Legislator Case Law & Legislation
3-14-51783/24 AI generated

3-14-51783/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51783/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 14.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles väitis, et ei ole nõus Tartu Vanglalt saadud 13.08.2014. a vastusega nr 1-13/869-2. Kaebaja märkis, et nõue

Legislator headnote

AI generated

3-14-51783/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 14.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles väitis, et ei ole nõus Tartu Vanglalt saadud 13.08.2014. a vastusega nr 1-13/869-2. Kaebaja märkis, et nõue

Keywords

AI generated
consumer law cause of action unfair terms trade measures authorization to sue protection of the euro
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51783

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

summas 100 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt Tartu

Vangla 13.08.2014. a vastusega nr 1-13/869-2

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 14.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles väitis, et ei ole

nõus Tartu Vanglalt saadud 13.08.2014. a vastusega nr 1-13/869-2. Kaebaja märkis, et nõue

male kadumise eest on 100 eurot.

2. Tartu Halduskohus 18.09.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Eelkõige pidi kaebaja täiendama

kaebust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-des 6-8 nõutud andmetega.

Lisaks tuli kaebajal märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed

kaebajale saabusid või milles varaline kahju väljendus.

3. Kaebaja esitas 28.09.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 9), milles märkis, et sai

kohtuniku määruse ning palus välja maksta Tartu Vangla tekitatud kahju. Kaebaja väitis, et

Tartu Vangla rikkus kirjavahetuse saladust. Lisaks palus kaebaja vabastada end riigilõivu

tasumisest ning märkis, et ootab kaitsjat.

4. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega (tl 13p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis tema riigi õigusabi taotluse

rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 2). Halduskohus

märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi tähtaegselt kõrvaldanud ning kaebus ei

vastanud jätkuvalt HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Puuduste kõrvaldamise avalduses väga

üldiselt kirjavahetuse saladuse rikkumisele viitamine ei olnud halduskohtu hinnangu piisav

selgitus kaebuse menetlusse võtmiseks. Halduskohus märkis, et kaebust ei saa sisustada

haldusorgani poolt kaebajale antud vastuse või mõne muu dokumendi pinnalt. Eeltoodust

tulenevalt tagastas halduskohus A. Maksimovile tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Halduskohus sai riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema

esindamiseks halduskohtumenetluses. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses

osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega oli

halduskohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei

pidanud halduskohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Lisaks märkis

halduskohus, et kaebuse täpsustamine ei eelda juriidilisi teadmisi ning halduskohtumenetluses

pole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt

selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja esitas 02.11.2014 määruskaebuse (tl 18), milles märgib, et sai Tartu Halduskohtu

16.10.2014. a määruse, siiani pole võimaldatud kaitsjat ning rikutud on võrdsuse põhimõtet

kohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud sõnaselget

taotlust Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna kaebaja on

määruskaebuses nimetatud määrust maininud, tuleb asuda seisukohale, et ta taotleb selle

tühistamist. Määruskaebuse põhjendustes on kaebaja maininud ainult riigi õigusabiga

seonduvat, kuid ringkonnakohus leiab, et kaebaja vaidlustab ka kaebuse tagastamist, kuna

kaebaja on mitmetes haldusasjades järjekindlalt väitnud, et ta ei saa ilma esindajata kaebuse

puudusi kõrvaldada.

8. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Halduskohus selgitas kaebajale, et ta peab kaebusesse lisama HKMS § 38 lg-s 1 nimetatud

andmed ning määras puuduste kõrvaldamiseks piisavalt pika tähtaja. Kuna kaebaja seda ei

teinud ning kaebust polnud sellisel kujul võimalik menetleda, tagastas halduskohus kaebuse

õiguspäraselt. Asjaolu, et kaebajal ei olnud esindajat, ei oma tähtsust, kuna kaebuse

täpsustamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi.

9. Tartu Halduskohus jättis 16.10.2014. a määrusega rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja §

201 lg-st 4. Kaebaja väidab, et halduskohus on rikkunud võrdsuse põhimõtet kohtus. HKMS §

2 lg 6 kohaselt tagab kohus kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele

tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste

menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Seega aitab halduskohus tagada poolte

võrdsust isegi juhul, kui ühel neist ei ole advokaadist esindajat.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 16.10.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi