3-14-188/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja

koht

14.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-188

Haldusasi

Vahtang Kuršubadze kaebus Tallinna Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000

eurot

seoses

inimväärikust

alandavate

kinnipidamistingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Vahtang Kuršubadze määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Vahtang Kuršubadze

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määruse resolutsiooni punktid 1

ja 2.

3. Halduskohtul tuleb menetlust kahju hüvitamise nõudes seoses perioodil

23.04.2009–11.12.2010 Tallinna Vanglas viibimisega jätkata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja viibis perioodil 23.04.2009–13.01.2011 Tallinna Vanglas.

2.

12.12.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglale avalduse (tl 7) talle

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses aprillist 2009 kuni jaanuarini 2011

Tallinna Vanglas ebainimlikes tingimustes viibimisega summas 10 000 eurot ehk 500

eurot iga kuu eest.

3.

25.02.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1)

Tallinna Vangla vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt tekkis

määruskaebuse esitajale kahju seoses sellega, et ta viibis Tallinna Vanglas perioodil

23.04.2009–13.01.2011 kambris, kus talle ei olnud tagatud piisavalt isiklikku ruumi

ning pind ühe isiku kohta oli väiksem kui 3 m2. Määruskaebuse esitaja soovis

kaebuses talle kahju hüvitamist summas 10 000 eurot ehk 500 eurot iga Tallinna

Vanglas viibitud kuu eest.

4.

03.03.2014. a kirjaga (tl 50) andis Tallinna Vangla määruskaebuse esitajale

tähtaja 12.12.2013. a kahju hüvitamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks, sh

perioodi 23.04.2009–11.12.2011 osas nõude esitamisel tähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks.

5.

17.03.2014 kohtupäringule esitatud vastuses (tl 6) märkis Tallinna Vangla, et ei

ole määruskaebuse esitaja 12.12.2013. a kahju hüvitamise taotlusele vastanud.

6.

06.08.2014. a määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse.

11.09.2014 kaebusele esitatud vastuses (tl 45-48) märkis Tallinna Vangla, et

määruskaebuse esitaja ei ole Tallinna Vangla 03.03.2014. a puuduste kõrvaldamise

kirjale vastanud ning tulenevalt asjaolust, et määruskaebuse esitaja on pöördunud

kohtusse kaebusega hüvitise väljamõistmiseks ja kohus võttis kaebuse menetlusse,

lõpetab Tallinna Vangla määruskaebuse esitaja 12.12.2013. a kahjunõude menetluse

(tl 45).

7.

21.10.2014. a määruses (tl 66-67) asus kohus seisukohale, et kaebus

mittevaralise kahju hüvitamiseks perioodi 23.04.2009–11.12.2010 osas on esitatud

kaebetähtaega rikkudes ning kohustas määruskaebuse esitajat esitama selle nõude

osas kohtule tähtaja ennistamise taotluse. Kohus selgitas määruses, et kuna Tallinna

Vangla ei vaadanud määruskaebuse esitaja kahjunõuet tähtaegselt läbi, siis tuleb

kaebuse kohtusse laekumise hetkest kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda

lõppenuks ning kahjunõudes puuduste esinemise kontroll läheb haldusorganilt

kohtule.

8. Kaebaja esitas 05.11.2014 kohtule taotluse (tl 69-70), milles selgitas, et ta ei

teadnud, et Tallinna Vangla rikub seadust ja tema õigusi. Määruskaebuse esitaja

arvas, et ruumipuuduse tõttu tekkinud kannatused ja ebameeldivused olid sellised,

mis peavadki kinnipidamisega paratamatult kaasnema. Ta arvas, et vastustaja austab

inimõigusi ning seetõttu ei osanud ta arvata, et tegelikult vastustaja rikkus tema

õigusi. Määruskaebuse esitaja leiab, et vastustaja käitumine oli õigusvastane kogu

tema Tallinna Vanglas viibimise ajal ning ta ei pea esitama tähtaja ennistamise

taotlust ega tõendama kannatusi ja ebameeldivusi.

9. Tartu Halduskohus jättis 11.11.2014. a määrusega (tl 72-75) kaebetähtaja

ennistamata kahju hüvitamise nõudes perioodi 23.04.2009 – 11.12.2010 eest

(resolutsiooni p 1) ja kahju hüvitamise nõude selle perioodi eest läbi vaatamata

(resolutsiooni p 2). Sama määrusega jätkas kohus asja lahendamist kirjalikus

menetluses kahju hüvitamise nõude osas perioodi 12.12.2010–13.01.2011 eest ning

teavitas, et teeb kohtulahendi avalikult teatavaks 21.01.2015.

Halduskohus selgitas määruses, et tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17

lg-st 3 tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul,

arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või

pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest

või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale taotluse

kahju hüvitamiseks 12.12.2013 ning nõudis kahju hüvitamist perioodi 23.04.2009

kuni 13.01.2011 eest. RVastS § 17 lg 3 kohaselt ei oma tähtsust, millal kahju

tekitamine lõppes ja kaua kestis, vaid see, millal isik teadvustas, et talle kahju tekitati

ja kelle poolt. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest haldusasjas nr 3-3-1-93-13 on

isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates arestimaja tingimustes jätkuv

haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg

hakkab enamasti kulgema siis, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati, so antud

juhul 13.01.2011. Kahju hüvitamiseks taotluse esitamise tähtaja seisukohast ei ole

oluline, et määruskaebuse esitaja ei teadnud varem, et vastustaja rikkus tema õigusi

ega järginud seadusi. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja alguseks ei ole

vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Mittevaralise kahju tekkimisest

saab isik üldjuhul teada kohe, kuna selline kahju on seotud isiku hingeliste

üleelamiste ja sisemise rahuga. Kohtu hinnangul ei saa määruskaebuse esitaja väita,

et ta sai talle mittevaralise kahju tekitamisest teada hiljem, kuivõrd ta pidi kahju

tekitamist taluma vahetult iga päev peaaegu kaks aastat järjest, viibides sellistes

tingimustes, mis tema emotsionaalset seisundit mõjutasid. Ka kaebuses tunnistab ta,

et tundis ebameeldivusi küll varem, kuid arvas, et need olid talle tekitatud vangla

poolt õiguspäraselt. Kahjust teadasaamine ja kahju tekitaja teo õigusvastasus on

erinevad mõisted ning kaebetähtaja seisukohast ei ole need omavahel seotud.

Seega leiab kohus, et taotluse esitamise ajaks 12.12.2013 oli kaebetähtaeg

möödunud.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval või vahistatul

õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et

ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätnud. Kohtu pädevuses on kontrollida, kas kohtueelne kord oli

nõuetekohaselt läbitud. Kuivõrd antud juhul ei ole haldusorgan otsustust kohtueelses

menetluses teinud ega lahendanud ka küsimust tähtaja osas, peab kohus

kontrollima, kas kohtueelne menetlus oli nõuetekohaselt läbitud ning lahendama

tähtaja ennistamise küsimuse. Kohtule esitatud avalduses tähtaja ennistamiseks ei

ole ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks. Tähtaja möödalaskmist ei saa

põhjendada sellega, et määruskaebuse esitaja ei teadnud, et vangla rikkus tema

õigusi. Selleks, et kaebus oleks tähtaegne kogu kinnipidamise aja suhtes, oleks

määruskaebuse esitaja pidanud esitama taotluse vanglale hiljemalt 23.04.2012.

Tema esitas selle aga poolteist aastat hiljem 12.12.2013 ning 23.04.2012

kuupäevaks viibis määruskaebuse esitaja juba rohkem kui aasta teises vanglas.

Seega on määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud

ning kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg kohtueelses menetluses tuleb jätta

ennistamata. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda, et kohtueelne kord ei olnud

nõuetekohaselt läbitud. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt,

nt ei esita kaebust tähtaegselt, siis ei ole hilisem halduskohtusse pöördumine lubatav.

Seega tuleb kaebus kahju hüvitamise nõude osas perioodi 23.04.2009–11.12.2010

osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ning HKMS § 121 lg 1

p 4 alusel läbi vaatamata selles nõudes nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmise tõttu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. 03.12.2014 saabus halduskohtule määruskaebus (tl 86) Tartu Halduskohtu

11.11.2014. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.

Määruskaebuse esitaja hinnangul on halduskohus rikkunud Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 3 ning ebaõigesti leidnud, et ta on

kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotlust esitades rikkunud tähtaega.

Määruskaebuse esitaja sõnul ei teadnud ta 12.12.2013, et tema õigused Tallinna

Vanglas olid rikutud. Perioodil 23.04.2009–13.01.2011 Tallinna Vanglas viibimise ajal

rikuti tema õigusi. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tulenevalt RVastS § 17

lg-st 3 tuli tal esitada kahju hüvitamise taotlus 10 aasta jooksul kahju tekitamisest.

Talle on kahju tekitatud alates 23.04.2009 ning avalduse kahjuhüvitise

väljamõistmiseks esitas ta kohtusse vähem kui kolme aasta pärast, kuigi tal oli

selleks aega 10 aastat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu

11.11.2014. a määruse punktid 1 ja 2 tühistada.

12. Määruskaebuse esitaja on Viru Vangla kinnipeetav, kes viibis perioodil

23.04.2009–13.01.2011 Tallinna Vanglas. 12.12.2013 registreeriti Tallinna Vanglas

määruskaebuse esitaja taotlus talle nimetatud perioodil Tallinna Vanglas viibimisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning 25.02.2014 saabus kohtule

samasisuline kaebus. Kuivõrd Tallinna Vangla kinnitas kohtule, et vanglale esitatud

kahju hüvitamise taotlus on tähtaegselt lahendamata ning määruskaebuse esitaja

tasus kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu, võttis halduskohus kaebuse

menetlusse. 21.10.2014. a määruses asus halduskohus seisukohale, et kaebus

Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks perioodi 23.04.2009–

11.12.2010 osas on esitatud kaebetähtaega rikkudes, ning kohustas määruskaebuse

esitajat esitama kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus. Vaidlustatud määruse

resolutsiooni punktidega 1 ja 2 jättis halduskohus perioodi 23.04.2009–11.12.2010

osas esitatud nõude esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas

selle perioodi osas menetluse. Määruse põhjendustes märkis kohus, et loeb perioodi

23.04.2009–11.12.2010 osas esitatud kahju hüvitamise nõudes kohtueelse

menetluse mitteläbituks. Määruse resolutsioonis jättis kohus aga kaebuse läbi

vaatamata kaebetähtaja ennistamise tõttu.

13. Käesolevas asjas on Tallinna Vangla kohtule 17.03.2014 esitatud vastuses

kohtunõudele (tl 6) märkinud, et määruskaebuse esitaja kahjunõue on vangla poolt

tähtaegselt lahendamata. Pärast kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist täpsustas

Tallinna Vangla (tl 45-48p), et andis 03.03.2014. a kirjaga määruskaebuse esitajale

tähtaja kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks, määruskaebuse esitaja aga ei

vastanud sellele kirjale. Kuna määruskaebuse esitaja oli kahju hüvitamise nõudes

pöördunud kohtusse ja kohus võttis kaebuse menetlusse, siis lõpetas vangla

kahjunõude menetluse. Eeltoodust tulenevalt oli vanglale 12.12.2013 esitatud kahju

hüvitamise taotluse nõuetekohasuse kontroll vähemalt kaebusele vastuses esitamise

ajaks vangla poolt lõpetatud ning seda, kas määruskaebuse esitaja on

nõuetekohaselt järginud kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korda, pidi

edaspidi kontrollima halduskohus.

14. Vaidlustatud määruses asus halduskohus seisukohale, et määruskaebuse esitaja

kahju hüvitamise taotlus oli Tallinna Vanglale esitatud osaliselt tähtaega ületades,

ning leidis, et kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.

Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib

mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu

kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis,

kui isik on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning

üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus.

VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus

kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu

kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada

saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest

arvates.

15. Asjas ei ole vaidlust, et määruskaebuse esitaja viibis Tallinna Vanglas

ajavahemikul 23.04.2009–13.01.2011 ning ka tema kahju hüvitamise nõue on seotud

just selle kinnipidamisperioodiga. Seega viibis määruskaebuse esitaja antud juhul

Tallinna Vanglas ühel jätkuval perioodil. Riigikohus on arestimaja

kinnipidamistingimustega seotud kahju hüvitamise nõude puhul selgitanud, et isiku

kinnipidamine inimväärikust alandavates arestimaja tingimustes on jätkuv

haldustoiming. Selles lahendis märkis Riigikohus järgmist: „Kogu selle perioodi vältel

toimus kaebajale kahju tekitamine ning kahju lõplik ulatus selgus isikule pärast

jätkuva toimingu lõppemist. Sellises olukorras on kahjust teadasaamise hetkeks

RVastS § 17 lg 3 ja HKMS v.r § 9 lg 4 mõttes üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale

jätkuva toiminguga kahju tekitamine ja on täidetud RVastS § 17 lg 3 tingimused.

Seega hakkab jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg enamasti

kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati. Kaebuse esitamise tähtaeg võib

erandina hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai

või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem.“ (RKHKo 06.03.2014,

3319313, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei erine kinnipeetava või vahistatuna

vanglas viibimine oma käesolevas asjas olulises osas arestimajas viibimisest. Siiski

on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul asunud ebaõigele seisukohale, et

määruskaebuse esitaja pidi antud juhul talle tekitatud kahjust teada saama varem,

kuna ta pidi talle tekkinud hingelisi kannatusi taluma vahetult iga päev peaaegu kaks

aastat järjest. Riigikohus on eelviidatud lahendis rõhutanud, et kaebetähtaeg saab

hakata kulgema alles siis, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama teada kahju lõplikust

ulatusest. Ka ringkonnakohtu hinnangul on hetk, millest tuleb arvestada kaebetähtaja

kulgema hakamist, just kahju lõplikust ulatusest teadasaamine. Käesoleval juhul ei

saanud määruskaebuse esitaja tema jätkuva kinnipidamise kestel teada, milliseks

kujuneb kinnipidamise kestus ning seega talle väidetavalt tekitatud lõplik kahju, ega

olnud seega varasemalt kohustatud asuma oma õigusi kaitsma. Seega sai RVastS §

17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks hakata kulgema

alles määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglas kinnipidamise lõppemisele järgnevast

päevast, so 14.01.2011, sest alles siis pidi talle olema selge jätkuva toiminguga talle

väidetavalt tekkinud lõpliku kahju ulatus. Esitades Tallinna Vanglale kahju hüvitamise

taotluse 12.12.2013, so vähem kui kolme aasta möödudes, ei ole määruskaebuse

esitaja RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega ületanud.

16. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ebaõigesti jätnud kaebuse kahju

hüvitamise nõudes perioodi 23.04.2009–13.01.2011 osas läbi vaatamata ning Tartu

Halduskohtu 11.11.2014. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tuleb tühistada.

Halduskohtul tuleb menetlust kahju hüvitamise nõudes nimetatud perioodi osas

jätkata.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/