3-14-357/32 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-357 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada kaebajal suveperioodil ilma särgita jalutuskäigul viibida Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 15. jaanuarist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 16. veebruaril 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29.01.2014 registreeriti Tartu Vanglas XXX taotlus meditsiiniosakonna juhtajale P. Koolile, milles K. Kessel soovis arsti luba viibida suvisel perioodil jalutuskäigu ajal väljas ilma särgita. 10.02.2014 antud vastuses nr 6-24/779-2 teatas meditsiiniosakonna juhataja P. Kool, et kuna XXX ei ole nahahaigust, siis puudub meditsiiniline näidustus temale suvisel ajal jalutuskäigul ilma särgita viibimiseks loa andmiseks. Veel selgitati, et vajaliku D-vitamiini hulga saab inimene kätte, kui viibib päikese käes 30 minutit päevas ja seda isegi siis, kui ta viibib õues ainult katmata näo ja labakätega.

2. 12.02.2014 esitas K. Kessel vangla direktorile vaide, milles vaidlustas temale loa andmata jätmist leides, et tegemist on põhiseaduse § 12 riivega. Vaides taotles K. Kessel enda taotluse rahuldamist ning temale suvisel ajal jalutuskäigul ilma särgita jalutamiseks loa andmist. Tartu Vangla direktori 18.03.2014 otsusega nr 1-11/67-2 jäeti XXX vaie rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole XXX õigusi rikutud ning soovitud luba ei pidanud meditsiiniosakond andma, kuna meditsiiniline näidustust puudus.

3. 26.03.2014 laekus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus (tl 1-3), milles ta taotleb Tartu Halduskohtult Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning Tartu Vangla kohustamist anda temale luba suvisel perioodil ilma särgita jalutuskäigul viibimiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 28.03.2014 määrusega XXX kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus asus seisukohale, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. K. Kessel esitas selle peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus 24.09.2014 määrusega tühistas Tartu Halduskohtu 28.03.2014 määruse ja saatis haldusasja tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse.

5. Tartu Halduskohus vabastas 20.10.2014 määrusega XXX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 01.12.2014 määrusega kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 03.12.2014 esitas K. Kessel kohtule avalduse oma seisukohtadega (tl 60).

KAEBAJA VÄITED

6. Kaebuses on K. Kessel jätkuvalt seisukohal, et kui vanglas lubatakse nendel kinnipeetavatel, kellel on nahahaigus, suvisel perioodil võtta jalutuskäigul viibimise ajal särk seljast, aga mitte temal, kellel nahahaigust ei ole, siis on tegemist tema õiguste rikkumisega, kuna kedagi ei tohi diskrimineerida.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb Tartu Vangla 18.03.2014 vaideotsuses nr 1-11/67-2 (tl 8) toodud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

8. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et Tartu Vanglas diskrimineeritakse teda sellega, et talle ei anta luba viibida suvel jalutuskäigu ajal palja ülakehaga ilma särgita. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 sätestab, et kui käesolevast seadusest ei tulene teisti, kannab kinnipeetav vangla riietust. VangS § 93 lg 1 sätestab, et vahistatu kannab isiklikke riideid. Tartu Vangla kodukorra p 4.2 sätestab, et kinnipeetav (välja arvatud vahistatu) on kohustatud väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud. Seega eelnimetatud sätetest lähtuvalt peavad kõik kinnipeetavad kandma vanglas väljaspool oma elukambrit liikudes vangla riietust. Vangistusseadus ega vangla kodukord ei anna ühelegi süüdimõistetule õigust ise otsustada, kas ta kannab vangla vormi või mitte. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna ühelgi süüdimõistetud isikul, k.a nahahaigust põdeval, ei ole õigust ega vabadust ise otsustada vangla riietuse kandmise üle, siis ei ole mingit alust nende puhul erandi tegemisel rääkida diskrimineerimisest. Sisuliselt ei kirjuta K. Kessel oma kaebuses mitte diskrimineerimisest, mis tema õigusi riivab, vaid kaebuse esitamise tingis lihtsalt kadedus nende kinnipeetavate (kaebuse lk 2 teine lõik)

peale, kellega ta koos jalutab ja kes võivad neil diagnoositud nahahaiguse tõttu ilma särgita päikest võtta.

9. Kaebaja on ise tunnistanud, et temal nahahaigust ei ole, mida kinnitab ka Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhtaja P. Kooli tõend (tl 54). Kohus on seisukohal, et Tartu Vanglas kehtestatud kord kehtib ühetaoliselt kõigi süüdimõistetute suhtes ning erandi tegemine peab olema põhjendatud, milleks käesoleval juhul on meditsiiniline näidustus. Kuna kaebajal meditsiinilist näidustust tuvastatud ei ole, siis ei ole kaebajat vanglas võrreldes teistega põhjendamatult diskrimineeritud ega ebavõrdselt koheldud ning kaebaja õigusi rikutud ei ole, mistõttu kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik