3-15-63/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-63 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksuja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – CarRental Europe OÜ (registrikood 12562039) Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti 09.01.2015 taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks CarRental Europe OÜ (registrikood 12562039) ettemaksukontole deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 1104,86 eurot, kuid mitte kauemaks kui 13.07.2015 (k.a).

2. Maksuja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.

3. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte CarRental Europe OÜ-le.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 09.01.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) pöörata sissenõue rahalisetele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise maksukohustuslase ettemaksukontole (viitenumbriga

26505479) CarRental Europe OÜ poolt tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 1104,86 eurot.

2. Taotluse kohaselt on MTA alustanud CarRental Europe käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel 2013. a oktoober kuni 2014. a juuni. MTA on kontrollimas nimetatud perioodidel esitatud tagastusnõudeid ning lisaks ka CarRental Europe OÜ ettevõtlusega tegelemist Eestis. MTA-l on tekkinud kontrolli käigus kogutud info põhjal kahtlus selles, et CarRental Europe OÜ on esitanud teadlikult kontrolliperioodide käibedeklaratsioonidel, sh ka 2014. a juunikuu käibedeklaratsioonis, valeandmeid alusetu käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil.

3. Kontrolli käigus selgus, et tegelikkuses oli arve, mille äriühingu esindusõiguslik isik Rivo Kaldvee MTA-le 02.04.2014 esitas, krediteeritud juba 2014. a jaanuarikuus arvega nr 75035. Kuigi Rivo Kaldvee püüdis hiljem väita, justkui oleks Anovela Kinnisvara OÜ edastanud CarRental Europe OÜ-le kreeditarve alles 2014. a aprillikuus, ei vasta see väide tõele. Anovela Kinnisvara OÜ andis MTA-le 23.04.2014 selgituse, mille kohaselt otsustati koos CarRental Europe OÜ-ga, et kui äriühingu rahaline olukord paraneb, siis on võimalik, et Anovela Kinnisvara OÜ annab sõiduauto taas CarRental Europe OÜ-le rendile.

Sellest järeldub, et Rivo Kaldvee pidi olema 2014. a aprillikuus selgitusi andes teadlik asjaolust, et Anovela Kinnisvara OÜ krediteeris tehingu 2014. a jaanuarikuus. Ühtlasi esitas CarRental Europe OÜ oma 2014. a juunikuu käibedeklaratsiooniga valeandmeid, millega äriühingul tekkis alusetu käibemaksu tagastusnõue. Äriühingu volitatud esindaja Rivo Kaldvee väitis, et valeandmed esitati raamatupidaja eksimuse tõttu. Kuna CarRental Europe OÜ on kontrollimenetluse käigus valeandmeid esitanud juba kahel korral, siis on MTA-l alust arvata, et tegelikkuses oli valeandmete esitamise eesmärgiks mõlemal juhul alusetu käibemaksu enammakse tekitamine.

CarRental Europe OÜ poolt 2014. a juunikuus soetatud sõiduk Volkswagen Golf on äriühingu volitatud esindaja Rivo Kaldvee sõnul välja renditud Rootsi äriühingule Nordfront Partners Sweden AB-le. MTA on tuvastanud, et nimetatud äriühingu juhtimisja kontrollorgani liikmeks G. G., kes on seotud CarRental Europe OÜ-s toimunud teiste ostu-müügitehingutega. Seetõttu on MTA-l tekkinud kahtlus, et sõiduki Volkswagen Golf tegelikuks soetajaks ei olnud mitte CarRental Europe OÜ vaid G. G. isiklikult. Sõlmides sõiduki ostu-müügitehingu läbi CarRental Europe OÜ oli osapoolte eesmärgiks saada maksueelis alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise teel.

CarRental Europe OÜ esindaja on kontrollimenetluse käigus andnud mitmeid vastakaid selgitusi äriühingu poolt soetatud ja väljarenditud sõiduautode kohta, mistõttu on MTA arvamusel, et tegelikkuses ei ole CarRental Europe OÜ-s majandustehingud toimunud endise juhatuse liikme Rivo Kaldvee poolt antud selgituste ja esitatud dokumentide kohaselt. Sellele viitavad mitmed Rivo Kaldvee poolt antud vastuolulised ja ebakindlad vastused. Samuti esinevad kontrolli käigus esitatud rendilepingutes ja arvetel kuupäevalised nihked, mis annab alust arvata, et dokumendid on vormistatud tagasiulatuvalt üksnes MTA-le esitamiseks.

See võib viidata asjaolule, et tegelikkuses ei olnud CarRental Europe OÜ endine juhatuse liige selgitusi andes teadlik CarRental Europe OÜ-s toimunud kõigist majandustehingutest ning tegelikke majandustehinguid teevad ettevõttes kolmandad isikud, kes kasutavad CarRental Europe OÜ-d üksnes tema kehtiva käibemaksukohustuslase registreeringu tõttu. Sellisele järeldusele viitab ka CarRental Europe OÜ tehingupartnerite poolt meile antud küllaltki üldsõnalised vastused, milles piirduti vaid raamatupidamisdokumentidelt nähtuva informatsiooni suulise edastamisega.

4. CarRental Europe OÜ rendib Anovela Kinnisvara OÜ-lt sõiduautot Porsche Panamera hinnaga 4063,00 eurot kalendrikuus, mida rendib omakorda edasi OÜ-le Skandberg hinnaga 2160,00 eurot kalendrikuus. CarRental Europe OÜ ja OÜ Skandberg vaheline tehing on CarRental Europe OÜ-le majanduslikult kahjulik ning ei ole eluliselt usutav, et kasumile orienteeritud äriühing teeks oma äripartneritega selliseid majandustehinguid. CarRental Europe OÜ endise juhatuse liikme Rivo Kaldvee väide, justkui anti Anovela Kinnisvara OÜ-le lubadus sõiduautot rentida ning sellest tulenevalt „usaldust teenida“, ei kõla usutavalt, kuna Anovela Kinnisvara OÜ ja CarRental Europe OÜ vaheline tehing krediteeriti 31.01.2014 arvega 75035 ning peale tehingu krediteerimist vabanes CarRental Europe OÜ kohustusustest Anovela Kinnisvara OÜ ees. OÜ Skandberg esindaja Rain Oras väitis meile, et sõiduauto Porsche Panamera anti äriühingule rendile 2014. a veebruarikuus, kuid Anovela Kinnisvara OÜ juhatuse liige Alan Uibo väitis meile, et sõiduauto anti CarRental Europe OÜ- le rendile uuesti 2014. a aprillikuus. Samas on CarRental Europe OÜ sõlminud OÜ-ga Skandberg rendilepingu alates 01.03.2014. Selline kuupäevade erinevus tuleneb meie hinnangul asjaolust, et tegelikkuses ei ole CarRental Europe OÜ, Anovela Kinnisvara OÜ ja OÜ Skandberg vahel tehinguid toimunud ning tegelikkuses anti sõiduauto Anovela Kinnisvara OÜ poolt OÜ-le Skandberg tasuta kasutamiseks juba 2014. a jaanuarikuus ning näilikel rendilepingute sõlmimisel läbi CarRental Europe OÜ oli tehingupoolte eesmärgiks CarRental Europe OÜ-le alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse loomine. Arvestades asjaolu, et CarRental Europe OÜ esindaja Rivo Kaldvee esitas MTA-le valeandmeid 2014. a jaanuarikuu enammakstud käibemaksu kohta, mistõttu on alust kahelda ka 2014. a aprillikuus Anovela Kinnisvara OÜ ja CarRental Europe OÜ vahelises korduvtehingus.

5. CarRental Europe OÜ ei ole tasunud 2014. a veebruarikuus City Apartments OÜ-lt soetatud sõiduautode eest. Samas väitis City Apartments OÜ esindaja Rain Oras, et sõiduautode müümise eesmärgiks oli City Apartments OÜ-le rahaliste vahendite hankimine. Seega ei ole City Apartments OÜ tehingust tulu saanud ning see seab kahtluse alla ostu-müügitehingute toimumise eelnimetatud äriühingute vahel. Küll aga väitis CarRental Europe OÜ esindaja Rivo Kaldvee, et kuni käesoleva hetkeni ei ole City Apartments OÜ esitanud ka tasumata arvete eest äriühingule intressinõuet, millest järeldame, et City Apartments OÜ-l ei olnud juba algusest peale plaanis sõiduautode eest tasu saada ning näilikul müügil läbi CarRental Europe OÜ oli tehingupoolte sooviks üksnes saada tulu enammakstud käibemaksu näol.

Sellele hinnangule viitab ka asjaolu, et käesoleva seisuga on City Apatments OÜ maksuvõlg 34 754,80 eurot, mis on küll vaidlustatud, kuid annab alust arvata, et meie võimalike hilisemate täitetoimingute vältimiseks maksuvõla tagasinõudmisel on sõiduautod üksnes vormiliselt registreeritud CarRental Europe OÜ nimele. CarRental Europe OÜ ja City Apartments OÜ vahelisele näilikule tehingule viitab ka asjaolu, et CarRental Europe OÜ soetas 2014. a aprillikuus kaks sõiduautot Läti äriühingult Inchcape BM Auto SIA kokku summas 157 983,00 eurot, mille eest tasuti kolmandate isikute poolt antud laenude abil.

Eluliselt usutavam oleks, kui äriühing tasub rahaliste ressursside tekkimisel kõigepealt oma varasemad kohustused, mitte aga ei võtaks juurde uusi kohustusi. Selline käitumine on majanduslikult põhjendamata ning ei ole eluliselt usutav. City Apartments OÜ-lt soetatud sõiduautodega eelnevalt tehtud ostu-müügitehingud viitavad asjaolule, et tegelikkuses ei vastanud sõiduautod turuhindadele ning seega ei ole usutav, et kasumile orienteeritud äriühing soetaks endale sõiduautod kallimalt, kui tal oleks olnud võimalus need teistelt isikutelt odavamalt soetada.

Veebiportaalist www.auto24.ee ei nähtu, et ükski müüja pakuks samalaadseid sõiduautosid nii kõrge hinnaga, kui seda tegi City Apartments OÜ. Arvestades asjaolu, et menetluse käigus on nii maksumaksja, kui ka kolmandad isikut väitnud, et ostu-müügitehinguid tehti tuttavate isikute vahel, võiks eeldada, et tutvuse korral suudavad tehingupooled kaupade müügil hindades rohkem järele anda, kui seda oleks tehtud tundmatu kolmanda isikuga. Tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonidest nähtuvalt deklareerib OÜ Skandberg töötasu kahele töötajale, sh juhatuse liikmele.

Vastavalt Maanteeameti andmetele on OÜ Skandberg omandis 3 sõiduautot ja kasutuses 1 sõiduauto. Seega puudub äriühingul majanduslik mõte rentida lisaks veel CarRental Europe OÜ-lt sõiduautosid Porsche Panamera ja Toyota RAV.

6. Arvestades kontrolli käigus seni kogutud tõendeid ka 2014. a maikuu käibemaksu enammakse tekkimisega seotud asjaolude kohta on alust arvata, et tegelikkuses ei ole Berrymore OÜ, CarRental Europe OÜ ja A. V. vahel toimunud mingisuguseid majandustehinguid ning selle taga on teadlik ja sihikindel tegutsemine käibemaksupettuse toimepanemisel. Sellisele järeldusele viitab nii Berrymore OÜ maksuvõla tekkimise aeg, kus sisuliselt võõrandati kogu ettevõttes olnud vara teistele tema endise juhatuse liikme poja R. O. seotud äriühingutele, kui ka asjaolu, et CarRental Europe OÜ-s kontrollitava perioodi majandustehingutes osalenud isikud on meile teadaolevalt omavahel seotud ning ka varasemalt toime pannud suures mahus käibemaksuseaduse rikkumisi. Sõiduauto Land Rover omanikuks on Maanteeameti Liiklusregistris CarRental Europe OÜ märgitud üksnes põhjusel, et vältida Berrymore OÜ maksuvõlgade katteks meie poolt kõnealusele sõidukile keelumärke seadmist ning hiljem selle võimalikku realiseerimist. Pangakontolt nähtuvad rahalised kanded on tehtud üksnes mulje jätmiseks tehingutest. Ühtlasi oleme kontrolli käigus tuvastanud, et Alexander Vdovichevil puudub alates 2010. aastast ametlik sissetulek. Vastavalt äriregistri teabesüsteemile ei ole isik olnud seotud ka ühegi ettevõttega, millest ta võiks tulu saada. Sellest tulenevalt puuduvad isikul rahalised vahendid kui ka meie arvates eesmärk kõnealust sõidukit CarRental Europe OÜ-lt rentida.

7. MTA viib CarRental Europe OÜ poolt 17.09.2014 esitatud maksustamisperioodi 2014. a juunikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu õigsuse kontrollimiseks algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõude menetlemiseks MKS § 106 lg 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes ning on ära kasutanud KMS § 34 lg 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra. CarRental Europe OÜ 2014. a juunikuu käibemaksu enammakse on alusetu ning seetõttu kuulub äriühingu 2014. a juunikuu käibedeklaratsioon korrigeerimisele. Ühtlasi oleme kontrollimenetluse käigus kogutud tõendite pinnalt jõudnud seisukohale, et CarRental Europe OÜ ei tegele reaalselt Eestis ettevõtlusega ning perioodi 2013. a oktoobrikuni 2014. a juunikuu kohta koostatava maksuotsusega kavatseme koostada ka otsuse ettevõtte kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist KMS § 22 lg 3¹. Äriühingu poolt 2014. a veebruariaprillija maikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud tagastusnõuded on alusetud ning ka 2014. a juunikuus deklareeritud tagastusnõue võib olla äriühingu poolt deklareeritud alusetult.

8. CarRental Europe OÜ-l puudub kinnisturegistri andmetel kinnisvara. Maanteeameti liiklusregistri andmetest nähtub, et seisuga 09.01.2015 on äriühingu omandis 7 sõiduautot. Sõidukid on aga suhteliselt likviidne vallasvara, mida äriühingul on võimalik igal ajal enne kontrolli lõppemist realiseerida. Seega ei saa ainult sõidukeid pidada piisavaks tagatiseks tagastusnõude täitmisel. Seitsmest sõidukist kuuele on seatud registerpant ettevõtte osaniku Galiero Limited Ltd kasuks. Liiklusregistri kanne ei ole siduv ega pruugi alati kajastada sõidukite tegelikku omanikku, mis on põhjuseks, miks tuleks seada arest CarRental Europe OÜ ettemaksukontole.

Äriühingu 2013. a oktoobrikuni 2014. a novembrikuu käibedeklaratsioonide põhjal võib järeldada, et ettevõte ei tegutse kasumlikult. 2013. a oktoobrikuni 2014. a novembrikuus on ettevõte deklareerinud kaupade soetamist rohkem kui müüki, mis omakorda näitab, et äriühingu majandustegevuse tarbeks tehtavad kulutused on suuremad, kui majandustegevuse tulemusel saadud tulud ning äriühing ei tegele tavapärase kasumile suunatud ettevõtlusega. MKS § 130 kohaste täitetoimingute eesmärk, ennekõike eelaresti seadmine ettemaksukontole, on tegevus, millega tagatakse võimaliku maksukohustuse täitmine ning mis ei piira äriühingu majandustegevust nagu näiteks äriühingu omandis olevatele sõidukitele keelumärgete seadmine, kuna äriregistri teabesüsteemi kohaselt tegeleb CarRental Europe OÜ väidetavalt sõidukite rentimisega.

Senises maksuhalduri praktikas on üsna levinud, et olukorras, kus sõidukeid omavatele ja seni pealtnäha maksukuulekate äriühingute puhul ennetavate täitetoimingute teostamisel, s.o keelumärgete seadmine äriühingu omandis olevatele sõidukitele, jäävad maksud lõpptulemusena riigile siiski tasumata, kuna sõidukid on võõrandatud välisriikidesse ning seetõttu osutub nende realiseerimine võimatuks. Üsna levinud on olukord, kus peale kontrollimenetluse läbiviimist ja maksuõigusrikkumiste tuvastamist ning maksumääramist või ka vahetult juba enne seda, kontrolli ajal äriühingute varad realiseeritakse ja ettevõtted jäetakse maksuvõlgades maha.

Tulenevalt eeltoodust oleme seisukohal, et CarRental Europe OÜ 2014. a juunikuu tagastusnõude rahuldamisel, ei pruugi äriühingu rahaline ja varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta ning selle hilisem tagasinõudmine võib maksuhalduril osutuda võimatuks. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui CarRental Europe OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 1325,83 eurot (maksukohustus 1104,86 eurot + 20% võimalikud täitekulud 220,97 eurot)) ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

10. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

11. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

12. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

13. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur nähtuvalt taotlusest alustanud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel 2013. a oktoober kuni 2014. a juuni. MTA on kontrollimas nimetatud perioodidel esitatud tagastusnõudeid.

14. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk MKS § 95 kohase maksuotsuse koostamine CarRental Europe OÜ-le juunikuu 2014. a osas ebaõigesti deklareeritud enammakstud käibemaksu osas summas 1104,86 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

15. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuna äriühingul puudub kinnisvara. Kuigi äriühingu omandis on liiklusregistri andmete kohaselt 7 sõiduautot, on neist 6-le seatud registerpant. Arvestades äriühingu tegevusala, milleks on sõidukite rentimine, on maksuhalduri poolt taotletav meede, isikut kõige vähem koormavam, kuna see ei takista äriühingul majandustegevuse jätkamist. Samas nõustub kohus maksuhalduri kahtlusega, et sõidukitele seatav keelumärge ei pruugi olla piisavalt tõhus maksukohustuse täitmise vahend, arvestades sõidukite likviidsust. Sealjuures võivad sõidukid muutuda väärtusetuks selle omaniku tahtest sõltumatult. Võimaliku maksuotsuse koostamise aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et tegemist on tõenäoliselt maksukohustuslase teadliku ja tahtliku tegevusega ehk maksupettusega. Kohus nõustub maksuhalduri kahtlusega, et maksukohustuslane võib asuda sundtäitmist võimatuks muutma. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

16. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS §

120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 1325,83 eurot (maksukohustus 1104,86 eurot + 20% võimalikud täitekulud 220, 97 eurot)

17. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus üldjoontes seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.

18. HKMS-i 27. peatükk ei keela halduskohtul rahuldada haldustoiminguks loa andmisel taotlust üksnes osaliselt ega kehtestada lisatingimusi taotlejale. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 määruses nr 3-10-2537 on leitud, et välistatud ei ole kohtu poolt antava loa sidumine mõne konkreetse tähtajaga.

19. Kuigi tagastusnõude menetlus lõppeb tagastusnõude aktsepteerimise ja maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, jätkab maksuhaldur ka üksikjuhtumi kontrolli raames siiski kontrollimist, kas tagastusnõue on õiguspärane. Reeglina asub maksuhaldur pärast maksuotsuse tegemist maksusummat sisse nõudma ning seni on maksukohustuslasel võimalik oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Tagastusnõude korral on see menetlus pööratud vastupidiseks – maksuhalduril on piiratud aja jooksul (MKS § 106 ja KMS § 34) kontrollida tagastusnõude põhjendatust ning seejärel tuleb tagastusnõue täita. Käesolevas asjas soovib maksuhaldur takistada isikul tagastusnõude summa kasutamist kuni isiku ärakuulamiseni ning maksuotsuse koostamiseni. Kuigi seadus seda selgesõnaliselt ei sätesta, on Riigikohus haldusasjades nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-4-13 pidanud täiendavate kontrollitoimingute teostamise ajaks ettemaksukonto arestimist tagastusnõude ulatuses lubatavaks, kui selleks on algatatud eraldi kontrollimenetlus.

20. Sarnaselt haldusasjas nr 3-13-1633 01.08.2013 määruses toodud seisukohale leiab kohus ka käesoleval juhul, et arvestades MKS §-des 106 ja 107 ning KMS §-s 34 sätestatud ajalisi piiranguid, ei saa maksuhalduri õigus tagastusnõude summa kasutamise takistamiseks olla ajaliselt piiramata. 01.08.2013 määruses on kohus andnud loa täitetoimingu sooritamiseks tähtajaliselt sidudes tähtaja maksuhalduri enda poolt märgitud maksuotsuse tegemiseks vajaliku teabe saamisega. KMS § 34 lg 2 p

1 alusel võib pikendada tagastusnõude kontrollimise menetlust kuni 60 päevaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seadusandja on eeldanud, et maksukohustuslaselt lisatõendite saamine ei tohiks kesta üle 60 päeva. Arvestades läbiviidava kontrolli ulatust ning seda, et maksuhaldur plaanib teha isikule kontrollakti, milles tutvustab tuvastatud asjaolusid ning võimaldab mõistliku tähtaja jooksul esitada omapoolseid vastuväiteid, tuleb antavat luba ajaliselt piirata. Samas peab maksuhaldurile jääma ka mõistlik tähtaeg isiku poolt kontrollaktile esitatud vastuväidete analüüsimiseks, mistõttu peab kohus proportsionaalseks piirata maksuhaldurile antavat luba kuuekuulise kehtivusajaga. Kohus selgitab, et loa tähtaja lõppemine ja maksusumma isikule ettemaksukontol kättesaadavaks muutumine ei välista edaspidist põhjalikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-8-13). Samuti võib maksuhaldur esitada uue taotluse, kui kuue kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuotsust koostada ja esinevad jätkuvalt loa andmise aluseks olevad asjaolud. Sellisel juhul tuleb menetluse jätkuvat kestust ka põhjendada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin