4-14-10195/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 12.01.2015.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Tõlk

Menetlusalune isik

R.D, isikukood xxx, elukoht XXX, töökoht puudub

Väärtegu LS § 201 lg 2 Istungil osalenud isikud

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse esindaja Hannes Küünarpuu

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi R.D LS § 201 lg 2 määrata talle karistuseks arest 10 päeva.

Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 02.02.2015.a.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 12.01.2015.a Harju Maakohtus.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Tuvastatud asjaolud

Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1343091 juhtis R.D 21.11.2014 kell 20.33 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldatud.

Oma tegevusega pani R.D toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoasi nr.4-14-10195

Kohtu seisukoht Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, kohtukutse anti perekonnaliikmele – isale ja emale - allkirja vastu, mistõttu loetakse kutse vastavalt V™S § 41 lg 2 isiku poolt kättesaaduks. Menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on täielikult tõendamist leidnud menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta saab oma rikkumisest aru; juhtimisest kõrvaldamise otsusega

15.04.2015.a, mille kohaselt kõrvaldati ta varasemalt juhtimisest; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega ja teiste toimiku materjalidega.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud õigesti.

Karistuse määramisel kohus arvestab, et R.D on varem korduvalt väärteokorras karistatud isik, karistusregistri andmetel on tal 11 kehtivat karistust, sh samalaadsete liiklusalaste rikkumiste eest. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et R.D ei ole talle määratud rahatrahve täies ulatuses tasunud. Sellest kohus järeldab, et R.D ei ole varasematest karistustest vajalikke ja õigeid järeldusi teinud ning eelmised karistused ei mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Seega ei ole kohtu arvates võimalik kergemaliigilise karistusega karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Väärteoprotokolli kohaselt ei oma isik töökohta, seega ka kindlat sissetulekut, mistõttu on alust arvata, et kõnealuse väärteo toimepanemise eest mõistetav karistus rahatrahvi näol jäetakse taas täitmata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Arvestades süü suurust ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, on kohus seisukohal, et määratava aresti pikkuse võib jätta sanktsiooni keskmise määra piiridesse.

Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

(allkirjastatud digitaalselt)

Julia Vernikova Kohtunik