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramise

kohta.

2. Saata karistuse täitmisele pööramise taotlus uueks arutamiseks Tartu Maakohtule

teises kohtukoosseisus.

3. Kalev Jaskile kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega tunnistati Kalev Jask süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 424 järgi

ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat ja 11 kuud vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust

hakati lugema alates 12.01.2012.

2. Tartu Maakohtu 31.01.2014 määrusega vabastati K. Jask karistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega kestusega 4 kuud. KarS § 76 lg 4 alusel määrati

K. Jaskile katseaeg ära kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 12.12.2015. Katseajal kohustati

süüdimõistetut järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4

ja 7 toodud kohustusi.

3. 13.08.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule K. Jaski kohta erakorralise

ettekande ning koos sellega ka süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise taotluse.

4. Tartu Maakohtu 09.09.2014 määrusega kuulutati K. Jask tagaotsitavaks ja tabamisel vahi alla

võtmiseks ning saadeti määrus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA).

5. PPA ametnikud pidasid K. Jaski kinni 18.12.2014 ning toimetasid 19.12.2014 Taru

Maakohtusse erakorralise ettekande arutamise istungile. Istung lükati aga edasi kuni 22.12.2014,

kuna K. Jaskil puudusid dokumendid, mis ta soovis kohtule esitada.

6. Ka 22.12.2014 istungil ei saanud K. Jask kohtule esitada meditsiinidokumente selle kohta, et

ta oli viibinud Saksamaal ravil. Asjaoludes selguse saamiseks soovis süüdimõistetu abi advokaat

AndresVeskilt ning kohus lubas kaitsjaga ühendust võtta. Uueks istungiajaks määrati 23.12.2014.

7. 23.12.2014 kohuistungiks ei olnud kohus A. Veskiga kontakti saanud, mistõttu istungil

süüdimõistetu kaitsjat ei osalenud ning meditisiinidokumente kohtule ei esitatud.

Maakohtu määrus

8. Tartu Maakohtu 23.12.2014 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati KarS 76

lg 5 järgi täitmisele K. Jaskile Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa.

Kohus tuvastas, et K. Jask on tahtlikult rikkunud enamikke KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid ning lahkunud kriminaalhooldaja teadmata mitte ainult oma elukohast, vaid

koguni Eesti Vabariigist. Süüdimõistetu asukoht oli kuude vältel ametnikele teadmata, mille tõttu

oli võimatu teostada tema üle kontrolli ja kriminaalhooldust. Lisaks rikkus ta alkoholi

tarvitamise keeldu.

Määruskaebuse sisu

9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Jaski kaitsja advokaat A. Veski, kes palub tühistada

23.12.2014 määrus, kuna leiab, et K. Jaski ärakandmata karistuse täitmisele pööramine ei ole

põhjendatud.

9.1. Kaitsja hinnangul on rikutud süüdimõistetu kaitseõigust, kuna talle ei võimaldatud kaitsjat,

kuigi 22.12.2014 kohtuistungil avaldas K. Jask soovi võtta ühendust advokaat A. Veskiga.

Kaitsjal ei olnud aga füüsiliselt võimalik asuda kaitseülesandeid täitma eemaloleku tõttu. Lisaks

sellele puudub tal kehtiv kokkulepe K. Jaski kaitsmiseks, kuigi varasemalt on advokaat

süüdimõistetuga õigusteenuse lepinguid sõlminud. Olukorras, kus süüdimõistetu soovis kaitsja

osavõttu, kuid tema poolt nimetatud kaitsja ei saanud kohtus osaleda, oleks kohus pidanud

võimaldame K. Jaskile riigi õigusabi.

9.2. K. Jask rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning 02.07.2014 määrati süüdimõistetule tahtest

olenematu ravi, mille vajaduse dikteeris samuti alkoholi tarbimine. Alkoholism on teatavasti

krooniline haigus ning süüdimõistetu poolsed kontrollnõuete rikkumised on pandud toime selle

haiguse mõjul. K. Jaskile oleks tulnud määrata lisakohustus ravida alkoholisõltuvust.

Süüdimõistetu sõnade kohaselt sai ta Saksamaal ravi ning selle kohta on olemas ka vastavad

dokumendid, kuid isik ei saanud kaitseõiguse rikkumise tõttu neid tõlgituna kohtule esitada.

10. 14.01.2015 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaitsja määruskaebuse täiendus, millega koos

edastati kohtule Saksamaa raviasutuse arve, mis on nüüdseks tõlgitud eesti keelde. Advokaat

juhtis täienduses tähelepanu veel ka sellele, et alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS § 76 lg 7

annab võrreldes varasema KarS § 76 lg-ga 5 kohtunikule laiema kaalutlusruumi ega tingi

automaatselt karistuse täitmisele pööramist. Eelnevast tulenevalt oleks võimalik K. Jaskile

määrata kohustus osaleda alkoholivastasel ravil.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning saata esitatud taotlus

maakohtule teises kohtukoosseisus uueks arutamiseks, kuna maakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p

3 kohaselt süüdimõistetu kaitseõigust.

12. KrMS § 432 lg-st 3 tuleneb, et süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimuse

lahendamise juurde kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende

arvamus. Kuigi 22.12.2014 istungil ei öelnud K. Jask otsesõnu, et soovib kaitsjat, oleks kohtunik

pidanud tema vastustest seda siiski järeldama. Kui kohtunik selgitas süüdimõistetule tema õigust

taotleda riigi õigusasbi, vastas K. Jask, et soovib asjadesse selgust tuua enda advokaadi A. Veski

abil. Kuna kohtunikul ei õnnestunud nimetatud kaitsjaga kontaki saada, tulnuks maakohtul

täindavalt välja selgitada, kas K. Jask soovib advokaat A. Veski asemel mõnda teist kaitsjat või

riigi õigusabi. Praegusel juhul aga on K. Jask jäetud ilma kaitseõigusest, kuigi süüdimõistetu

avaldas kohtuistungil soovi kaitsja abile.

13. Lisaks tulnuks esimese astme kohtul arvestada, et K. Jaskile kohaldati Tartu Maakohtu

02.07.2014 määrusega tahtest olenematut ravi ning määruse kohaselt oli süüdimõistetul

diagnoositud raske psüühikahäire. Sealjuures nähtub ka maakohtu 19.12, 22.12 ja 23.12.2014

istungite protokollidest, et K. Jask käitus rahutult ning viitas emotsionaalsele kurnatusele.

Eeltoodust tulenevalt tekib ringkonnakohtul kahtlus, kas K. Jask on võimeline ilma kaitsja abita

enda õigusi teostama ning ilmselt oleks kaitsja osavõtt kohustuslik ka KrMS § 45 lg 2 p 2 alusel.

14. KrMS § 339 lg 1 p-s 3 toodud olulise menetlusõiguse rikkumise tuvastamisel tuleb

ringkonnakohtul tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks

teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus on arvamusel, et asja uuel arutamisel saab maakohus

võtta mh arvesse ka advokaat A. Veski poolt saadetud medistsiinidokumentidest nähtuvat teavet

ning karistusseadustiku muudatustest tulenevat täiendavat kaalutlusõigust ennetähtaegselt

vabastatud süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise osas.

15. Kuna K. Jask oli tagaotsitav, siis talle kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta

muutmata.

16. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 2 p-st 2, § 338 p-st 3, § 339

lg 1 p-st 3 ja § 341 lg-st 1 tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23. detsembri 2014

määruse ning saadab karistuse täitmisele pööramise taotluse Tartu Maakohtule uueks

arutamiseks teises kohtukoosseisus ja rahuldab määruskaebuse.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Paavo Randma