2-14-59622/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.jaanuar 2015.a. xxxxxx, Põlva, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-14-59622 Tsiviilasi

M. K. hagi M. K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-xx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: Kostja: M. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 18.detsember 2014.a.

RESOLUTSIOON

1. Lahutada M. K. (endine T. ) ja M. K. abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maavalitsuses, dokumendi nr.x-xx-xxxx/x.

2. Taastada M. K. enne abiellumist kantud perekonnanimi - T. .

3. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist xxxxxx rahvastikutoimingute talitusele abielulahutuse kande tegemiseks.

Kohtukulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2 (3) Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 14.jaanuaril 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

M. K.

on esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Abielu on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maavalitsuses. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja nõus ilmuma abielu lahutamiseks ühise avalduse tegemiseks perekonnaseisuorganisse, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma abielu lahutamiseks kohtu poole. Hageja soovib pärast abielulahutust võtta tagasi oma abielueelse perekonnanime - T. .

Kostja vastuväited

Kostja on esitanud kohtule kirjaliku nõusoleku (tl.43), milles taotleb asja läbivaatamist ilma tema kohalolekuta ning teatab, et on nõus abielu lahutamisega.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuigi osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt ei ole kohus muuhulgas abieluasjas õigeksvõtuga seotud, leiab kohus, et M. K. hagi M. K. vastu abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vastavalt PKS § 66 p 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Hageja seletuse kohaselt elasid pooled koos kuni 2014.aasta juunikuuni. Abielu sõlmiti xxxx.a. ning selle algus oli ilus, kuid kui abikaasad asusid elama omaette korterisse xxxxxxxxxx, hakkas kostja jooma ja tablette tarvitama. 05.juunil 2014.a. lahkus kostja kodust ning ütles, et läheb tööle, kuid tegelikult läks jooma. Sellest ajast alates ei ole hageja kostjaga kohtunud, ka hageja lahkus ühisest korterist 2014.a. juunikuus. M. K. ei soovi abielulisi suhteid M. K. taastada.

Kuna hageja on kohtuistungil kinnitanud, et ta ei soovi taastada abielusuhteid kostjaga, mis katkesid kostja lahkumise tõttu kodust seoses alkoholi tarvitamisega ning ka kostja on

3 (3) avaldanud, et ta nõustub abielu lahutamisega, siis ei ole kohtul alust arvata, et abikaasad taastavad kooselu. Seega tuleb M. K. ja M. K. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maavalituses ning mille kohta on koostatud dokument nr.x-xx-xxxx/x, lahutada.

Hageja on taotlenud, et taastatakse tema abielueelne perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt taastatakse abielu lahutamisel isikule tema avalduse alusel varem kantud perekonnanimi. M. K. kandis enne abiellumist perekonnanime T. . Kuna M. K. on avaldanud, et soovib oma varem kantud perekonnanime taastamist, tuleb temale anda tagasi abielueelne perekonnanimi.

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hagejale oli antud riigipoolset menetlusabi ning ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel abielu lahutamiseks. Arvestades menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas ei pea kohus võimalikuks, vaatamata hagi rahuldamisele kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel ka riigilõivu väljamõistmist, nimetatud menetluskulu tuleb jätta riigi kanda.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik