2-14-18117/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2015, Tartu Tsiviilasja number 2-14-18117 Tsiviilasi Jelena Klemetsi kaebus Narva kohtutäitur Andrei Kreki

17. aprilli 2014 otsuse peale täiteasjas nr 066/2014/511 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 22. oktoobri 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jelena Klemetsi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Jelena Klemets (ik: XXX) Vastustaja: Narva kohtutäitur Andrei Krek

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 22. oktoobri 2014 määrus muutmata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta menetluskulud maaja ringkonnakohtus Jelena Klemetsi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jelena Klemets (avaldaja) esitas 30.04.2014 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Narva kohtutäitur Andrei Kreki 17.04.2014 otsuse täiteasjas nr 066/2014/511 osas, millega avaldaja kaebus elukoha puutumatuse osas jäeti rahuldamata, ja teha asjas uus otsus, millega avaldaja kaebus rahuldada. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur A. Kreki menetluses täiteasi nr 066/2014/511, mis on algatatud sissenõudja korteriühistu Olevi 30 10.03.2014 täitmisavalduse ja 13.12.2013 vara enampakkumise akti nr 066/2013/972 alusel. Kohtutäitur nõuab avaldajalt eluruumi vabastamist. Avaldaja esitas kohtutäiturile tema alusetu nõude osas kaebuse. Avaldaja ei vaidlusta, et alates 13.12.2013 on XXX korteriomandi omanik KÜ Olevi 30, kuid leiab, et avaldaja elukohast sundväljatõstmiseks puudub seaduslik alus, kuna korter on avaldaja ja avaldaja laste, kellest üks on alaealine, ainuke registreeritud elukoht. Avaldaja on teinud korteriühistule korduvalt ettepanekuid sõlmida avaldajaga üürileping, olles nõus maksma tasu alates omaniku vahetuse päevast, kuid korteriühistu ei ole sellega nõustunud. Korterist väljatõstmine on seadusevastane, kuna puudub kohtulahend, millega avaldaja asutamisõigus korteris tunnistatakse lõpetatuks, või avaldaja nõusolek, sest elukoht on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) kohaselt puutumatu. Väär on kohtutäituri väide formaliseerituse printsiibist, kuna mitte mingit dokumenti peale enampakkumise akti (mis on koostatud sama kohtutäituri poolt) ei ole täitmisavalduse juurde lisatud. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et mingit muud elukohta avaldajale pakutud ei ole.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi – 13.12.2013 vara enampakkumise akti. Kohtutäitur kontrollis kinnistusregistri andmeid ning leidis, et sissenõudja on enampakkumise tulemusena kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Täitedokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Seega täitemenetluse alustamise tingimused on täidetud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt on kohtutäitur kohustatud kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid (3-2-1-119-02). Seetõttu ei saa kohtutäitur anda hinnangut võlgniku kaebuse põhjendustele. Kohtutäitur leidis, et esitatud täitedokument kuulub täitmisele. Võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile kehtivat üürilepingut ega muud dokumenti, mis annaks talle õiguse selles eluruumis viibida. Kinnistusregistris ei ole kandeid üürilepingute kohta. Asjaolu, et võlgnik on registreerinud korteri oma elukohaks, ei anna temale selle kasutusõigust. Kohtutäitur selgitas võlgnikule 17.04.2014 otsuses, et võlgniku toodud asjaolude hindamine on kohtu pädevuses. Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist. Võlgnik ei ole seda võimalust kasutanud.

3. Viru Maakohus kohustas 10.09.2014 kirjaga avaldajat esitama kohtule täiendavaid tõendeid XXX eluruumi kasutamise õiguse osas.

Avaldaja vastas, et tal puudub korteri suhtes üürileping, sest korteri praegune omanik on keeldunud lepingut sõlmimast.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 22. oktoobri 2014 määrusega Jelena Klemetsi kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 17. aprilli 2014 otsuse peale täiteasjas nr 066/2014/511 rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel Jelena Klemetsi kanda. Määruse kohaselt koostas kohtutäitur A. Krek 20.03.2014 täiteasjas nr 066/2014/511 kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille järgi algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse 13.12.2013 vara enampakkumise akti ja sissenõudja täitmisavalduse alusel. Nõude sisuks on XXXX korteriomandi valduse väljanõudmine.

Avaldaja viitab kaebuses PS §-le 33, mille kohaselt on omand puutumatu. PS § 33 ja § 34 mõtte järgi on inimese kodu ning elukoht puutumatud. Nimetatud sätete kohaselt saab elukohast sundkorras väljatõstmine toimuda üksnes kohtuotsuse alusel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 15 järgi on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu.

Vaidluse õiguse lõppemise üle lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Kui enampakkumisel müüdud kinnisasja valdajaks on võlgnik (endine omanik), siis lõpeb tema õigus asja vallata enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnisasja (registriosa nr 1038007) omanikuks on KÜ Olevi 30 ning ta on omanikuna sisse kantud 13.12.2013 enampakkumise akti alusel. Seega on täiteasja nr 066/2014/511 algatamiseks olemas kehtiv täitedokument. Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmiseks, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda.

Selleks ei ole vaja kohtulahendit. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt sama seaduse § 83 lg-le 1 võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. TMS § 181 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta juhul, kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks. Eelnimetatud sätetest tuleneb seega, et täitur võib täitemenetluses võtta väljanõutava asja kolmanda isiku valdusest ära juhul, kui väljanõutav asi on kolmanda isiku valduses õigusliku aluseta ja asjaoludest nähtub selgelt, et ta on valduse saanud asja väljanõudmise vältimiseks.

Võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile ja kohtule kehtivat üürilepingut ega muud dokumenti, mis annaks talle õiguse selles eluruumis viibida. Kinnistusregistris ei ole kandeid üürilepingute kohta vastavalt võlaõigusseaduse §-le 324. Asjaolu, et võlgnik on registreerinud korteri oma elukohaks, ei anna temale selle kasutusõigust. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest lõppes avaldaja omandiõigus korteriomandile 13.12.2013 seoses korteriomandi sissenõudja poolt omandamisega enampakkumisel enampakkumise akti alusel. XXXX kinnistu omanik on KÜ Olevi 30.

Kohus ei tuvastanud kohtutäituri poolt täitemenetluse normide rikkumist. Kohtutäituri 17.04.2014 otsus, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Jelena Klemets esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. oktoobri 2014 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tema kaebus kohtutäitur Andrei Kreki

17. aprilli 2014 otsuse peale täiteasjas nr 066/2014/511 rahuldada. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on väär kohtu põhjendus, et avaldaja väitel on PS § 33 järgi omand puutumatu. Avaldaja viitas, et PS § 33 kohaselt on elukoht puutumatu. Asjas on tõendatud, et täitemenetluse raames väljanõutav XXX korter on avaldaja ja tema laste ainus registreeritud ja faktiline elukoht; 2) nõustub määruskaebuse esitaja kohtu viidetega PS §-dele 33 ja 34, mille järgi elukohast väljatõstmine võib toimuda vaid jõustunud kohtuotsuse alusel. Kuna antud menetluses ei ole esitatud ühtegi kohtulahendit, millega oleks tühistatud avaldaja asutamisõigus väljanõutavas korteris, on tegemist ebaõige seaduse tõlgendamisega kohtu poolt.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Narva kohtutäitur Andrei Krek teatas vastuses määruskaebusele, et jääb maakohtule esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

8. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt alustas kohtutäitur täitemenetlust (edastas avaldajale täitmisteate) KÜ Olevi 30 täitmisavalduse ja sundenampakkumise akti alusel. Täitmisteatest nähtuvalt kohustas kohtutäitur avaldajat vabastama Kohtla-Järvel XXX asuva kinnisasja (avaldaja eluruumi). TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Menetlusosalistel puudub vaidlus selles, et KÜ Olevi 30 on kantud vaidlusaluse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse enampakkumise akti alusel. Seega on avaldaja õigus vallata kinnisasja lõppenud ning kohtutäituril oli seadusest tulenev õigus täitemenetluse algatamiseks ja avaldajalt kinnisasja valduse väljanõudmiseks TMS § 180 alusel. Kohtutäituri 17.04.2014 otsus on seaduslik ning maakohus jättis põhjendatult avaldaja kaebuse kohtutäituri eelnimetatud otsuse tühistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kinnisasja enampakkumise tõttu kaotas avaldaja nii korteriomandi omandiõiguse kui eluruumi kasutusõiguse. Seetõttu ei ole asjakohane määruskaebus esitaja viide PS §-dele 33 ja 34. Erinevalt varem kehtinud TMS-s sätestatust, ei nõua kehtiva TMS § 180, et kinnisasja väljaandmiseks peab olema jõustunud kohtuotsus.

9. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja