3-14-51783/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedA. Maksimov esitas 14.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles väitis, et ei ole nõus Tartu Vanglalt saadud 13.08.2014. a vastusega nr 1-13/869-2. Kaebaja märkis, et nõue
Legislator headnote
AI generated3-14-51783/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 14.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles väitis, et ei ole nõus Tartu Vanglalt saadud 13.08.2014. a vastusega nr 1-13/869-2. Kaebaja märkis, et nõue
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
15.01.2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-51783
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju
summas 100 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt Tartu
Vangla 13.08.2014. a vastusega nr 1-13/869-2
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. Maksimov esitas 14.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles väitis, et ei ole
nõus Tartu Vanglalt saadud 13.08.2014. a vastusega nr 1-13/869-2. Kaebaja märkis, et nõue
male kadumise eest on 100 eurot.
2. Tartu Halduskohus 18.09.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta
ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Eelkõige pidi kaebaja täiendama
kaebust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-des 6-8 nõutud andmetega.
Lisaks tuli kaebajal märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed
kaebajale saabusid või milles varaline kahju väljendus.
3. Kaebaja esitas 28.09.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 9), milles märkis, et sai
kohtuniku määruse ning palus välja maksta Tartu Vangla tekitatud kahju. Kaebaja väitis, et
Tartu Vangla rikkus kirjavahetuse saladust. Lisaks palus kaebaja vabastada end riigilõivu
tasumisest ning märkis, et ootab kaitsjat.
4. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega (tl 13p) tagastas A. Maksimovi kaebuse
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis tema riigi õigusabi taotluse
rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 2). Halduskohus
märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi tähtaegselt kõrvaldanud ning kaebus ei
vastanud jätkuvalt HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Puuduste kõrvaldamise avalduses väga
üldiselt kirjavahetuse saladuse rikkumisele viitamine ei olnud halduskohtu hinnangu piisav
selgitus kaebuse menetlusse võtmiseks. Halduskohus märkis, et kaebust ei saa sisustada
haldusorgani poolt kaebajale antud vastuse või mõne muu dokumendi pinnalt. Eeltoodust
tulenevalt tagastas halduskohus A. Maksimovile tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
Halduskohus sai riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema
esindamiseks halduskohtumenetluses. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses
osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega oli
halduskohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei
pidanud halduskohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Lisaks märkis
halduskohus, et kaebuse täpsustamine ei eelda juriidilisi teadmisi ning halduskohtumenetluses
pole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt
selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,
seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja esitas 02.11.2014 määruskaebuse (tl 18), milles märgib, et sai Tartu Halduskohtu
16.10.2014. a määruse, siiani pole võimaldatud kaitsjat ning rikutud on võrdsuse põhimõtet
kohtus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
7. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste
asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise
kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud sõnaselget
taotlust Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna kaebaja on
määruskaebuses nimetatud määrust maininud, tuleb asuda seisukohale, et ta taotleb selle
tühistamist. Määruskaebuse põhjendustes on kaebaja maininud ainult riigi õigusabiga
seonduvat, kuid ringkonnakohus leiab, et kaebaja vaidlustab ka kaebuse tagastamist, kuna
kaebaja on mitmetes haldusasjades järjekindlalt väitnud, et ta ei saa ilma esindajata kaebuse
puudusi kõrvaldada.
8. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega
selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt
määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
Halduskohus selgitas kaebajale, et ta peab kaebusesse lisama HKMS § 38 lg-s 1 nimetatud
andmed ning määras puuduste kõrvaldamiseks piisavalt pika tähtaja. Kuna kaebaja seda ei
teinud ning kaebust polnud sellisel kujul võimalik menetleda, tagastas halduskohus kaebuse
õiguspäraselt. Asjaolu, et kaebajal ei olnud esindajat, ei oma tähtsust, kuna kaebuse
täpsustamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi.
9. Tartu Halduskohus jättis 16.10.2014. a määrusega rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi
kulul õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi
õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja §
201 lg-st 4. Kaebaja väidab, et halduskohus on rikkunud võrdsuse põhimõtet kohtus. HKMS §
2 lg 6 kohaselt tagab kohus kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele
tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste
menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Seega aitab halduskohus tagada poolte
võrdsust isegi juhul, kui ühel neist ei ole advokaadist esindajat.
10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 16.10.2014. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi