4-14-10328/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-14-10328

14. jaanuaril 2015. a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse Liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Lilia Protsykova ja menetlusaluse isiku R.H osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

R.H , ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, töökoht XXX OÜ, 3 kehtivat väärteokaristust-

- väärteoasja LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 1 järgi

Vastavalt 23.11.2014. a koostatud väärteoprotokollile nr. 20141123208901 (2317,14,008559) 22.11.2014. a kell 23.32 Harjumaal, Saue linnas, Koondise tn 15 – suunaga Kuuseheki tn juhtis R.H mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 CDI reg.märk XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l ning juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellega LS § 69 lg 3 ja LS § 90 lg 1 p 3 sätteid ning pannes toime LS § 224 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles R.H-le karistuseks LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 1 järgi 15 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi: kinnitas, et ta juhtis mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning ta juhtis mootorsõidukit sõiduki juhtimist keelavas joobeseisundis, arvates, et ei ole enam joobeseisundis. Nõustus aresti kandmisega ositi, samuti nõustus üldkasuliku töö tegemisega.

Kohtule on esitatud järgmised tõendid:

- Tunnistaja Kristjan Laht ütluste kohaselt märkas ta sõiduautot Mercedes-Benz E320 CDI reg.märgiga XXX, mille kontrollimisel selgus, et juhiks on R.H ning kontrollimisel selgus, et juhil puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning kontrollides indikaatorvahendiga, puhus juht 0,152 mg/l.

- Menetlusaluse isiku R.H ütluste kohaselt sõitis ta u 300-500 meetrit, et autot ümber parkida, eelnevalt oli u 2-3 tundi varem hõõgveini joonud, aga ei tundnud ennast joobes olevana ning otsustas siiski auto ümber parkida.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati R.H sõiduki juhtimiselt, kuna ta juhtis 22.11.2014.a sõidukit Mercedes-Benz E320 CDI reg.märgiga XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alus arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (23.11.2014), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena R.H alkoholijoove (0,152 mg/l).

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (23.11.2014) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtub, et 22.11.2014 oli R.H ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,15 mg/l.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et R.H kehtivaid juhilube ei ole.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R.H 3 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda 18.09.2013 LS § 201 lg 2 järgi arestiga 5 päeva.

Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning R.H süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning samuti juhtis ta mootorsõidukit keelatud seisundis, s.o lubatud alkoholi piirmäära ületades, tema käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 1 väärteokoosseise ja tema teod on õigusvastased. R.H käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades R.H süü suurust ning asjaolu, et teda on varem 3 korda karistatud väärteokorras, s.h samaliigiliste rikkumiste eest LS § 201 lg 2 järgi.

Eelnevalt on teda karistatud nii rahatrahviga, mis on käesoleva ajani tasumata, ning samaliigiliste rikkumiste eest arestiga, milline asjaolu ei ole aga mõjutanud R.H edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud analoogsete süütegude toimepanemist, mistõttu tuleb R.H-le LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 1 rikkumiste eest mõista arest ning seda suuremas määras kui varasemalt, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. KarS §

63 lg 1 alusel mõistab kohus R.H-le põhikaristusena aresti 15 päeva. Samas asub kohus seisukohale, et R.H-le karistusena mõistetud arest on võimalik asendada üldkasuliku tööga, mis mõjutab süüdlast hoiduma uute süütegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, 63, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139,

199 lg 3 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada järgi ning mõista R.H LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 1 KarS § 63 lg 1 alusel põhikaristuseks arest 15 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 15 päeva üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata R.H üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebus peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik: