3-14-53013/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-53013 Haldusasi Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus varjupaigataotleja N.A.A.E.

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.A.A.E. määruskaebus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja N.A.A.E. Vastustaja Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.12.2014 ajavahemikus kell 19.00 kuni 20.25 Põlva maakonnas Värska vallas Kolodavitsa külas ületasid Sudaani Vabariigi kodanikud M. M. A. A. ja N. A. A. E. ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. N. A. A. E. il puudus isikut tõendav dokument ning isik tuvastati tema ütluste järgi. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti N. A. A. E. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel 02.12.2014 kell 20.37 kuni 48 tunniks kinni. 02.12.2014 kell 22.22 avaldas isik Politseija Piirivalveametile (PPA) suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS-i alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 15 lg 1 p-de 2 ja p 3, § 15 lg 6 ning § 361 lg 2 p-de 1, 2, ja 4 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. 02.12.2014 esitas N. A. A. E. varjupaigaja elamisloa taotluse, mis võeti vastu ja registreeriti nr 70014101084 all. PPA ei ole taotluse suhtes otsust teinud.

2. PPA esitas 04.12.2014 Tartu Halduskohtule taotluse N. A. A. E. i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks VRKS § 36² lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud asjaolud. Taotluse põhjendused:

Isikul puuduvad reisidokumendid, isik tuvastati tema enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on tunnistanud, et jättis teadlikult dokumendi vahendaja kätte pärast piirikontrolli läbimist lennujaamas. Seega puuduvad ametlikud andmed, mille alusel isikut ja kodakondsust tuvastada ja kontrollida. Dokumentideta ei saa veenduda, et isik on see, kelleks ta end nimetab. Seega esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud asjaolud. PPA poolt on kindlaks tehtud, et

N. A. A. E. i suhtes esineb vastavalt VSS § 68 p-le 8 põgenemise oht. Isik on teadlikult saabunud Eesti Vabariiki õigusvastaselt, tema tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule piiriületusele, milline fakt annab kinnitust selle kohta, et isik on valmis õigusrikkumiseks ja puudub alus arvata, et isik sellist käitumist tulevikus väldiks ning ta võib olla motiveeritud põgenema, viibides varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Isik väitis, et soovis minna ükskõik millisesse Euroopa Liidu riiki, et seal leida paremat elu ja kaitset. Antud fakt kinnitab, et varjupaigataotlejate keskuses viibides on isik teiste poolt mõjutatav, läheb kergesti kaasa teiste poolt pakutud ideedega ja võib olla motiveeritud põgenema ning isik ei tulnud Eestisse kindla sooviga just siin kaitset paluda, vaid on rahul ükskõik millise Euroopa Liidu riigiga. Samuti võib isik vabaduses viibides langeda inimkaubanduse ohvriks, sest Sudaanist kuni Euroopa Liitu jõudmiseni korraldas tema reisi smugeldaja, kelle ideedega oli isik nõus. Samuti ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et

N. A. A. E. i kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist VRKS § 4 lg-tes

1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-tes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid menetlustoiminguid. Kuna VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Põgenemisohtu ei ole võimalik välistada. Leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist.

3. 04.12.2014 kohtuistungil selgitas N. A. A. E. , et on sündinud 20.10.1982 Sudaanis, on käinud ülikoolis ning tal on diplom elektriinseneri erialal. Abielus ei ole, aga muidu on tal suur pere. 20.11.2014 lahkus Sudaanist Türki ja sealt lennukiga Venemaale. Sudaanist lahkus, kuna olukord oli ebastabiilne ja seal oli sõda. Sudaanlasest smugeldaja lubas viia Euroopasse, mille eest N. A. A. E. maksis 3000 dollarit. Passi andis isik 21.11.2014 pärast Venemaale jõudmist lennujaamas smugeldaja kätte. Sudaanis öeldi, et see smugeldaja on professionaal ning ta viib sinna Euroopa riiki, kus on turvaline ja kaitse olemas. Eestisse ei sattunud kogemata, vaid teadis, et see on ka Euroopa ja seal on head tingimused.

4. Tartu Halduskohus andis 04.12.2014. a määrusega loa varjupaigataotleja

N. A. A. E. i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 04.12.2014 kuni VRKS § 36¹ lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse põhjendused:

Olukorras, kus isikusamasuse ja kodakondsuse kohta puuduvad muud tõendid peale isiku enda ütluste, esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Dokumentide puudumisel ei ole võimalik PPA-le ette heita, et isikusamasust ja kodakondsust pole kahe päevaga kindlaks tehtud. VRKS § 361 lg 2 p 4 eelduste kontrollimisel saab põgenemisohu kontrollimisel lähtuda ka VSS §-st 68. VSS § 68 p 8 eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Kuna N. A. A. E. on esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole käesolevaks ajaks otsust langetatud, on tal VRKS § 10 lg-st 1 tulenev õigus Eestis viibida.

Varjupaigataotluse tagasilükkamisel saab varjupaigataotleja kaotada VRKS § 25 lg-st 2 tulenevalt õiguse Eestis viibimiseks. Samuti ei saa tuvastada põgenemise ohtu muudest asjaoludest. Eesti ametivõimude eest pole isik ka ennast varjanud. Seega ei ole VRKS § 361 lg 2 p 4 eeldused täidetud. Samas on Tartu Ringkonnakohus 29.11.2013. a määruses nr 3-13-2162 selgitanud, et varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisab ka ühe VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluse esinemisest. Järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus.

Vajalik on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lg-s 1 ning § 22 lg-tes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Samuti on järelevalvemeetmed olemuselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt teada ning kellel on olemas kehtivad reisidokumendid. Pärast isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimist saab PPA uuesti hinnata, kas esineb jätkuvalt vajadus isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks. Kuna VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks.

Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt (VRKS § 364 lg 1). Arvesse ei võetud PPA taotluses märgitud argumente, mis räägivad sisuliselt vajadusest kaitsta isikut tema enda eest, kuivõrd varjupaigamenetluses ei ole võimalik isikult võtta vabadust tema kaitsmise eesmärgil argumendiga, et ta on kergesti mõjutatav või et vastasel juhul võib tal tekkida oht langeda inimkaubanduse ohvriks ning taoliste argumentide kasutamine täiskasvanud teovõimelise isiku suhtes on õigusriigis kohatu.

Riigil lasub küll kohustus varjupaigataotlejale kaitset pakkuda, kuid isikult vabaduse võtmine ei saa olla meetmeks, mida riik esitab vastava kohustuse täitmise vahendina. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. N. A. A. E. esitas 15.12.2014 määruskaebuse (pealkirjastatud apellatsioonitaotlusena), milles märkis, et loodetavasti vaadatakse läbi 04.12.2014 tehtud kohtulahend, mille alusel ta paigutati teadmata põhjustel kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse. Määruskaebuse kohaselt on tal vajalikud dokumendid, mis tõendavad tema isikut. Ta on Sudaanist ning tal on dokumendid, mis tõendavad tema kodakondsust. N. A. A. E. loodab, et ta vabastatakse.

6. PPA esitas 05.01.2015 vastuse määruskaebusele, milles jäi oma 04.12.2014 esitatud taotluse juurde. Vaidlustatud määrus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Põhjendamatu on isiku väide, et ta ei ole teadlik, mis põhjusel ta kinnipidamiskeskusesse paigutati. N. A. A. E. ile selgitati, et kinnipidamiskeskusesse paigutamist taotletakse, kuna isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ja selgitamist vajavad tema isik, kodakondsus ja muud menetluses olulised asjaolud. Isik osales ka kohtuistungil, kus taotleti tema paigutamist kinnipidamiskeskusesse.

Istung toimus araabia keele tõlgi osalusel. Isikule edastati araabiakeelne tõlge kohtumäärusest. Lisaks on ta oma kaebuses viidanud kaasas olevatele dokumentidele. Isiku asjade läbivaatuse käigus leiti dokumendid ja dokumentide koopiad. Araabiakeelsed dokumendid olid esialgsetel andmetel järgnevad: sünnitunnistus, millega isa tõendab, et isik on tema poeg; inseneri kotta registreerimise tunnistus; perekonnaseisuameti väljavõtte koopia; põhihariduse tunnistus, keskkooli lõputunnistuse koopia; koopia Sudaani passi isikuandmete lehest, kus puudub nimi, ning kooli ringkäiguleht.

Kõrgkooli diplom ja hinnete leht olid ingliskeelsed. N. A. A. E. i enda sõnade kohaselt võttis smugeldaja pärast Vene Föderatsiooni jõudmist ja lennujaamas piirikontrolli läbimist passi ära. Isikul puudub pass. Kaasas olnud dokumendid ja koopiad vajavad põhjalikku uurimist ning ekspertiisi, tegemaks kindlaks, millised on tõesed ja kas nad kuuluvad varjupaika taotlevale isikule. Ükski kaasas olnud dokumentidest ei vastanud isikut tõendavate dokumentide seaduses (ITDS) sätestatud tingimustele. N. A. A. E. il ei olnud Eestisse saabudes kaasas reisidokumenti vastavalt ITDS § 7 lg-le 1.

ITDS § 2 lg 1 kohaselt on isikut tõendav dokument riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. Isikul on kaasas fotoga ülikooli tunnistus, mis ei ole isikut tõendav dokument. Samas ei ole välistatud, et isik võib esineda kellegi teise nimega ja väidetavalt isikule kuuluvale passi koopial puudub isiku nimi, sünniaeg ja sünnikoht. Kaasas olevate dokumentide põhjal ei ole välistatud, et isik on kasutanud kellegi teise identiteeti.

Kõik N. A. A. E. i poolt esitatud dokumendid ja dokumentide koopiad on varjupaigamenetleja poolt 02.01.2015 saadetud PPA Teabeja haldusbüroo teabeanalüüsi talitusse ekspertiisi. Käesoleval hetkel ei ole ekspertiisi tulemusi veel saadud ja PPA on endiselt seisukohal, et kuni puuduvad originaaldokumendid isiku tuvastamiseks, esineb kahtlus, et isik on ennast nimetanud teise isikuna. Kui ekspertiisi tulemusel puuduvad dokumentidel võltsingu tunnused ning on langenud ära kahtlus isikusamasuses ja edaspidise varjupaigamenetluse käigus isiku poolt antud ütlused ühtivad dokumentidel olevate andmetega, langeb ära ka isiku kinnipidamise alus.

PPA juhtis tähelepanu, et kaebaja on esmastes ütlustes väitnud, et ei oska ühtki keelt peale araabia keele, kuid 14.12.2014. a taotluse kirjutas ta inglise keeles. Kaebaja on varjanud oma keelteoskust ja üles näidanud koostöösoovimatust. Lähtudes asjaoludest, et isik on varjanud oma keeleoskust ja on oma dokumendi vabatahtlikult Venemaal loovutanud, võib isiku käitumine näidata, et ta on teinud kõik oma õige identiteedi varjamiseks. Isik on ületanud ebaseaduslikult kontrolljoont, lisaks on ta oma sõnade kohaselt eesmärgipäratult kasutanud talle antud võimalust Venemaal viibida.

Isik on üles näidanud lugupidamatust seaduskuulekusele ja võib esineda ka oht, et ta varjab ennast menetlustoimingute eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et N. A. A. E. i esitatud apellatsioonitaotlust tuleb käsitada määruskaebusena Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Tartu Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et N. A. A. E. i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused, kuid PPA taotluses viidatud VRKS § 361 lg 2 p 4 eeldused ei ole käesolevas asjas täidetud. Seega andis halduskohus loa N. A. A. E. i kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p-dele 1 ja 2 tuginedes. Halduskohtu määrust on vaidlustanud üksnes N. A. A. E. . Eeltoodut arvestades saab ringkonnakohus anda hinnangu vaid halduskohtu määruse õiguspärasusele VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise osas.

9. VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud termini „vältimatu vajadus“ tõlgendamisel tuleb pöörduda seaduseelnõu seletuskirja poole. Seaduseelnõu 354 SE teise lugemise seletuskirja kohaselt on kinnipidamine võimalik väga rangelt ainult lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse olemasolul, kui §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (nt on suur oht, et isik vaatamata järelevalvemeetmete kohaldamisele siiski põgeneb). Kinnipidamine peab olema rangelt kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (hinnatakse selle eesmärki, vajalikkust, mõõdukust), samuti tuleb võtta arvesse iga üksikjuhtumi hindamisel konkreetse varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid (nt tema haavatavus jms). Lõikes 2 on selgelt sätestatud, et varjupaigataotleja kinnipidamine peab olema vältimatult vajalik, s.t muul viisil ei saa tagada varjupaigamenetlust. Kokkuvõttes peab isiku kinnipidamine olema äärmiselt põhjalikult läbi kaalutud ning tõepoolest viimane abinõu menetluse tagamiseks“ (Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus SE, II lugemise seletuskiri, 22.05.2013, http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&enr=354SE&koosseis=12). Ringkonnakohus osutab täiendavalt pärast nimetatud seaduse Riigikogus vastuvõtmist vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013. a direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud), art 8 lg-le 2, mis sätestab: „Liikmesriigid võivad vajaduse korral ja igat juhtumit eraldi hinnates pidada taotlejat kinni, kui muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.“ Eelnevat aluseks võttes on ringkonnakohus seisukohal, et vältimatu vajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta kõigepealt seda, kas kinnipidamise asemel oleks võimalik taotletav eesmärk saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud meetmete abil. Kui ükski nimetatud meetmetest ega ka nendest mitme koosmõjus kohaldamine ei viiks piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni, avaneb võimalus kohaldada VRKS § 362 lg-t 2 koosmõjus § 361 lg-ga 2.

11. Kaebaja leidis määruskaebuses, et tal on olemas tema isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et N. A. A. E. il kaasas olnud dokumente ei saa pidada isikut ega kodakondsust tõendavateks dokumentideks. VRKS § 132 lg 1 sätestab, et VRKS-ist tulenevate menetlustoimingute sooritamisel on haldusorgan kohustatud tuvastama isiku või kontrollima tema isikusamasust. VRKS võimaldab isikut tuvastada isikut tõendava dokumendi, biomeetriliste andmete, DNA andmete või muude tõendite põhjal (VRKS §-d 133 – 136). Praegusel juhul vaieldakse selle üle, kas N. A. A. E. il oli olemas isikut (ja kodakondsust) tõendav dokument. VRKS §

133 lg 2 kohaselt isik tuvastatakse ja tema isikusamasust kontrollitakse ITDS § 2 lg-s 2 sätestatud dokumendi alusel või välisriigi reisidokumendi alusel. ITDS § 2 lg 2 kohaselt on ITDS alusel väljaantavad dokumendid isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus ja tagasipöördumise luba. ITDS § 3 lg 1 p 2 kohaselt on reisidokument seaduses riigipiiri ületamiseks ettenähtud Eesti dokument (p 1) või välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument (p 2). Haldusasja toimikust nähtuvalt ei ole

N. A. A. E. il kaasas ühtegi ITDS § 2 lg-s 2 nimetatud dokumenti ega ka välisriigi reisidokumenti (ITDS § 3 lg 1 p 2). Isikul on küll kaasas erinevaid dokumente, millest osadel on isiku pilt ning märgitud nimi ja kodakondsus, kuid neid dokumente ei saa pidada isikut tõendavateks dokumentideks, lähtudes VRKS § 133 lg-st 2 ja ITDS § 2 lg-st 2. Lisaks on isik ise tunnistanud, et andis oma passi Venemaal smugeldaja kätte. Seega N. A. A. E. il puudus isikut tõendav dokument, mistõttu ei olnud PPA-l kahe päevaga võimalik tõsikindlalt tuvastada, et isik on tõepoolest Sudaani kodanik N. A. A. E. . Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et taotluse rahuldamine N. A. A. E. i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 pdes 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata, tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2.

12. Taotlusest nähtuvalt on PPA kaalunud VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist, kuid leidnud, et need ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning võivad takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga selles, et kohaldatav meede on vajalik ja proportsionaalne. Isiku paigutamine majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1) ja tema suhtes VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamise variandi rakendamine ei teeniks PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib antud juhtumi asjaolusid arvesse võttes takistada isiku tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et ebaseadusliku piiriületuse eesmärgil varjas isik end tahtlikult ametivõimude eest. Ringkonnakohus nõustub, et antud fakt näitab, et isik ei pruugi soovida teha koostööd ametivõimudega varjupaigamenetluse läbiviimiseks, kuna isiku saabumise ja käitumise asjaolud annavad alust karta võimalikku menetlusest kõrvalehoidmist. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

13. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest VRKS § 36¹ lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Seega kui PPA tuvastab edasise menetluse käigus N. A. A. E. iga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.

14. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et määruskaebuses esitatud väide, et N. A. A. E. on talle teadmata põhjustel kinnipidamiskeskusesse paigutatud, on alusetu. N. A. A. E. osales 04.12.2014 halduskohtus istungil, kuhu oli kaasatud ka tõlk. PPA selgitas istungil enda taotluse põhjuseid ning seega pidi N. A. A. E. tõlgi vahendusel neid põhjuseid mõistma. Kaebaja sai küll halduskohtu 04.12.2014. a määruse araabiakeelse tõlke kätte alles pärast määruskaebuse esitamist, s.o 24.12.2014, kuid määruskaebusest nähtub, et kaebaja oli üldjoontes teadlik kinnipidamiskeskusesse paigutamise põhjusest (isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide puudumine).

15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus N. A. A. E. i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määruse muutmata.

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/