4-14-9182/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2015 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-9182 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungisekretär Jane Väli, Kristine Kriisk Tõlk Olga Nõmmemees, Riina Palmi Kohtuasi Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus K.R-ile määramiseks asenduskaristuse

Võlgnik K.R, isikukood xxx; elukoht: xxx xxx , töökoht Asja arutamise kuupäev 9.01.2015, 14.01.2015

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S

§ 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus

M Ä Ä R A S:

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus rahuldada.

Asendada

K.R-ile Ida Prefektuuri 07.12.2010 otsusega väärteoasjas nr 2440,10,010238 ahv 25 958,67 eurot arestiga 25 määratud rahatr

0 trahviühikut ehk ( )

kakskümmend viis päeva.

Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtulahend aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale selle kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele.

Aresti kandmise aja algust arvestada K.R-ile alates tema saabumisest karistuse kandmisele elukohajärgses arestikambris.

Määruse ärakiri edastada K.R-ile täitmiseks. ja PPA Ida prefektuurile -

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule.

2(3) ASJAOLUD JA MENETLUS

E VARASEM KÄIK

Ida Prefektuuri 07.12.2010 otsusega väärteoasjas nr 2440,10,010238 määrati K.R-ile Liiklusseaduse alusel karistuseks rahatrahv 250 § 74´1 lg 2, § 74´35 lg 1 ja LKindlS § 66´1 lg 1 trahviühikut s.o. 15 000 krooni ehk 958,67 eurot. Otsus jõustus 04.01.2011.

Rahatrahvi sissenõudmiseks K.R-i suhtes on 17.03.2011 algatatud nr täitemenetlus

042/2011/1319 ning täitmisteade on avaldatud 19.04.2011 Ametlikes Teadaannetes. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 24 lg 5 avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kä toimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud tte

Teadaanded avaldamisest. rahatrahvi. on kontrollinud Võlgnik pole tasunud Kohtutäitur võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht.

Võlgniku nimele on registreeritud kinnistu, mille väärtus ei ole küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 05.11.2014 Viru Maakohtule taotluse K.R-ile asenduskaristuse määramiseks. PPA Ida prefektuuri taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik K.R rahatrahvi

õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas täitemenetluse. teatas kohtutäitur rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga 06.05.2014 ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 2440,10,010238 rahatrahvi summas 958,67 eurot asendamine arestig a.

K.R seletas kohtuistungil, et trahvi ei ole tasunud, kuna , kui sel ajal ei töötanud

töötas siis sai miinimumpalka. alus asendada trahv ÜKT Kinnitas, et töö maht oleneb P -ga. aastaajast, talvel palju -d kas enne tööd ei ole ning saab leppida tööandjaga kokku, et teha ÜKT tööpäeva algust või teisel ajal.

Kohtute infosüsteemi kontrollimisel selgus, et K.R tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4579 -d, kuid see , mõistes talle lõppkaristuseks ÜKT

karistus j 12.08.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule äi tema poolt täitmata, mistõttu erakorralise ettekande.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud võlgniku, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Asja materjalidest Ida Prefektuuri 07.12.2010 otsusega nähtub, et väärteoasjas nr 2440,10,010238 K.R-ile Liiklusseaduse määrati § 74´1 lg 2, § 74´35 lg 1 ja LKindlS § 66´1 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv

0 trahviühiku ulatuses, s.o summas

958,67 eurot.

Kohtutäitur täitmise võimatuse aktist, mis on saadetud PPA Ida Natalja Malahhova 02.05.2014 prefektuurile , et rahatrahvi

nähtub sissenõudmine ei ole võimalik.

Vastavalt v seadustiku

1 teeb maakohus äärteomenetluse § 211 lg sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku

§ le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud -

rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

3(3)

Vastavalt karistusseadustiku 1, kui § 72 lg süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras ja vastavalt sama sätte -

lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

KarS § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub

võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks

Kohtu andmete kohaselt viibis K.R vahi all 10-12.02.2014 (3 päeva) ning viibis vangistuses 7 kuud alates 21.12.2011. Seega oli täitmise aegumine peatunud vahepeal 7 kuuks ja

3 päevaks. Rahatrahvi sissenõue aegub peale 07.08.2015.

K.R-ile oli Ida Prefektuuri 07.12.2010 otsusega karistuseks määratud rahatrahv trahviühikut, s.o. päeva aresti. 958,67 eurot, millele vastab 25

Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtu istungil ei ole menetlusalune isik

07.12.2010 tasunud. Tal puuduvad selleks otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad väärteomenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamis Mõjuvaid põhjusi eks ja seda ei ole taotletudki. rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.

Seega tuleb K.R-ile Ida Prefektuuri 07.12.2010 otsusega määratud rahatrahv 250 trahviühikut asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga päeva.

Kohus leiab, et antud juhul ei saa asendada aresti üldkasuliku tööga. K.R on olemas täistööajaga põhitöökoht ning kuigi kohtuistungil kinnitas K.R, et saab teha ÜKT-d enne tööpäeva algust või kokkuleppel tööandjaga tööajal leiab kohus, et aresti asendamine ÜKT-ga ei ole otstarbekas ja tuleb määrata kohesele ärakandmisele. Siinkohal arvestab kohus ka K.R-i varasemaid karistusi, sh käitumist käitumiskontrolli ajal ÜKT-de tegemisel kriminaalasjas nr 1- 14-4579 . , kus K.R hoidus ÜKT tundide tegemisest kõrvale

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik