3-14-51453/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51453 Kohtuasi OÜ Mürin kaebus Maksuja Tolliameti õigusvastase toiminguga tekitatud 76 273,94 suuruse kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: OÜ Mürin, esindajad Vitali Burak ja Igor Sumarok Vastustaja: Maksuja Tolliamet, esindaja Jaanus Jõgi Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Mürin kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 16.02.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.08.2012 saatis Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA) Eesti Rahvusvahelisele Autovedajate Assotsiatsioonile (edaspidi ERAA) e-kirja, milles palus peatada OÜ Mürin (edaspidi kaebaja) töö TIR süsteemis seoses usalduse kaotusega. Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2013 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1-2062 (tl 9-12) tunnistati sellekohane toiming õigusvastaseks ning kohustati MTA-d vastav teade tagasi võtma.

07.04.2014 koostas kaebaja MTA-le taotluse (tl 35-38) õigusvastase toiminguga tekitatud 79 273,94 euro suuruse kahju hüvitamiseks. 16.06.2014 otsusega nr 6-5/16954-1 (tl 39-42) jäeti see rahuldamata. Veel on kohtutoimikusse esitatud 01.09.2012 AS Autotrans-Narva ja kaebaja vahel sõlmitud koostööleping (tl 13), AS Autotrans-Narva arved (tl 14-18), ERAA ning Maksuja Tolliameti vahel sõlmitud leping (tl 22-25), haldusasjas nr 3-12-2062 MTA poolt koostatud vastus (tl 27-28), Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 06.11.2013 kohtuistungi protokoll (tl 29-30), kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamise kiirendamiseks (tl 31-34), väljavõte kaebajale kuuluvatest sõidukitest (tl 62-81), kaebaja poolt Tallinna Halduskohtule 26.09.2012 ja 04.10.2012 esitatud kaebused (tl 82-88), MTA poolt ERAA-le 10.08.2013 saadetud teate tühistamine (tl 89), 03.10.2014 Viru Maakohtus väärteoasjas nr 4-14-1904 tehtud kohtuotsus (tl 94-100), väljavõtted TIR vedude kohta perioodil 01.06.2011 kuni 01.11.2013 ning eraldi kaustadena AS Autotrans-Narva veostega seotud dokumendid ja nende tõlge.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 11.07.2014 koostatud kaebuses (tl 4-8) palus kaebaja, et kohus mõistaks talle MTA õigusvastase toiminguga tekitatud kahju eest välja 79 273,94 suuruse hüvitise. Ta väitis, et ERAA-le usalduse kaotamise kohta esitatud informatsiooni tõttu keeldusid Eestis tegutsevad äriühingud temaga koostööd tegemast, ta oli sunnitud sõlmima koostöölepingu AS-ga Autotrans-Narva ning kasutama

49 052,15 euro eest talle kuuluvat TIR süsteemi kasutamise õigust ja tasuma tema vahendusel

30 221,79 euro ulatuses kindlustusmakseid. Seejuures esitas ta MTA ja ERAA vahel sõlmitud lepingu punktile 4.1 ja 7.3 ja TIR konventsiooni artiklitele 4 ja 5 tuginedes põhjendused, miks on ilma TIR- märkmiku kasutamata võimatu teostada rahvusvahelisi autovedusid tollimakseteta, miks polnud ERAA-l võimalik MTA informatsiooni ignoreerida ning miks oli kindlustustagatise maksmine vajalik. Veel märkis kaebaja ära, et MTA-s kohtueelse menetluse otsus on paljasõnaline ja tehtud hilinemisega. 14.11.2014 arvamuses (tl 91-93) kordas kaebaja üle varasemalt esitatud seisukohti ning märkis täiendavalt, et Viru Maakohtu poolt 03.10.2014 väärteoasjas nr 4-14-1904 otsusega on tuvastatud, et ta pole haldustoimingu tegemist põhjustanud rikkumises süüdi. 15.12.2014 koostatud täienduses (tl 105-111) möönis kaebaja, et kahju tekkimine lõppes novembris 2013, kuid ei nõustunud väitega põhjusliku seose puudumisest selle ja MTA tegevuse vahel ning selgitas, et talle tekkinud kahju seisnes vajaduses kasutada teisele isikule kuuluvaid TIR märkmike ja maksude tasumiseks lisagarantiisid kindlustustagatise näol. Ühtlasi esitas ka taotluse ja kuludokumendid kokku 3950 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks.

3. Maksuja Tolliameti vastuses (tl 57-60) paluti kaebus rahuldamata jätta ning leiti, et kohtueelse menetluse otsus oli tähtaegne ja põhjendatud, kaebajale pole tema poolt väidetud kahju tekitatud ja ta pole selle olemasolu ka tõendanud. Viimati nimetatud seisukohti põhjendati väidetega, et MTA õigusvastane teabetoiming polnud kahju tekkimise vahetuks põhjuseks, sest kaebaja töö TIR süsteemis peatati vastava kaalutletud otsuse alusel ERAA poolt ning et ta on jätnud kasutamata võimalused kahju vältimiseks selle assotsiatsiooni tegevuse vaidlustamise või kohtule esialgse õigusabi taotluse esitamise abil. Seejuures viidati kaebuse vastuolulistele väidetele, kaebaja käitumisele kohtuasjas nr 3-12-2062, tõendite puudumisele AS Autotrans-Narva poolt esitatud arvete ja kindlustusmaksete tasumise kohta, selle aktsiaseltsi seotusele temaga ning avaldati arvamust, et vastav koostööleping on sõlmitud tagantjärgi. 17.12.2014 koostatud täienduses (tl 116-117) leiti, et tegelikult teostas kaebaja enda omandis olevate sõidukitega AS-le Autotrans-Narva kuuluvate TIR märkmikega vedusid juba enne tema töö peatamist TIR vedude süsteemis ning toodi välja vastavad arvud ajavahemike 01.06.2011 kuni 31.08.2012 ja 01.09.2012 kuni 01.11.2013 kohta. Lisaks esitati vastuväited ka kaebaja menetluskuludele.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on olemas Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega tunnistati MTA toiming kaebaja töö TIR süsteemis peatamiseks ERAA-le teate saatmisel õigusvastaseks ning MTA on oma teate peale seda ka tagasi võtnud. Seega on kohtul vaja lahendada üksnes küsimus, kas niisuguse teate saatmise läbi on tekkinud kaebajale riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju.

5. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Sama seadustiku § 8 lg 1 näeb ette, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud.

6. Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist, mis tekkis väidetavalt seeläbi, et MTA õigusvastase toimingu tagajärjel keeldusid teised äriühingud temaga koostöö tegemisest, ta pidi raha eest kasutama AS-le Autotrans-Narva kuuluvat TIR süsteemi kasutamise õigust ning maksma selle äriühingu vahendusel ka kindlustusmakseid. Oma väidete tõenduseks on ta esitanud aga üksnes 01.09.2012 kuupäeva kandva koostöölepingu, neli arvet kokku 14 086,58 euro suuruste nõuete kohta ja kausta suure arvu dokumentidega, millised käsitlevad AS Autotrans-Narva poolt erinevate äriühingutega sõlmitud kindlustuslepinguid ja turvateenuse osutamise kokkuleppeid ning nende alusel esitatud arveid. Seda, et esimesena nimetatud arved oleks tema poolt reaalselt ka ära tasutud, ei ole ta väitnud ega tõendanud. Samuti pole ta esitanud ühtegi dokumenti ülejäänud kahjusumma kandmise ega teiste äriühingute poolse koostööst keeldumise tõenduseks. Vastavale vajadusele on MTA tema tähelepanu juhtinud nii vaidekui kohtumenetluses. AS Autotras-Narva ja kaebaja vahel sõlmitud koostöölepingus leppisid pooled kokku koostöö tegemise sellele aktsiaseltsile kuuluva TIR süsteemi õiguse kasutamisel ning vastavate kulude rahastamise kaebaja poolt. See üksi ei saa aga veel tõendada kaebaja poolt väidetud kahju tekkimist, sest puuduvad mistahes tõendid kulude tegeliku kandmise kohta. Nendeks võivad olla pangakonto väljavõtted või muud sarnased kuludokumendid, kuid mitte vaid ühe kahjuna märgitud rahasumma osa kohta vormistatud arved ega teise äriühingu majandustegevust puudutavad dokumendid.

7. Siinkohal väärivad tähelepanu MTA vastuväidetes tehtud viited nende kaebaja ja AS Autotrans- Narva seotusele ja kahtlusele koostöölepingu tagantjärele sõlmimise kohta. Äriregistri andmetel on neil äriühingutel sama postiaadress ning sama on ka aktsiaseltsi ainus juhatuse liige ja üks kahest osaühingu juhatuse liikmetest. Kaebaja ise on nimetanud kaebuses aktsiaseltsi emafirmaks. Selline seos võimaldab kahtlustada, et koostööleping on vormistatud tagantjärele ja üksnes kahjunõude esitamise tarbeks. Leping pole allkirjastatud digitaalselt ja on võimatu tuvastada selle tegelikku koostamise aega, kuid asjaolu, et ühtegi sellest tulenevat kulutust ei ole kaebaja vastava pangakonto väljavõtte või muu sarnase kuludokumendi esitamisega tõendanud, kinnitab niisuguse kahtluse õigsust ning viitab selgelt, et reaalselt mingit rahastamist polnudki ja toimus üksnes dokumentide vormistamine. Kaudselt viitab sellele ka asjaolu, et MTA peale 26.09.2012 ja 04.10.2012 kaebust esitades on kaebaja talle vaidlustatud toimingu tulemisel tekkiva kahjuna ära märkinud ainult töötajate palga ja maksudega seotud kulutused ning vajaduse maksta TIR süsteemiga ühendamise eest 25 000 euro suurune sissemaks. 06.11.2013 Tallinna Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil on ta viimasena nimetatud summa kahju hulgast välja jätnud ega ole lisanud mingeid muid kahju tekkimisega seotud väiteid. Lisaks väärivad tähelepanu ka MTA väited, et kaebaja on juba varasemalt kasutanud AS-i Autotrans-Narva rahvusvaheliste vedude tegemiseks ning valdav osa temale kuuluvate sõidukitega teostatud TIR vedudest toimusid just sellele aktsiaseltsile kuuluvate TIR märkmikega. Väidete juurde esitatud väljavõtted TIR vedude kohta kinnitavad seda arvamust. Kaebaja sõidukite detailpäringu andmetest aga nähtub, et kõigi sadul ja madel tüüpi sõidukite kasutajaks on registrisse märgitud üksnes AS Autotrans-Narva.

8. Eeltoodud järeldustel puudub kohtul alus kaebuse rahuldamiseks. Kuna eeltoodud järeldustel pole kaebaja tõendanud oma nõude aluseks oleva kahju tekkimist, pole kohtul vaja käsitleda ega hinnata kõiki tema väiteid ega neile esitatud vastuväiteid. Samuti puudub vajadus kahju kinnitada võivate täiendavate tõendite nõudmiseks, sest kaebaja käitumine väidete ja tõendite esitamisel nii halduskui kohtumenetluses viitab selgelt, et tegelikkuses ei ole tal neid üldse olemas. Maksu-ja Tolliamet oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ja kuludokumente ei esitanud. Seega jäävad nii tema võimalikud kulud kui kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 3950 euro suurused kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg

1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2015 lahendiga 15.12.2015