2-10-45510/73 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-45510

Tsiviilasi

Liidia Sohlmani hagi Toomas Kutsari vastu võlgnevuse

5 578,59 euro ja viivise nõudes

Toomas

Kutsari

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. septembri 2014.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liidia Sohlmani määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

Liidia

Sohlman

(isikukood: XXX)

Vastustaja (kostja): Toomas Kutsar (isikukood: XXX),

esindaja Mall Saar

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 23. septembri 2014.a määrus

muutmata

ja

Liidia

Sohlmani

määruskaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Tartu Ringkonnkohtu 6. septembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-45510 jäeti Tartu

Maakohtu 27. novembri 2012 otsus muutmata ja Liidia Sohlmani apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti L. Sohlmani kanda.

2. Toomas

Kutsar

(kostja)

esitas

11. veebruaril

2014

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Kostja palus määrata tema menetluskuludena kindlaks ja mõista kostjalt

välja õigusabikulud kokku 1 877,16 eurot. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-45510. Kostja õigusabi kulude arvestuse aluseks on

04. oktoobril 2010 sõlmitud õigusabileping, mille kohaselt on advokaadi ühe tunni tasu suurus

1 000 krooni ning alates 1. jaanuarist 2011 65 eurot. Kuni 01. aprillini 2012 ülekantud summadele

lisandus käibemaks 20%, pärast 1. aprilli 2012 tasutud summadele käibemaksu ei lisandunud, kuna

advokaat jäi pensionile. Advokaat esindas kostjat ka pensionil olles 04. oktoobril 2010 sõlmitud

lepingu tingimustel kuni menetluse lõpuni tsiviilasjas nr 2-10-45510. Kostja on kohtule esitanud

menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu

kokku summas 1 877,16 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista.

3. Hageja vaidles kostja avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt vastu. Hageja

palus kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust.

Antud juhul ei olnud tegemist keeruka tsiviilasjaga, sest sisuliselt esitati üks põhinõue ning

puudusid mitmed alternatiivsed nõuded. 26 tunni suurune ajakulu on põhjendamatu. Hageja

arvates on kohtuistungitele kulutatud aeg ümardatud hageja kahjuks (st tegelikust suuremaks).

Lisaks on kostja esitanud ka arveid täiesti ebavajalike kulude kohta. Kostja lepinguline esindaja

on esitanud arve nr 18 (07.09.2011), mille spetsifikatsiooni kohaselt on muu hulgas välja töötatud

seisukohad kohtus esitamises. Samas on kostja lepinguline esindaja esitanud arve nr 1

(17.01.2013), mille spetsifikatsiooni kohaselt kulus 13.01.2012 ja 16.01.2012 poolte vaidlus teksti

koostamiseks 6 tundi ja tasu suurus oli 30 eurot. Kuna kostja lepinguline esindaja on juba esitanud

kulu arvestuse väljatöötatud seisukohtade kohta siis tegemist on ebavajalike kuludega ning

sisuliselt dubleerimisega. Hageja leiab, et arve nr 1 (17.01.2013) tuleks menetluskulude

nimekirjast välistada.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 määrusega rahuldati T. Kutsari avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrusega määrati kostja menetluskuludena kindlaks ja mõisteti

hagejalt kostja kasuks välja 1 761,45 eurot.

15. oktoobri 2010 arve nr 22, ajakulu 6 tundi hinnaga 76,69 eurot/tund (sh käibemaks) summas

460,16 eurot (koos käibemaksuga) pidas maakohus põhjendatuks 5 tunni ulatuses summas 383,45

eurot (5 x 76,69), kuna kostja esindaja koostatud vastus hagile on sisulise tekstiga 3-l lehel ja

tegemist on pikaajalise staažiga professionaalse õigusalaseid teadmisi omava isikuga.

07. septembri 2011 arve nr 18, ajakulu 5 tundi hinnaga 78 eurot/tund (sh käibemaks) summas 390

eurot (koos käibemaksuga) pidas kohus põhjendatuks 4,5 tunni ulatuses summas 351 eurot

(4,5 x 78). Maakohus põhjendas, et kostja esindaja ajakulu istungiks ettevalmistumisel koos

kirjaliku taotluse koostamisega oli 1,5 tunni asemel 1 tund, kuna esindaja on ka varem juba kohtule

menetlusdokumente esitanud ja seega hagi asjaoludega kursis. Toimikust nähtuvalt on kostja

esindaja 01. detsembril 2011 kohtule esitanud vastuse hageja täiendavatele seisukohtadele (I kd tl

121-125) sisulise tekstiga 4 lehel ning maakohus luges põhjendatud ajakuluks 2 tundi.

Maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikeks kuludeks kostja õigusabikulusid 29. detsembri 2011

arve nr 28 (312 eurot koos käibemaksuga) ja 17. jaanuari 2013 arve nr 1 (715 eurot ilma

käibemaksuta) alusel. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kohtukõne seisukohtade koostamise

ajakulu on ebavajalik kulu, sest see võimaldab parandada kohtuvaidluste kvaliteeti ja läbiviimise

kiirust.

Määruse tegemisel arvestas maakohus ka kohtuvaidluse asjaolusid: menetlusosaliste osavõtul

toimus 4 kohtuistungit, asja menetlemine kestis kirjalikus ja suulises vormis üle 3 aasta, läbides

kaks kohtuastet, kohtuvaidlus on keskmise keerukusega. Ka kostja esindaja tunnitasu (1000

krooni+ käibemaks, 65 eurot) ei ole ülemäära suur ja hageja ei ole seda ka vaidlustanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4. L. Sohlman esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja saata asi tagasi

esimesesse kohtuastmesse teisele kohtukoosseisule arutamiseks. L. Sohlman palub ka vähendada

kostja nõutavaid lepingulise esindaja kulusid ja välistada menetluskulude nimekirjast 17. jaanuari

2013 arve nr 1 summas 390 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on määruskaebuse esitajal kahtlused määruse teinud kohtuniku erapooletuses. Kohtumääruse

teinud kohtunik on kostja abikaasa endine töökaaslane ja kostja isiklik sõber, mistõttu ei oleks

kohtunik pidanud kohtumäärust koostama. Samuti on kohtunik kostja naaber. TsMS § 23 p 7

kohaselt pidanuks kohtunik end taandama. Hageja sai kohtuniku osalemisest teada alles pärast

kohtumääruse saamist, seega on taotlus esitatud tähtaegselt TsMS § 30 mõttes. Hagejale kinnitati

Tartu Maakohtu poolt, et asja lahendab Tartu kohtumaja. Ka 26. veebruari 2014 määrus on tehtud

Tartu kohtumaja poolt;

2) ei ole kostja õigusabikulude suurus põhjendatud. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, sest

sisuliselt esitati üks nõue ning alternatiivsed nõuded puudusid. Alusetu on kostja väide, et hageja

muutis hagi alust. Kohtumääruses ei ole hagi aluse muutmisega seonduvat käsitletud, mistõttu on

kohtumäärus olulises osas põhjendamata;

3) on 26-tunnine ajakulu põhjendamatult suur. Kohtuistungitele kulutatud aeg on ümardatud

hageja kahjuks suuremaks;

4) on 17. jaanuari 2013 arves nr 1 nimetatud kulud põhjendamatud. 17. jaanuari 2013 arve nr 1

selgituse kohaselt kulus 13. jaanuari 2012 ja 16. jaanuari 2012 poolte vaidluse teksti koostamiseks

6 tundi. Kuna kostja lepinguline esindaja on juba esitanud kulu arvestuse välja töötatud

seisukohtade kohta, on tegemist dubleerimisega.

5. T. Kutsar vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole vaidlustatud määrust teinud kohtunik Roomet Sõnna, mistõttu ei ole hageja etteheited

põhjendatud;

2) on maakohus põhjendanud tsiviilasja keerukust ja pikaaegsust;

3) muutis hageja hagi alust. Hagis nõudis hageja kostjalt aprill 2004 kuni jaanuar 2007 sõlmitud

tähtajatu laenulepingu alusel 81 850 krooni väljamõistmist, 18. novembril 2011 esitas hageja

alternatiivse nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel;

4) ei ole kohtuistungitele kulutatud aega ümardatud hageja kahjuks ja suuremaks kui see tegelikult

oli;

5) töötas kostja esindaja 2011. a augustis (17. septembri 2011 arve nr 18) välja seisukohad

eelistungiks, 13. ja 16. jaanuaril 2012 valmistus esindaja poolte vaidluseks. Selleks ajaks oli 2-

päevasel istungil kuulatud üle 8 tunnistajat ja uuritud kõiki kirjalikke tõendeid. Esindaja kujundas

tõendite alusel oma seisukohad ja koostas poolte vaidluse teksti (kd II tl 29-38). Eelistungiks

kujundatud seisukohtadest ei saanud midagi dubleerida, sest hageja oli oma seisukohti vahepeal

kardinaalselt muutnud;

6) on kohus käsitlenud kõiki hageja vastuväiteid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

L. Sohlmani määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

Järgnevalt esitab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuses esitatud väidete kohta.

7. Hagejale ei saanud tulla üllatuseks kohtumääruse tegemine kohtunik Roomet Sõnna poolt.

Hageja väide, et ta sai kohtuniku osalemisest teada alles pärast vaidlustatud kohtumääruse saamist,

ei ole usutav. Käesolev tsiviilasi on algusest lõpuni olnud kohtunik Roomet Sõnna menetluses, s.o

alates hagiavalduse esitamisest 20. septembril 2010. Kohtuniku nimi nähtub juba 1. oktoobri 2010

määruses, milles hagejale anti tähtaeg hagi tagamise tagatise tasumiseks. Ehkki hagejal oli

käesoleva tsiviilasja menetluses esindaja ja L. Sohlman ei osalenud kohtuistungitel isiklikult, pidi

hageja olema ringkonnakohtu hinnangul teadlik asja lahendava kohtuniku isikust. Enam kui kolme

aasta jooksul kestnud menetluse ajal ei esitanud hageja kohtuniku taandamise taotlust.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtuniku taandamine ei saa olla sõltuvuses sellest, kas

menetlusosaline nõustub kohtuniku tehtud lahendiga.

Hageja ei ole ka varasemalt esitanud vastuväiteid sellele, et asi lahendatakse Tartu Maakohtu Võru

kohtumajas. Hageja pidi olema teadlik sellest, et tema esindaja esitab hageja nimel hagi just viimati

nimetatud kohtule. Ehkki avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vastuse taotluse

edastas L. Sohlmanile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunikuabi Anneli Luur, ei olnud

kohtunikuabil pädevust menetluskulusid kindlaks määrata (kohtunikuabi õigus määrata

tsiviilkohtumenetluses kindlaks hüvitatavad menetluskulud tunnistati Riigikohtu üldkogu

4. veebruari 2014 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-29-13 põhiseadusega vastuolus olevaks).

8. Ringkonnakohus ei nõustu L. Sohlmani väitega, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on olnud

põhjendamatult suur. Kostja taotles menetluskulude kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist

õigusabile kulunud 26 tunni eest. Vaidlustatud määrusega on kohus rahuldanud avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja lugenud kostja põhjendatud ajakuluks

24,5 tundi.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-

12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses

piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust, mh arvestades toimunud

kohtuistungite arvu, menetluse kestust ja keerukust. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja

vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata.

9. Põhjendamatu ja paljasõnaline on L. Sohlmani väide, nagu oleks kohtuistungitele kulutatud aega

ümardatud hageja kahjuks suuremaks.

31. augusti 2011 kohtuistung kestis kella 13.00-14.30, s.o 1,5 tundi (istungi protokoll kd I tl 95-

98). Arve nr 18 spetsifikatsiooni kohaselt on kostja nimetatud istungi eest nõudnud õigusabikulude

hüvitamist 1,5 tunni ulatuses. 18. juuni 2012 kohtuistung kestis kella 13.00-13.45, s.o 0,75 tundi

(istungi protokoll kd I tl 137-138). Arve nr 28 spetsifikatsiooni kohaselt on kostja nimetatud

istungi eest nõudnud õigusabikulude hüvitamist 0,5 tunni ulatuses. 10. septembri 2012 kohtuistung

kestis kella 10.00-13.45 (istungi protokoll kd I tl 179-181). Arve nr 28 spetsifikatsiooni kohaselt

on kostja nimetatud istungi eest nõudnud õigusabikulude hüvitamist 3,5 tunni ulatuses.

17. oktoobri 2012 kohtuistung kestis kella 11.00-12.25 (istungi protokoll kd II tl 39-40). Arve nr

1 spetsifikatsiooni kohaselt on kostja nimetatud istungi eest nõudnud õigusabikulude hüvitamist

1 tunni ulatuses.

Eeltoodust nähtub, et kostja esindaja menetluskulude arvestamisel on kohtuistungitele kulutatud

aega ümardatud hoopis väiksemaks (18. juuni 2012, 10. septembri 2012 ja 17. oktoobri 2012

istungite puhul). Maakohus on õigesti lugenud põhjendatuks õigusabikulusid kohtuistungitele

kulutatud aja osas.

10. Hageja on määruskaebuses leidnud, et 7. septembri 2011 arve nr 18 spetsifikatsioonis

nimetatud seisukohtade väljatöötamine kohtus esitamiseks (s.o 31. augusti 2011 toiming ajakuluga

1,5 tundi enne 31. augusti 2011 kohtuistungit) on kattuv 17. jaanuari 2013 arve nr 1

spetsifikatsioonis nimetatud poolte vaidluste teksti koostamisega 13. ja 16. oktoobril 2012

(arvestades, et istung toimus 17. oktoobril 2012, on spetsifikatsioonis ilmselt ekslikult märgitud

13., 16. ja 17. oktoobri 2012 asemel 13., 16. ja 17. jaanuar 2012). Ringkonnakohus hageja

seisukohaga ei nõustu.

31. augustil 2011 toimunud istungiks koostas kostja esindaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks

(kd I tl 86) ja valmistus esinemiseks kohtuistungiks. Maakohus luges selles osas kostja esindaja

põhjendatud kuluks 1,5 tunni asemel 1 tund. Valmistudes 17. oktoobri 2012 kohtuistungiks

koostas kostja esindaja kohtukõne teesid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

kohtukõne teeside koostamist tuleb pidada vajalikuks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahe eelnimetatud istungiks ettevalmistumisel toimunud

esindaja kulude osas kattumist. 10. septembril 2012 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära

tunnistajad ning kostja kohtukõne teesid sisaldavad põhjalikku tunnistajate ütluste analüüsi.

Samuti on kohtukõne teesides käsitletud hageja esitatud tõendeid ja 17. novembri 2011 avalduses

esitatud hagi täpsustust ja alternatiivset nõuet. Õige on ka kostja vastuses määruskaebusele esitatud

seisukoht, et hageja muutis hagi alust, mis tingis õigusabikulude mõningase suurenemise (st kostja

esindajal tuli töötada välja seisukohad ka muutnud hagi alusega seonduvalt).

Eeltoodust tulenevalt ei ole L. Sohlman esitanud määruskaebuses väiteid, mis annaksid alust

maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/