3-14-52292/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52292

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

summas 5000 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt

nõutud

informatsiooni

Justiitsministeeriumile

edastamata jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.10.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 30.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 4), mille

kohaselt ta pöördub kohtusse kaebusega summas 5000 eurot alates 17.10.2013, kuna Tartu

Vangla ei edastanud informatsiooni Justiitsministeeriumile. Samuti palus kaebaja võimaldada

kaitsja. Kaebusele oli lisatud venekeelne kahju hüvitamise taotlus, millel on inspektor-

kontaktisik M. Ilumetsa allkiri (tl 2).

2. Tartu Halduskohus esitas 17.10.2014 Tartu Vanglale teabenõude (tl 5), milles palus teatada,

kas kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kahjunõude seonduvalt kaebuse asjaoludega ning kui

on, siis kas vangla on kahjunõude sisuliselt lahendanud või kaebajale tagastanud.

3. Tartu Vangla märkis 28.10.2014 saadetud vastuses (tl 6), et 07.02.2014 esitas A. Maksimov

28 kahju hüvitamise taotlust. Nende hulgas ei olnud taotlust kahju hüvitamiseks seoses

nõutud info edastamata jätmisega Justiitsministeeriumile. A. Maksimov oli aga nõudnud

kahju hüvitamist seetõttu, et vangla ei võta vastu Justiitsministeeriumile adresseeritud

pöördumisi. Kuna 07.02.2014 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlused olid venekeelsed,

siis 18.02.2014 kirjaga nr 1-13/157-2 jäeti A. Maksimovi võõrkeelsed taotlused menetlusse

võtmata ning tagastati temale. Kaebusele lisatud kahju hüvitamise taotlus, millel on inspektor-

kontaktisik M. Ilumetsa vastuvõtmise märge, on Tartu Vangla väitel seotud sellega, et A.

Maksimov viibib enda hinnangul ebaseaduslikult vanglas ning soovib alusetu kinnipidamise

rahalist hüvitamist. Tartu Vangla hinnangul ei tõenda sellise kahjunõude esitamine, et temal

oleks kohustuslik kohtueelne menetlus halduskohtule esitatud asjaolude pinnalt läbitud. Tartu

Vangla väitel esitas A. Maksimov 17.04.2014 vanglale kahju hüvitamise taotlused nr 1-

13/716-1 ja 1-13/721-1 seoses sellega, et vangla ei võta vastu Justiitsministeeriumile

adresseeritud pöördumisi. Tartu Vangla 23.04.2014 kirjaga jäeti taotlused menetlusse võtmata

ja tagastati A. Maksimovile. Tartu Vangla edastas halduskohtule 18.02.2014 ja 23.04.2014

kirjad, millega jäeti kahju hüvitamise taotlused menetlusse võtmata ning tagastati (tl 7-8p).

4. Tartu Halduskohus 30.10.2014. a määrusega (tl 9-10) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et

vangistusseaduse § 1¹ lg 8 näeb kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku

kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju

hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

Halduskohtu hinnangul on kaebaja käesoleva kaebusega seonduvatel asjaoludel kahjunõudega

17.04.2014 Tartu Vangla poole pöördunud. Halduskohus märkis, et kui kahju hüvitamise

taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on alati õigus pöörduda kohtusse. Halduskohus

viitas Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsusele asjas nr 3-08-2392, mille kohaselt on

kinnipeetaval sellises olukorras õigus halduskohtule kaebus esitada ainult juhul, kui

tagastamine toimus õigusvastaselt. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on Tartu Vangla

kaebaja 17.04.2014 esitatud kahju hüvitamise taotlused tagastanud õiguspäraselt, kuna

kaebaja eiras taotluste esitamise korda. Halduskohus viitas Justiitsministri 30.11.2000. a

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 49¹ lg-le 5, mille kohaselt võib vangla

keelduda võõrkeelse dokumendi tõlkimisest, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja

vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi

kaitsta. Halduskohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis

võimaldab tal oma õigusi kaitsta, viidates haldusasjas nr 3-14-51605 Tartu Vangla poolt

edastatud kaebaja eestikeelsetele pöördumistele ning kaebaja väitele haldusasjas nr 3-14-56

toiminud kohtuistungil, et ta saab eesti keelest aru. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus,

et kaebaja ei ole Tartu Vanglale 17.04.2014 esitatud kahju hüvitamise taotluste osas läbinud

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seonduvalt kaebusele lisatud venekeelse kahju

hüvitamise taotlusega nõustus halduskohus Tartu Vanglaga, et see ei tõenda kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimist ning lisas, et isegi kui kahjunõue seonduks käesoleva kaebuse

asjaoludega, ei saaks ka selle osas lugeda kohtueelset menetlust läbituks, kuna kaebaja eiras

taotluse esitamise korda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 04.11.2014 määruskaebuse (tl 13, tõlge tl 15), milles märgib, et sai

30.10.2014. a määruse, siiani pole esindajat ning rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud sõnaselget

taotlust Tartu Halduskohtu 30.10.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna kaebaja on

määruskaebuses nimetatud määrust maininud, tuleb asuda seisukohale, et ta taotleb selle

tühistamist. Määruskaebuse põhjendustes on kaebaja käsitlenud ainult riigi õigusabiga

seonduvat. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja pole nõus kaebuse tagastamisega olukorras, kus

talle pole riigi kulul esindajat määratud.

8. Tartu Halduskohtu

30.10.2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Halduskohus märkis õigesti, et kahju hüvitamise taotluse tagastamine

kohtueelses menetluses annab õiguse halduskohtusse pöörduda ainult juhul, kui taotluse

tagastamine oli õigusvastane. Kaebaja esitas kaebusega seonduvad kahju hüvitamise taotlused

Tartu Vanglale vene keeles. VSkE § 49¹ sätestab vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise

korra vanglates. VSkE § 49¹ lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise

taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. VSkE § 49¹ lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav

keeldub tõlketasu maksmisest ning vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt

tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, siis jäetakse taotlus tõlkijale edastamata ning

menetlusse võtmata. Kuna kaebajal polnud tasulise tõlke jaoks piisavalt rahalisi vahendeid

ning halduskohus veendus teistes haldusasjades esitatud tõendite põhjal kaebaja eesti keele

oskuses, järeldas halduskohus õigesti, et taotluse tagastamine oli õiguspärane ning kohustuslik

kohtueelne menetlus seetõttu läbimata. Seega oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel põhjendatud ning Tartu Halduskohtu 30.10.2014. a määrus on õiguspärane.

9. Kaebaja väitel on halduskohus rikkunud võrdsuse põhimõtet kohtus, kuna talle ei määratud

esindajat. Kuna Tartu Halduskohus 06.01.2015. a määrusega (tl 29-30) jättis kaebaja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata muuhulgas sellel põhjusel, et kaebaja on võimeline oma õigusi

ise kaitsma, pida ta selleks võimeline ka eelneva kohtumenetluse vältel. HKMS § 2 lg 6

kohaselt tagab kohus kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa

ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste

menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Seega aitab halduskohus tagada poolte

võrdsust isegi juhul, kui ühel neist ei ole advokaadist esindajat.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 30.10.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk