2-13-60429/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-60429 Tsiviilasi VB hagi JB vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05. detsembri 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JB apellatsioonkaebus Hagi hind 737,24 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Kostja: JB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tamara Vologžanina Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Keelduda JB poolt Harju Maakohtu 05. detsembri 2014 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva määruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 638 lg 9).

Asjaolud

1. Harju Maakohus rahuldas 05.12.2014 otsusega osaliselt VB hagi JB vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 396,14 eurot, millest põhivõlgnevus on 357,44 eurot ja viivis 38,70 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates

06.12.2014 põhivõlalt 357,44 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras kuni põhivõla tasumise kohase täitmiseni.

2. Maakohus jättis menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus leidis, et selline menetluskulude jaotus on õiglane, kuna mõlemad pooled on rikkunud abieluvara lepingut ja kohus rahuldas hagi osaliselt.

3. JB esitas 06.01.2015 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu 05.12.2014 otsuse menetluskulude jaotamise osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta esimese astme kohtu menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Maakohus jättis arvestamata ja hindamata, et kostja esitas kompromissettepaneku summas 300 eurot, mille suurus on lähedane kohtu poolt väljamõistetud põhivõlgnevuse suurusele. Seega esinevad TsMS § 163 lg-s 2 sätestatud asjaolud menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Vaidlustatud maakohtu otsusest jääb selgusetuks, miks kohus ei arvestanud menetluskulude jaotamisel kostja poolt hagejale pakutud kompromissettepanekuga ja hageja keeldumisega sellest.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

4. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt TsMS § 638 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale.

5. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 737,24 euro suuruse nõude, millest põhinõue oli 659,94 eurot. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, milles põhinõue ei ületa 2000 eurot ja nõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

6. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.

7. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni nimetatud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise.

8. Maakohus ei rikkunud menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse normi. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Seega ei ole kohtul kohustust kohaldada kompromissettepaneku korral TsMS § 163 lg-t 2, nagu kostja leiab. Antud juhul tegid mõlemad pooled kompromissiettepanekuid, kuid kompromissi ei sõlmitud. TsMS § 163 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus põhjendas otsuses, miks tuleb käesolevas tsiviilasjas menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel selliselt, et need jäävad kummagi poole enda kanda ja miks kohus ei pea TsMS § 163 lg 2 kohaldamist õiglaseks.

9. Kuna antud juhul puuduvad TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda.

10. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/