3-14-52102/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52102

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), mille kohaselt ta pole

Tartu Vangla vastusega nr 1-13/181-2 nõus ning pöördub halduskohtusse nõudega 10 eurot

päevas, mis on kolme aasta eest 10 950 eurot.

2. Tartu Halduskohus esitas 14.10.2014 Tartu Vanglale teabenõude (tl 8), milles palus teatada,

kas kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seonduvalt kaebuse

asjaoludega ning saata taotlused ja vastused nende olemasolul Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Vangla saatis Tartu Halduskohtule 18.02.2014. a vastuse nr 1-13/157-2 (tl 10),

millega jäeti kaebaja poolt esitatud 56 kahju hüvitamise taotlust menetlusse võtmata, kuna

kaebaja isikuarvel polnud nende tõlkimise eest tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning

kaebaja eesti keele oskus oli vangla hinnangul tema õiguste kaitsmiseks piisav.

4. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega (tl 9-10) võttis asja materjalide hulka Tartu

Vangla poolt haldusasjas nr 3-14-51695 esitatud tõendid seoses A. Maksimovi keeleoskusega

ja Tartu Halduskohtu haldusasjas nr 3-14-56 toimunud kohtuistungi protokolli (tl 1126).

Lisaks tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8

näeb kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning

isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud,

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohus selgitas, et kui kahju

hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on alati õigus pöörduda kohtusse.

Halduskohus viitas Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsusele asjas nr 3-08-2392, mille

kohaselt on kinnipeetaval sellises olukorras õigus halduskohtule kaebus esitada ainult juhul,

kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Halduskohus viitas Justiitsministri 30.11.2000. a

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 49¹ lg-le 5, mille kohaselt võib vangla

keelduda võõrkeelse dokumendi tõlkimisest, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja

vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi

kaitsta. Halduskohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis

võimaldab tal oma õigusi kaitsta, viidates kaebaja eesti keeles kirjutatud ja vanglale

adresseeritud pöördumistele, Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinnetelehele, kus kaebaja

eesti keele oskus on hinnatud „heaks“, kaebaja töökogemusele Eesti Politseis ning kaebaja

väitele haldusasjas nr 3-14-56 toiminud kohtuistungil, et ta saab eesti keelest aru. Kuna

kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, toimis Tartu Vangla halduskohtu

hinnangul kahju hüvitamise taotlusi, sh taotlust nr 1-13/181-1, tagastades õiguspäraselt.

Sellest tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud

VangS § 1¹ lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust ning tagastas kaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 04.11.2014 määruskaebuse (tl 34), milles märgib, et sai 16.10.2014. a

määruse, siiani ei ole antud kaitsjat ning rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus. Kaebaja palub

kohtul teha päring Tartu Vanglale, miks on tema keeleteadmise kategooria „A“, kui ta valdab

seda hästi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud sõnaselget

taotlust Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendustes

on kaebaja käsitlenud riigi õigusabiga seonduvat. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kaebaja

pole nõus kaebuse tagastamisega olukorras, kus talle pole riigi kulul esindajat määratud ning

taotleb seetõttu määruse tühistamist. Lisaks taotleb kaebaja Tartu Vanglale päringu tegemist,

et selgitada, miks tema keeleoskuse tase on „A“, kui ta valdab seda hästi. Kuna Tartu Vangla

on esitanud halduskohtule hulgaliselt tõendeid kaebaja keeleoskuse kohta, ei pea

ringkonnakohus päringu tegemist vajalikuks.

8. Tartu Halduskohtu

16.10.2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Halduskohus on viidanud VangS § 1¹ lg-le 8, mis näeb

kinnipeetavatele ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Halduskohus märkis õigesti, et kahju

hüvitamise taotluse tagastamine kohtueelses menetluses annab õiguse halduskohtusse

pöörduda ainult juhul, kui taotluse tagastamine oli õigusvastane. Kaebaja esitas kaebusega

seonduva kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale vene keeles. VSkE § 49¹ sätestab vaide ja

kahju hüvitamise taotluse tõlkimise korra vanglates. VSkE § 49¹ lg 1 kohaselt saadab vangla

võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. VSkE § 49¹ lg 5

sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ning vangla on veendunud, et

kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, siis jäetakse

taotlus tõlkijale edastamata ning menetlusse võtmata. Kuna kaebajal polnud tasulise tõlke

jaoks piisavalt rahalisi vahendeid ning halduskohus veendus käesoleva haldusasja juurde

võetud tõendite põhjal kaebaja eesti keele oskuses, järeldas halduskohus õigesti, et taotluse

tagastamine oli õiguspärane ning kohustuslik kohtueelne menetlus seetõttu läbimata. Seega

oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel põhjendatud ning Tartu Halduskohtu

16.10.2014. a määrus on õiguspärane.

9. Kaebaja väitel on halduskohus rikkunud võrdsuse põhimõtet kohtus, sest talle ei määratud

esindajat. Kuna kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas esitanud ühtegi riigi õigusabi taotlust, ei

saanud ta halduskohtult riigi kulul esindaja määramist oodata.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 16.10.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi