3-14-52203/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52203

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

31. oktoobri 2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 24. septembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et

pöördub kohtusse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 2 alusel teistkordselt.

Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest ning anda kaitsja.

2. Tartu Halduskohus 6. oktoobri 2014. a määrusega jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus palus kaebajal välja tuua kaebuse nõude vastavalt HKMS §-le 37, vaidlusaluse

haldusakti või toimingu sisu, nimetuse, kuupäeva, numbri, selle andnud või teinud

haldusorgani nimetuse ning kaebuse faktilise põhjenduse ehk miks kaebaja leiab, et vangla

toiming või haldusakt on õigusvastane.

3. Kaebaja esitas 15. oktoobril 2014 riigi õigusabi taotluse, milles ta väitis, et ei saa ilma

kaitsjata aru, mida halduskohus temalt nõuab.

4. Tartu Halduskohus 31. oktoobri 2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis tema taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus märkis, et kaebaja

ei ole kaebuses esinevaid puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud ning kaebus ei vasta

HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Halduskohtu hinnangul olid kaebuse täpsustamiseks

esitatud küsimused sellised, millele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi ning kaebaja

oleks pidanud osundatud puudused kõrvaldama. Kuna halduskohus ei saanud kaebaja asemel

asuda kaebuse alust sisustama kaebusele lisatud dokumentide pinnalt, tagastas halduskohus A.

Maksimovile tema kaebuse. Halduskohus sai esitatud riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et

kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus viitas

RÕS § 7 lg 1 p-le 1 ning leidis, et eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega,

erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja

on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Lisaks selgitas halduskohus, et halduskohtumenetluses

ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Eeltoodust tulenevalt jättis

halduskohus A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et

seoses kaebuse tagastamisega puudub vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise

taotluse osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 6. novembril 2014 määruskaebuse, milles märgib, et ta sai Tartu

Halduskohtu 31. oktoobri 2014. a määruse ning väidab, et halduskohus on rikkunud kohtuliku

võrdsuse põhimõtet, kuna siiani ei ole antud kaitsjat. Kaebaja lisab, et ootab kaitsjat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuse põhjendused on sisuliselt vastuväited

sellele, et halduskohus tegi määruse olukorras, kus tal polnud esindajat. Seetõttu nõustub

ringkonnakohus halduskohtu tõlgendusega, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 31. oktoobri

2014. a määruse tühistamist tervikuna. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja väidet

„ootan kaitsjat“ tuleb tõlgendada määruskaebuse põhjendusena, kuna kaebaja vaidlustab

muuhulgas riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist.

8. Tartu Halduskohus tagastas 31. oktoobri 2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Halduskohus selgitas kaebajale, et ta peab kaebusesse lisama HKMS § 38 lg-s 1 nimetatud

andmed ning määras puuduste kõrvaldamiseks piisavalt pika tähtaja. Kuna kaebaja seda ei

teinud ning kaebust polnud sellisel kujul võimalik menetleda, tagastas halduskohus kaebuse

õiguspäraselt. Asjaolu, et kaebajal ei olnud esindajat, ei oma tähtsust, kuna kaebuse

täpsustamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi.

9. Tartu Halduskohus jättis 31. oktoobri 2014. a määrusega rahuldamata ka A. Maksimovi

riigi õigusabi taotluse, tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas

määruskaebuse rahuldamise. Kaebaja väidab, et halduskohus on rikkunud kohtuliku võrdsuse

põhimõtet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, kuna HKMS § 2 lg 6 kohaselt tagab kohus

kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse

esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele

või toetada neid. Seega aitab halduskohus tagada poolte võrdsust isegi juhul, kui ühel neist ei

ole advokaadist esindajat.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 31. oktoobri 2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene