4-14-1312/72 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-14-1312

Otsuse kuupäev 21.11.2014

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Väärteoasi Tarmo Viki (Vikk) väärteoasi TeeS § 401 lg 1 ja LS § 238 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus’e otsus 13.01.2014 väärteoasjas nr: 2402,13,001720

Kaebuse esitaja menetlusalune isik Tarmo Vikk

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 03.06.2014 ja 22.10.2014, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Tarmo Vikk ja tema kaitsja v.-adv. abi Andi Tubin ning kohtuväline menetleja Ida prefektuur, esindaja Heiki Lindus

Lõpposa

Tarmo Viki (Vikk) kaebus rahuldada.

Tühistada Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus’e 13.01.2014 otsus väärteoasjas nr: 2402,13,001720, millega määrati Tarmo Vikile (Vikk) (isikukood 36908215216, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem väärtegude toimepanemise eest karistamata) teeseaduse § 401 lg 1 ja liiklusseaduse § 238 järgi, teeseaduse § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 28. novembriks 2014). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 15.12.2014, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

1.Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Eduard Blaško koostas menetlusalusele isikule Tarmo Vikile 27.12.2013 väärteoprotokolli nr AB 1360776 selle kohta, et Tarmo Vikk 27.12.2013 kell 21.31 xxxx 2. km-l, liikudes xxxx suunas, juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx reg märgiga xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused, registreerimisel määratud väärtusi. Veduki esimesel teljel lubatud 8500 kg, tegelik 8747 kg, veduki teisel teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10416, veduki kolmandal teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10416 kg. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 54710 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt teeseaduse § 35 lg 2-le. Sellega rikkus menetlusalune isik Tarmo Vikk MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109, 1111; liiklusseaduse §

34 lg 12, § 80 lg 1; TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti teeseaduse § 401 lg 1; liiklusseaduse § 238 järgi.

Menetlusalune isik Tarmo Vikk väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 13.01.2014 otsusega väärteoasjas nr: 2402,13,001720 määrati Tarmo Vikile karistuseks teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot, sest Tarmo Vikk 27.12.2013 kell 21.31 xxxx 2. km-l juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx reg nr xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi. Veduki esimesel teljel lubatud 8500 kg, tegelik 8747 kg, veduki teisel teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10416 kg, veduki kolmandal teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10416 kg. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 54710 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt TeeS § 35 lg 2-le.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, massimõõteseadme kasutamise protokolliga.

Kuna TeeS § 401 lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus TeeS § 401 lg 1 järgi.

Kergendavad asjaolud: kehtivad karistused puuduvad.

Raskendavad asjaolud: puuduvad.

Kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse, et väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik süüd ei tunnista, samas on andnud ütlusi asjaolude kohta. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli kaalumine teostatud ebatasasel pinnal ning seeläbi ta ei ole nõus autorongi kaalumisega. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud, teos puuduvad väärteo lõpetamise alused ja väärteomenetlust välistavad asjaolud. Mõõtmist teostanud ametnik on hinnanud tee pikija ristikallet, samas lisatud fotolt nähtub tee seisund. Seega nähtub üheselt, et menetlusaluse isiku poolt on tekitatud põhjendamatult kahtlus, mis ei põhine tegelikkusel. Menetlusaluse isiku poolt on lubatud massipiirmäärasid ületatud olulisel määral. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et tema arvates ei olnud otstarbekas kahte tihumeetrit materjali maha jätta. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et sellisest selgitusest nähtub otseselt teadlikkus ja tahtlus õigusrikkumise toimepanemise osas. Eeltoodule tuginedes on määratav karistus üle keskmise määra.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 14.02.2014 kohtule kaebuse ühes lisadega (väärteoprotokoll ja massimõõteseadme kasutamise protokoll, otsus väärteoasjas nr: 2402,13,001720, Evocar-2000 kaalude kasutusjuhend) menetlusalune isik Tarmo Vikk oma kaitsja v.-adv. abi Andi Tubina vahendusel.

Kaebuses märgitakse, et tulenevalt MõõteS § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud MõõteS §-des 21-23. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Eeltoodust tulenevalt on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-68-13 punktis 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust.

Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirjaga nr 40 kehtestatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika“ (edaspidi Metoodika MM 02-2010) p 11 sätestab lubatud kaalumisviisid. Lubatud kaalumisviisid ratta-, teljeja kogukoormuse määramisel on: 1) kui kaalud on korraga kõikide rataste all; 2) telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte; 3) telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata; 4) külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte; 5) külgepidi, tasandusmatte kasutamata; 6) sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

Menetlusaluse isiku sõidukit ning haakes haagist on kaalutud eraldi, seega ei ole järgitud ühtegi Metoodika MM 02-2010 p 11 sätestatud lubatud kaalumisviisi. Siinkohal selgitab menetlusalune isik, et Metoodika MM 02-2010 p 11 kuuendas lõigus sätestatud poolhaagise näol on tegemist sadulhaagisega, millele mõjuvast raskusjõust osa kandub sadulseadise kaudu vedukile. Haagis on vedukile järelevõi külgehaagitav veovahend, mis ei ole iseseisvalt liikumisvõimeline. Menetlusaluse isiku poolt juhitud autorong koosnes massimõõteseadme protokolli kohaselt vedukist ja haagisest. Vedukile ning haagisele ei kohandu Metoodika MM 02-2010 p 11 kuuendas lõigus sätestatud kaalumisviis, kuna poolhaagis ning haagis on oluliselt erineva konstruktsiooniga. Seega, kuna kaalumisel ei ole järgitud ühtegi Metoodika MM 02-2010 p 11 sätestatud lubatud kaalumisviisi, ei ole kaalumisel järgitud asjakohast mõõtemetoodikat ning tulenevalt MõõteS § 5 lg 1 ei ole sellisel juhul mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud.

Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.1 kohaselt läheb kümmet kaalu vaja viie teljega veoauto kaalumiseks ja nii edasi ning üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla. Samuti on ära märgitud, et uuringud on näidanud, et brutokaalumine (st kõik rattad asuvad üheaegselt kaaludel või üheaegselt on iga ratta alla paigaldatud kaal) annab õigeid tulemusi. Vastavalt massimõõteseadme kasutamise protokollile on 4-teljelise haagise ning 3-teljelise sõiduki kogukoormuse tuvastamiseks kasutatud kaheksat Evocar-2000 tüüpi mitteautomaatkaalu.

Lähtudes Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendist on autorongi üldmassi täpseks tuvastamiseks tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kaitsja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et autorongi üldmassi tuvastamisel on ainsaks asjakohaseks ja usaldusväärseks autorongi kogukoormuse tuvastamise viisiks Metoodika MM 02-2010 punkti 11 esimeses lõigus märgitud viis: kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Ainult eeltoodud viisil kaalumise läbiviimisel on järgitud MõõteS § 5 lg 2 p 2, mille kohaselt peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Kuna 3-teljelise sõiduki ning 4-teljelise haagise (autorongi) üldmassi tuvastamiseks kasutati kaheksat kaalu, on ilmselge, et kaalumisel ei saanud kohtuvälise menetleja ametnikud kasutada ainukest käesoleval juhul kaalude kasutusjuhendiga kooskõlas olevat kaalumisviisi – kui kaalud on korraga kõikide rataste all (vajalik oleks olnud 14 kaalu kasutamine). Seega, kuna kaalumine on läbi viidud vastuolus kaalu tootja poolt juhendis sätestatuga, ei ole kaalumisel järgitud asjakohast mõõtemetoodikat ning tulenevalt MõõteS § 5 lg 1 ei ole sellisel juhul mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud.

Menetlusalune isik taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil, kui kohus leiab, et VTMS § 119 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud. Samuti taotleb ta väärteoasjas nr: 2402,13,001720 väärteoprotokolli koostanud ja mõõtmise läbi viinud liikluspolitseinike tunnistajana ülekuulamist. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 29, §-st 30, § 119 lg-st 1 ja § p-st palutakse kaebuses tühistada Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse poolt Tarmo Viki suhtes 13.01.2014.a tehtud otsus väärteoasjas nr: 2402,13,001720, lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr: 2402,13,001720 Tarmo Viki teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

4. Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja esitas kirjaliku seisukoha ühes lisadega (sõiduki koormuse mõõtmise metoodika ja Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi tõlge) väärteoasjas nr: 2402,13,001720 menetlusaluse isiku poolt kaebuses nimetatud asjaolude suhtes, olles nõus kirjaliku menetlusega. Menetlusaluse isiku poolt maakohtusse esitatud kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et see on alusetu, massimõõtmisi on teostatud, tuginedes mõõteseadusele, sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale ja Evocar kaalude kasutusjuhendile.

1. 27.12.2013 sõiduki koormuse mõõtmisel oli politseiametnike poolt kasutusel Evocar 2000 kaalud. Kaaluti mootorsõidukist ja haagisest koosnevat autorongi. Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.2 alusel on määratud ära sõiduki kaalumiseks ettenähtud kaalude kogus. Sõiduk liiklusseaduse § 2 p 73 alusel on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Seega käsitletakse sõiduki mõiste all eraldi mootorsõidukit ja tema haakes olevat haagist. Käesoleva juhtumi puhul oli sõiduk (mootorsõiduk) kaalutud kaalude kasutusjuhendi p 1.2 pildi nr 2 järgi, s.t kasutati kuut kaalu kolmeteljelise sõiduki (mootorsõiduk) kaalumiseks. Haagise kaalumisel juhinduti kasutusjuhendi p 1.2 pildist nr 3, s.t kasutati kaheksat kaalu neljateljelise sõiduki (haagis) kaalumiseks. Kaalutud haagise puhul on tegemist täishaagisega, mis oma olemuselt otseselt ei toetu mootorsõidukile.

2. Koormuse mõõtmisel juhinduti Politsei ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr 40 kinnitatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast MM 02-2010“.

Lähtuvalt metoodikast p 1 kasutatakse metoodikat sõiduki ja autorongi rattaja teljekoormuse määramiseks ratta ja teljekoormuskaaludega ning nende mõõtetulemuste alusel sõiduki kogukoormuse määramiseks liiklusjärelevalve käigus.

Koormuse mõõtmise lubatud viisid on nimetatud ära metoodika p 11 – sõiduki või autorongi ratta-, teljevõi kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit pikivõi põikisuunas. Käesoleva juhtumi puhul tugineti nimetatud punkti alajaotuse esimesele veerule – kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Tulenevalt metoodika p 11 kirjeldavast osast, lubatav on kaaluda nii sõidukit kui ka autorongi, siis mõõtmist teostati lubatud viisil. Seega on lubatav kaaluda mootorsõidukit (sõiduk) ja haagist (sõiduk) eraldi.

Mootorsõiduki, haagise või autorongi kogukoormuse arvutamisel juhindutakse metoodika p

12 näidatud arvutamisviisist. Ehk siis sõiduki (mootorsõiduki või haagis) rataste all olevate kaalude näidud liidetakse kokku esmalt telgede kaupa, arvates maha seejuures laiendmääramatuse. Saadud telgede summad liidetakse omavahel, mille tulemuseks on sõiduki (mootorsõiduk või haagis) kogukoormus. Autorongi kogukoormuse saamiseks liidetakse mootorsõiduki ja haagise kogukoormuse tulemused.

Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaitsja on kaebuses viidanud ja lähtunud kaalude kasutusjuhendist, kuid endapoolses tekstis on lisanud kasutusjuhendi kirjeldusele sõnu, mida kasutusjuhendis pole, kuid mis on olulise tähtsusega antud väärteoasja raames. Kaebuses on kaitsja poolt kirja pandud lause: „Lähtudes Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendist on autorongi üldmassi täpseks tuvastamiseks tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla“. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib siinkohal tähelepanu sõnale „autorong“, millist sõna kasutusjuhendi p 1.2 kasutatud ei ole. Evocar kaalude kasutusjuhendi p 1.2 sisus on jutt ainult sõidukist, sõna „autorong“ kasutatud ei ole. Seega kaalude kasutusjuhendi p 1.2 all üldmassi tuvastamise jutt käib siiski sõiduki mitte autorongi kohta. Autorongi üldmassi arvutamisel lähtutakse sõiduki koormuse mõõtmise metoodika p 12-st.

Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et koormuse mõõtmine on toimunud seaduslikult. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p 1 ja § 120 lg

1 palutakse kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

MENETLUS KOHTUS

5. Kohtuistungil 03.06.2014 jäi menetlusalune isik Tarmo Vikk esitatud kaebuse juurde. Tarmo Vikk kinnitas kohtuistungil, et vedas tol päeval metsamaterjali. Tema sõiduk oli xxxx. See on metsaveosõiduk, millel on ka haagis. Sõiduk on kolmeja haagis neljateljeline. Kui kaalud alla paigaldada, peavad need olema nullis. Ta ei näinud, et kaalud oleksid nullis olnud, sest ta pidi samal ajal autoga neile peale sõitma. Tarmo Viki väitel võeti kaalud välja politseiauto pagasnikust. Algul paigaldati sõiduki alla 6 kaalu ja kaaluti ära, siis paigaldati kaalud haagise alla, kusjuures toodi 2 kaalu veel juurde. Haagise kaalumisel kasutati 8 kaalu. Tarmo Viki ütlustest nähtub, et kohapeal talle näidati kaalumise tulemusi, millega ta ei nõustunud. Kui koorem on paigaldatud ühtlaselt peale, siis ei saa vasaku ja parema telje koormuse masside erinevus olla nii suur, need peaksid ligilähedased olema. Tarmo Viki sõnul toimus kaalumine bussipeatuses, asfaldil. Tee oli tasane, sellel ei olnud muhke ega lohke. Politseinikke, kes tegelesid tema sõiduki kaalumisega, oli kas 5-6. Veokil on armatuuris seade, kust ta saab kuvada veosildasid. See seade näitab koormusi veokile. Enne väljasõitu oli koorem lubatud kaalus. Haagise puhul veendus ta selles visuaalsel vaatlusel ja oma kogemusest. Tarmo Viki sõnul oli materjal suhteliselt ühtlane, kindlasti oli ka jämedamaid puid. Tarmo Viki väitel oli koorem veokil ja haagisel paigutatud ühtlaselt. Sellised vahed kaalumise tulemustes ei saa mitte mingil juhul olla tingitud koorma paigutusest ega puidu iseärasustest. Seda, kui suure koormuse võib anda veokile haagise veokonks, Tarmo Vikk öelda ei osanud.

Tunnistaja Eduard Blaško kinnitas kohtuistungil 03.06.2014, et kaalumist teostasid nad xxxx teel. Tegemist oli xxxx veoauto ja täishaagisega (xxxx). Veoseks oli ümarpuit, kas palk või paberipuu. Silmapaistev oli see, et ääred olid hästi täis. Autorongil oli ülekaal. Kaalumine toimus bussipeatuses asfaldil, et mitte teel liiklust häirida. Teekattel ei olnud ebatasasusi, mis oleksid võinud kaalumise tulemusi mõjutada. Tee kalle oli kindlasti alla 10%. Veoauto ja haagise kaalumine toimus eraldi. Kaalumise ajal ei ühendatud veokit ja haagist lahti. Veoauto oli kolmeteljeline ja haagis oli kas kolmevõi neljateljeline, täpselt ta ei mäletanud. Veoauto ja haagise kaalumise tulemused liideti kokku. Ei oleks võimalik olnud kaaluda veoautot ja haagist korraga, sest tol päeval oli neil kaasas vaid 8 kaalu. Kui nad teevad järelevalvet kaalubussiga, siis on neil kaale kokku 12 ja siis on võimalik korraga kaaluda kuueteljelist. Tema koostas massimõõteseadme kasutamise protokolli. Ta vaatas koos juhiga kaalude näidud üle. Toomas Kriisa oli abipolitseinikuna temaga koos tööl ja aitas kaale tassida. Teine ekipaaž tõi lisakaale selleks kaalumiseks. Eduard Blaško sõnul on ta kaalumist pikka aega teostanud. Tema väitel ei ole see ebatavaline, et teljed erinevad massi poolest. Telgedevahelisi erinevusi tuleb ette igapäevaselt. Ümarpalk on selline, et ühel pool on jämedam ots, teisel pool peenem. See mõjutab raskuskeset teljele. Sel korral olid kaalud paigutatud sõiduautosse üksteise peale. Sõiduautos spetsiaalseid tingimusi kaaludele ei ole. Peale tingimuste ametlikku tõlget seda enam niimoodi teha ei saa. Evocar kaalude hoidmiseks on ette nähtud eritingimused. Kaalud peavad olema hoiustusrestis. Bussis on kaalud resti sees, seal on ka laadimisvõimalus. Eduard Blaško tunnistas, et nad ei hoiustanud kaale vastavalt tingimustele, kuna see tõlge tuli hiljem.

Tunnistaja Toomas Kriisa kinnitas kohtuistungil 03.06.2014, et nad olid patrullis koos Eduard Blaškoga. Kuna xxxx teel ei saanud nad metsaveoautot kaaluda, siis sõitsid nad bussipeatuse juurde, kus on tasku ja kus liiklust ei sega. Tema aitas kaalusid tassida ja paigaldada. Kui oli kaalutud, siis teine ekipaaž sõitis ära ja Eduard Blaško hakkas vormistama pabereid. Nad olid tol päeval sõiduautoga xxxx, mille pagasnikus olid kaalud. Ta ei mäleta, mitu kaalu oli, kuid nende kaaludega ei olnud võimalik kaalumist läbi viia ja sellepärast võtsid nad osa kaalusid juurde. Enne kaalusid nad ära sõiduki, siis haagise. Vahepeal sõidukit haagisest lahti ei ühendatud. Sõiduk oli kolmeteljeline ja haagis tema arvates neljateljeline. Peale Eduard

Blaško olid kaalumise juures veel A E ja M L. Nemad aitasid ka tassida kaale. Ta nägi, et juhile tutvustati kaalude näitusid. Kaalumise tulemused olid sel korral tavapärased ja tal pole meeles, et juht millegi üle oleks imestust avaldanud. Koorma paigutus oli ebaühtlane, sest ühel küljel oli rohkem palki kui teisel. Seda nägi visuaalsel vaatlusel. Täishaagise veokonks kinnitub haagise külge 2 poldiga või spetsiaalse kinnitusega. Konksu kaal oleneb materjalist, maksimaalne kaal võib olla 100 kg.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Teeseaduse § 401 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Liiklusseaduse § 238 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest. Liiklusseaduse § 80 lg 1 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 1109 p 2 g kohaselt vedukist ja täisvõi kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurima tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täisvõi kesktelghaagisest koosneval autorongil – 44 tonni. Liiklusseaduse § 34 lg 12 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registriteljekoormust, kui selle kohta pole teeseaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Teedeja sideministri 21. mai 2001.a määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § 7 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole „Teeseaduse“ § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Ida prefektuuri 13. jaanuari 2014. a otsusega karistati Tarmo Vikki teeseaduse (TeeS) § 401 lg

1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut (480 eurot). Otsuse ja väärteoprotokolli kohaselt pani Tarmo Vikk väärteo toime 27. detsembril 2013 kell 21.31 xxxx 2. kilomeetril, juhtides mootorsõidukit xxxx haagisega xxxx ning mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtuseid. Veduki esimesel teljel lubatud 8500 kg, tegelik 8747 kg, veduki teisel teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10416 kg, veduki kolmandal teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10416 kg. Autorongi tegelik mass oli 54710 kg, ehkki lubatud oli vaid 44000 kg. Lubatust raskema veokiga võib sõita TeeS § 35 lg-s 2 sätestatud eriloaga, ent sellist luba Tarmo Vikil polnud. Tarmo Vikk rikkus kohtuvälise menetleja hinnangul eelkirjeldatud teoga LS § 80 lg 1 ja majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodide 1109 (autorongi lubatud suurim tegelik mass) ja 1111 (mootorsõiduki lubatud suurim registrimass) nõudeid Samuti rikkus menetlusalune isik LS § 34 lg 12 ja teedeja sideministri

21. mai 2001.a määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § 7 lgs 1 sätestatud nõudeid. LS § 238 järgi menetlusalusele isikule tulenevalt KarS § 63 lg-st 1 karistust ei määratud. KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS §

61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74- 10).

Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Liiklusseaduse § 2 p 73 kohaselt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul.

Liiklusseaduse § 2 p 4 kohaselt on autorong ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.

Liiklusseaduse § 2 p 9 kohaselt on haagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk.

Autorongi koosseisus olnud haagise xxxx näol on tegemist täishaagisega. Majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ § 3 p 103 kohaselt on täishaagis haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ning mille haakeseade saab haagise suhtes vertikaalsuunas liikuda ja mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg).

Käesolevas väärteoasjas kogutud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses tähendatud ajal ja kohas juhtis Tarmo Vikk autorongi, mis koosnes vedukist (sõiduk) ja täishaagisest (sõiduk). Vaidlus puudub selles osas, et mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt ning et mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud. Vaidlus on asjas selle üle, kas autorongi tegeliku massi mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat ning kas mõõtevahendit on kasutatud tootja poolt koostatud kasutusjuhendi kohaselt.

„Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika“ (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirjaga nr 40.

Metoodika MM 02-2010 p 11 sätestab lubatud kaalumisviisid: sõiduki või autorongi ratta-, teljevõi kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit pikivõi põikisuunas:

- kui kaalud on korraga kõikide rataste all;

- telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte;

- telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata;

- külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte; -külgepidi, tasandusmatte kasutamata; -sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

Menetlusaluse isiku Tarmo Viki ütlustega, samuti tunnistajate Eduard Blaško ja T K ütlustega, massimõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendamist leidnud see, et riikliku järelevalve korras kasutati 27.12.2013 Tarmo Viki poolt juhitava veduki ja haagise teljekoormuste määramisel 8 mitteautomaatkaalu (Evocar 2000 nr 201472 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01427, Evocar 2000 nr 201476 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01429, Evocar 2000 nr 201477 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01424, Evocar 2000 nr 201478 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01419, Evocar 2000 nr 201479 taatlustunnistuse nr:

TTLM- 13/01423, Evocar 2000 nr 201480 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01421, Evocar 2000 nr 201481 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01428, Evocar 2000 nr 201482 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01418). Veduki teljekoormuste mõõtmise tulemused kg-des: esimene: lubatud - 8500, vasak – 4460, parem – 4620, laiendmääramatus 1,5e+3%, tulem – 8747, üle – 247; teine: lubatud – 9500, vasak – 5000, parem – 5800, laiendmääramatus 1,5e+3%, tulem - 10416, üle – 916; kolmas: lubatud – 9500, vasak - 5160, parem – 5640, laiendmääramatus 1,5e+3%, tulem - 10416, üle – 916.

Lubatud autorongi mass 44000 kg, tegelik 54710 kg, üle 10710 kg. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud EAK TUNNISTUSEGA nr E 075 kehtivusega kuni 30.06.2015.a. Asjas on tõendamist leidnud see, et Tarmo Viki poolt juhitud autorongi, mis koosnes kolmeteljelisest vedukist ja neljateljelisest täishaagisest, kaaluti 8 Evocar-2000 kaaluga selliselt, et esmalt kaaluti ära kolmeteljeline veduk 6 kaaluga ning seejärel neljateljeline täishaagis 8 kaaluga. Kaalumise ajal ei ühendatud veokit haagisest lahti.

Saadud näidud liideti Metoodika MM 02-2010 p 12 kohaselt kokku esmalt telgede kaupa, arvutades maha laiendmääramatuse. Saadud telgede koormused liideti omavahel. Autorongi kogukoormuse saamiseks liideti veduki ja haagise telgede koormused. Käesoleval juhul oli vedukit ja täishaagist eraldi kaaludes tegemist Metoodika MM 02-2010 p 11 alajaotuse esimesest veerust tulenevalt koormuse mõõtmise lubatud viisiga – kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Metoodika MM 02-2010 p 11 kirjeldavast osast järeldub, et lubatav on kaaluda nii sõidukit kui ka autorongi.

EVOCAR-2000R kaalude 31.08.2013 välja antud parandatud kasutusjuhendi p 1.2 sätestab kaalumiseks vajatavate kaalude hulga. Üldise reeglina on toodud välja, et sõiduki mudel määrab vaja minevate kaalude hulga. Kaheteljelise sõiduki kaalumiseks on vaja 4 kaalu. Kolmeteljelise sõiduki kaalumiseks on vaja 6 kaalu. Neljateljelise sõiduki kaalumiseks on vaja 8 kaalu. Viieteljelisele on vastavalt vaja 10 kaalu. Sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Selgelt on viidatud sõiduki kaalumisele, sõiduk LS mõttes on aga nii veoauto kui ka selle haagis.

Seega on käesolevas asjas selles osas järgitud kaalude tootja juhiseid, kui esmalt kaaluti ära kolmeteljeline veduk 6 kaaluga ning seejärel neljateljeline täishaagis 8 kaaluga. Lisaks sellele on kohtuväline menetleja esitanud kohtule Lääne prefektuuri kirjavahetuse EVOCAR-2000 kaalude tootja Teknoscale Oy-ga. Lääne prefektuur küsis kolmeteljelise veoauto ja kolmeteljelise täishaagisest koosneva autorongi kaalumise kohta, kus esmalt kaaluti auto, kasutades 6 kaalu ja seejärel haagis, kasutades 6 kaalu. Sõiduki telgede kaalumise tulemusena leiti veoauto tegelik mass, haagise tegelik mass ja nende kahe näitaja liitmisel autorongi kogumass.

Küsiti, kas sõidukite selline kaalumine (veoauto ja täishaagis eraldi) oli korrektne? Kas EVOCAR- 2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.2 on mõeldud sõidukit üldmõistena (st nii autot või haagist) või konkreetselt veoautot. Teknoscale Oy vastus: „Teie sooritatud kaalumine: 6 kaaluga autorongi kaalumine, kõigepealt veduk ja siis haagis, on sellisel juhul täiesti õige ja soovitatav, kui ei ole nii palju kaalusid kasutada, et kogu autorong üheaegselt kaaludele panna. Autorongi tegelik mass on kindlaks tehtud õigesti. Meie kaalude kasutusjuhendi punktis 1.2 on antud juhised meie kaalude kasutamise kohta ehk et esimene 3-teljeline sõiduk kaalutakse 6 kaaluga ja kasvõi näiteks 6-teljeline 12 kaaluga.

Haagis on samuti sõiduk ning sellisel juhul on 3-teljeline veduk ja 3-teljeline haagis autorong, mitte üks sõiduk. Autoronge on mitmesuguseid, näiteks 3-teljeline veduk ja 4-teljeline haagis, ning sellisel juhul oleks haagise kaalumiseks vaja juba 8 kaalu. Loodetavasti on sellest abi olukorra selgitamisel.“ Kaitsja pöördus Pärnu Maakohtu poolt menetletud väärteoasjas nr 4-14-2084 samuti EVOCAR-2000 kaalude tootja Teknoscale Oy poole, esitades vastava pöördumise ja saadud vastuse kohtule. Saadud vastuse kohaselt Teknoscale Oy kui tootja vastutab vaid kaalusüsteemi õigesti töötamise ja õigete kaalumistulemuste näitamise eest.

Eesti riiklikud seadused ja määrused määravad ära kasutatavad mõõtmismeetodid. Sõiduki mass on kokkuvõttes alati sama, kaalutagu siis kõigepealt veoauto ja seejärel järelhaagis või kogu autorong korraga. EVOCAR-2000R kaalude 31.08.2013 välja antud parandatud kasutusjuhendi p 5.1 sätestab nõuded kaalude ladustamisele. Evocar-kaalud ladustatakse autos olevas Evoracktranspordiraamis ja neid tuleb hoida raami peal oleva Evocar-laadijale kinnitatuna. Kasutusjuhendi p 5.2 sätestab nõuded kaalude laadimisele. Laadimispistik kinnitatakse, kui kaal on raamil ja välja lülitatud.

Kaalu ei laeta, kui see on sisse lülitatud. Laadimispistik kinnitatakse seejärel ettevaatlikult, nii et pistiku sirge pind surutakse kaalu pistikus oleva märgi kohalt korralikult lõpuni, pärast mida seda keeratakse päripäeva umbes 2 mm. Pistik eraldatakse, surudes seda põhjani ning keerates vastupäeva. Kasutusjuhendi p 5.3 kohaselt alati pärast kasutamist, enne raamile asetamist on põhjust kontrollida, kas kaalud on terved ja kui need on määrdunud, siis need puhastada. Käesolevas väärteoasjas leidis menetlusaluse isiku Tarmo Viki, samuti tunnistajate Eduard Blaško ja T K ütlustega tõendamist see, et kaalumisel kasutatud 8 mitteautomaatkaalu Evocar 2000 ei olnud ladustatud autos olevas Evorack-transpordiraamis ja neid ei hoitud raami peal oleva Evocar-laadijale kinnitatuna, vaid

6 kaalu veduki kaalumiseks võeti enne kaalumist välja politsei sõiduauto xxxx pagasnikust ning selleks, et saaks 8 kaaluga kaaluda täishaagist tõi teine politseiekipaaž veel täiendavalt 2 kaalu juurde. Seega ei saadud neid kaalusid pärast kasutamist ka tagasi raamile asetada nagu nõuab kasutusjuhend. Tunnistaja Eduard Blaško väitel olid kaalud paigutatud sõiduautosse üksteise peale, sest sõiduautos spetsiaalseid tingimusi kaaludele ei ole. Evocar kaalude hoidmiseks on ette nähtud eritingimused. Kaalud peavad olema hoiustusrestis. Bussis on kaalud resti sees, seal on ka laadimisvõimalus. Kohtu hinnangul eeldab Evocar-kaalude transportimine ühest kohast teise kasutusjuhendi kohaselt seda, et kaalud oleksid eelnevalt autos (nn kaalubussis) nõuetekohaselt ladustatud ja hoitud, samuti tuleb nad pärast kasutamist alati Evorack-transpordiraamile tagasi asetada.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-68-13 p-s 6 öelnud, et „Tulenevalt mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud mõõteseaduse §-des 21-23. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Läbivalt kõneldakse kaalu kasutusjuhendist ka MõõteS § 21 lg 2 alusel välja antud 19. mai 2008. a majandusja kommunikatsiooniministri määruses „Mitteautomaatkaalude metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded projekteerimisele, konstruktsioonile, märgistusele, vastavushindamisele ja tõendamisele“. Eeltoodu tähendab, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust.“ Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et kaalud olid ladustatud Evocar-2000 tootja juhiseid eirates, mistõttu ei saa rääkida mõõtmistulemuste jälgitavuse tõendatusest. See asjaolu võis mõjutada saadud mõõtetulemusi, andes aluse kahelda nende usaldusväärsuses ja tõele vastavuses. Kohtu arvates on selles osas tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohtu hinnangul puudub Tarmo Viki tegevuses seega TeeS § 401 lg 1 ja LS § 238 objektiivne koosseis, mistõttu kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile – subjektiivne koosseis, õigusvastasuse ja süü tasandile.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku Tarmo Viki kaebuse, tühistades Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 13.01.2014 otsuse väärteoasjas nr: 2402,13,001720 ning lõpetades väärteomenetluse VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik