1-14-1349/95 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-1349 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Urmas Reinola Kriminaalasi Andrei Zertsovi süüdistuses KarS § 120 ja KarS § 114 p

4 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31. märtsi 2014 aasta otsus Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava kaitsja Prokurör Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav Andrei Zertsov, ik: 37111010276 elukoht: XXXXXXXX X-X XXXXXXX, kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Tõkendit kohaldatud alates 07.09.2013.a, kahtlustatavana kinnipidamine 06.09.2013.a. Kaitsja Advokaat Urmas Simon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Määrata Advokaadibüroole Tibar & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Andrei Zertsov’ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 374,40 (kolmsada seitsekümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 62,40 (kuuskümmend kaks eurot ja nelikümmend senti).

2. KrMS 185 lg 2 alusel välja mõista Andrei Zertsovilt Eesti Vabariigi kasuks 374,40 (kolmsada seitsekümmend neli eurot ja 40 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas EE891010220034796011 või Swedpangas nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE

701700017001577198, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Andrei Zertsovile oli esitatud süüdistus selles, et ajavahemikus 2013 maikuust kuni 2013 septembrikuuni ta korduvalt ähvardas SZ tapmisega. Kannatanu tajus ähvardusi reaalselt, sest tal oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna kannatanu oli teadlik, et Andrei Zertsov oli kohtulikult karistatud tapmise eest. Seega pani Andrei Zertsov oma tahtliku tegevusega toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistati Andrei Zertsovi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tapmise, pani 05.09.2013. a kella 22.45 paiku, aadressil XXXXXXXXX XX, XXXXXXX asuva maja juures uuesti toime SZ tapmise katse. Seega pani Andresi Zertsov, oma tahtliku tegevusega toime kuriteo katse, mis oli suunatud tapmisele raskendavatel asjaoludel ning on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 – KarS § 114 p 4 järgi.

2. Harju Maakohus tunnistas Andrei Zertsovi süüdi KarS § 120 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 6 kuud. Samuti tunnistas maakohus Andrei Zertsovi süüdi KarS § 114 p 4 –§ 25 lg

2 järgi ja karistas vangistusega 12 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistis liitkaristuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust 30.10.2012. a Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse, 3 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ja mõistis liitkaristuseks 12 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas maakohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust luges alates 06.09.2013.a, so kahtlustatavana kinnipidamise päevast.

3. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Andrei Zertsovi kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist KarS § 120 järgi ja uus otsusega süüdistatava õigeksmõistmist. Samuti palus kaitsja osaliselt tühistada maakohtu otsus Andrei Zertsovi süüdimõistmises KarS § 114 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning teha uus otsus, millega kvalifitseerida Andrei Zertsovi tegu ümber KarS § 121 järgi.

4. 10. juuni 2014 aasta otsusega jättis Ringkonnakohus Harju Maakohtu 31. märtsi 2014 aasta otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Kaitsja taotlus õigusabiga seotud kulutuste kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

5. Süüdistatava kaitsja esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsiooni.

6. Riigikohus oma 02. detsembri 2014 aasta otsusega tühistas ringkonnakohtu 10. juuni 2014 aasta otsuse osas, milles jäeti läbi vaatamata kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Ennistati taotluse esitamise tähtaeg. Kriminaalasi saadeti kaitsja riigi õigusabi taotlust puudutavas osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.

TAOTLUS:

7. Kaitsja taotleb apellatsioonimenetlusega seonduvalt koos käibemaksuga 561,60 euro hüvitamist. Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutena on taotluses märgitud maakohtu otsusega tutvumine 2 tundi ja apellatsiooni koostamine 4 tundi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

8. Kriminaalkolleegium osutab, et kuna Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse vaid riigi õigusabi taotlust puudutavas osas, siis käesoleva otsuse tegemisel on menetlusese piiratud vaid eeltoodud küsimusega.

Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus hüvitada õigusabi osutamisega seotud kulutused summas 561,60 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kehtestab, et menetluskuluna on käsitatavad kaitsja määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Taotluses äranäidatud toimingute tegemisel kehtinud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ / edaspidi Korra/ punkti 21 kohaselt on määratud kaitsjatasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 360 eurot igas astmes. Arvestamata Korra p 7 kehtestatud ja käesolevas asjas kohalduvat erikoefitsienti 1,3, on kaitsja taotlenud menetluskulude hüvitamist eeltoodud maksimaalses summas. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud osas on taotlus põhjendamata. Kaitsja on osalenud maakohtus asja arutamisel, seega olid asjaolud talle teada. Maakohtu otsus ei ole pikk, kohtu järeldused mahuvad 5 lehele, mistõttu 2 tunnist otsuse analüüsi ei saa hinnata mõistlikuks ega põhjendatuks. Apellatsiooni koostamise ajakuluks on kaitsja märkinud 4 tundi. Ka sellist ajakulu ei ole alust hinnata põhjendatuks. Apellatsioonis on kaitsja enamuses kopeerinud maakohtule esitatud kirjalikke teese, mille koostamise on maakohus juba kaitsjale hüvitanud. Uusi õiguslikke argumente on apellatsioonis esitatud vaid vähesel määral. Tõendikogum ei olnud mahukas ega esitatud süüdistus juriidiliselt keeruline, mistõttu ei saa 4 tunnist ajakulu hinnata KrMS § 175 lg 1 p 4 kooskõlas olevaks. Kolleegium leiab, et arvestades nii otsuse mahtu kui apellatsioonis tõstatud küsimuste asjakohasust ning apellatsioonis uuesti juba maakohtule esitatud teeside kordamist, saab apellatsioonimenetlusega seotud toiminguteks kulunud põhjendatud ajaks lugeda kokku 4 tundi, mis koos Korra p 7 ettenähtud erikoefitsiendiga moodustab summa 312,00 eurot. Nimetatud summale lisandub käibemaks 62,40 eurot ning seega kuulub määratud kaitsjale hüvitamisele 374,40 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtuotsuse muutmata, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 p 1, seega jääb määratud kaitsja tasu summas 374,40 eurot süüdistatava Andrei Zertsovi kanda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, § 185 lg 2, riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse p-dest 7, 16,

21 rahuldab kaitsja tasu taotluse ulatuses 374,40 eurot.

Ivi Kesküla Meelika Aava Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/